- Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ei toeta ühegi õpetaja karjääri.
SAMAL TEEMAL
Haridusorganisatsioonide hiljutine ühispöördumine, mis puudutas õpetajate karjäärimudelit, paljastas tõe. Riigikogu kultuurikomisjon Liina Kersna juhtimisel on pimesi usaldanud haridus- ja teadusminister Kristina Kallast. Ministri eestvedamisel koostatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu (653 SE) ja selle seletuskirja kõlavad sõnad lubavad aidata kaasa õpetajate järelkasvu toetamisele ja õpetajate professionaalse arengu toetamisele. Tegelikkus on aga midagi muud.
Kõik kaotavad
Et õpetaja, koolijuht, koolipidaja ega lapsevanem sellest eelnõust ei võida, vaid kaotavad, kinnitavad ühispöördumist toetavad teaduspõhised arvamusartiklid Tartu Ülikooli kaasprofessorilt Eneli Kindsikolt ja Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektorilt Kristi Klaasimägilt. Soovitan kõigil, kes soovivad õpetaja karjääriteemalistes aruteludes kaasa rääkida, neid mõtestatult lugeda.
“PSG eelnõu ei anna ka koolijuhile suuremat autonoomsust, jäigad palgamiinimumi astmed hoopis vähendavad seda.
Eraldi pöördumise on saatnud Riigikogule Eesti Linnade ja Valdade Liit, kutsudes üles eelnõus sätestatud karjäärimudelit mitte vastu võtma. Isegi kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna tõdes 27.11 Vikerraadio saates „Uudis+“, et seaduseelnõus on valitud põhimõtteliselt vale lahendus, millega luuakse kutsesüsteemi kõrvale karjäärimudel. See on tegelikult vaid kvalifikatsioonile vastavate õpetajatele palgamiinimume sätestav redel. Kvalifikatsioonita õpetajatele, kelle hulka kuulub 70% alustavatest õpetajatest, aga ka enam kui 3000 kogenud õpetajat, ei taga see enam isegi praegu kehtivat õpetaja töötasu alammäära.
Millist palgagarantiid pakutakse?
Toon alljärgnevas tabelis välja, millist palgagarantiid eelnõu õpetajatele alates 2026. aastast pakub.
| Õpetajate arv ja osakaal (EHIS, 2024. a nov, Kutseregister*) | Õpetaja töötasu alammäärast koefitsient pärast eelnõu vastuvõtmist | Õpetaja töötasu alammäär pärast eelnõu vastuvõtmist (eur) | |
| Kvalifikatsioonita õpetaja | 4210 (24,2%) | UUS: 0,4(arvutatud Eesti 2025. Eesti riikliku alampalga ja 2026. aastast kehtima hakkava õpetajate töötasu alammäära suhtena; koefitsient muutub vastavalt riikliku alampalga ja õpetajate töötasu alammäära suhte muutumisele) | 886(Eesti riiklik alampalk 2025. aasta andmete järgi, 2026. aastaks veel kinnitamata) |
| Õpetaja | 13 044 (75%) | SAMA, MIS VAREM: 1,0 | 1970(õpetajate töötasu alammäär alates 2026. aastast) |
| Vanemõpetaja | 234 (1,4%) | UUS: 1,1 | 2167(1,1-kordne õpetajate töötasu alammäär alates 2026. aastast) |
| Meisterõpetaja | 60 (0,4%) | UUS: 1,3 | 2561(1,3-kordne õpetajate töötasu alammäär alates 2026. aastast) |
| KOKKU | 17 390 | ||
| *Allikas: www.kutseregister.ee/kutsed/kutsed/ seisuga 21.11.25 | |||
Eelnõu pole nüüdisaegne
Ainuüksi tabelis kajastuva palgaredeli kohta võib öelda, et see ei toeta ühegi õpetaja karjääri. See ei anna ka koolijuhile suuremat autonoomsust, mida oleme pidanud Eesti hariduse edu alustalaks. Tsentraalselt kooli palgakorraldusse sekkuvad jäigad palgamiinimumi astmed hoopis vähendavad seda, kui välja arvata uus võimalus maksta kvalifikatsioonita õpetajatele õpetaja töötasu alammäärast vähem. Õpetajate sisulise karjääri toetamine ja karjääriteede nüüdisaegne mõtestamine, seda eriti Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse kriisi valguses, on jäänud eelnõus täiesti tähelepanuta.
Kutsun kõiki haritud õpetajaid, koolijuhte, koolipidajate esindajaid, haridusvaldkonnas töötavaid inimesi, lapsevanemaid ja ettevõtjaid üles andma oma toetusallkiri rahvaalgatusele Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks.. Loodan, et Riigikogu liikmetel jagub mõistust näidata praeguseks juba kurikuulsaks saanud eelnõule punast tuld ja lähtuda tarkuseterast „Tark ei luba rumalal otsusel jalga maha panna“.
Lisa kommentaar