• 1. septembrist on varasemalt sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuulunud lastehoiud lasteaedadega sarnaselt alusharidussüsteemi osa. Eesti Lastehoidude Liidu juhi Mari Kummeri sõnul on uue alusharidusseaduse eesmärk muuta teenus erasektorit kaasates perede jaoks kättesaadavamaks, kvaliteetsemaks ja ühtsemaks. Lastehoiud, kes soovivad oma tegevuse haridusministeeriumi alla üle tuua, peavad sellest 1. detsembriks majandustegevuse registris teada andma.

Lastehoidudes muutub õppekava kohustuslikuks

Seni oli õppekava rakendamine ja lapse arengu süsteemne hindamine lastehoiu enda valik. Alates 30. augustist 2026 peab igal lastehoiul olema õppekava, mis põhineb alushariduse riiklikul õppekaval ning määrab õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, õpi- ja kasvukeskkonna loomise alused. Lisaks tuuakse õppekavas välja lapse eeldatavad üldoskused ja arengu hindamise etapid. 

Eesti Lastehoidude Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldasid lastehoidude seas küsitluse, millele laekus vastuseid 27. Küsitlusest selgus, et vastanutest pooltes lastehoidudes rakendati õppekava juba enne uue seaduse jõustumist – näiteks Väikse Päikse lastehoidudes tehakse seda viimased seitse aastat. „Meie organisatsiooni kuuluvad ka lasteaiad, kaasa arvatud sõimerühm, kus õppekava oli kasutusel. Nende kogemuse põhjal kohandasime selle lastehoidudele, et õppetegevus oleks süsteemne ja läbimõeldud,“ selgitas Väikse Päikse lastehoidude piirkonnajuht Janne Ojanurm. Tema sõnul võttis õppekava juurutamine aega, sest lapsehoidjatel polnud õppekava ja õpetamist toetavaid pädevusi. „Seni on lapsehoidjate koolituste põhirõhk olnud lapse hooldamisel,“ ütles Ojanurm.

Küsitlusest selgus, et lastehoiud vajavad õppekava rakendamisel tuge. Riiklikus õppekavas on kirjeldatud kolmeaastaste laste üldoskusi, hoius aga käivad valdavalt 1–2-aastased lapsed. „Näiteks on õppekavas kirjas, et kolmeaastane laps kutsub kaaslasi mänguga liituma ja ühineb teiste algatatud mänguga, kuid lapsehoidjad ja lastehoiupidajad pole pädevad hindama, mis tasemel 1–2-aastane laps seda oskama peab,“ tõi Mari Kummer näite. Meiepere lastehoiu juhataja Külli Urbi sõnul tuleks lastehoidudele koostada uue seadusega kooskõlas olev näidisõppekava, mille põhjal saab iga hoid kujundada omanäolise õppekava. 

Emily lastehoiu juhataja Mari Sampu arvas samuti, et 1–2-aastaste õppekava koostamiseks on vaja juhiseid ja näiteid. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets kinnitas, et juhendmaterjalid lastehoidude õppekava loomiseks valmivad koostöös ülikoolidega 2026. aastaks.

Lastehoiud hakkavad lapse arengut jälgima ja hindama 

Uue alusharidusseaduse järgi on õppe- ja kasvatustegevuste üldeesmärk tagada koostöös koduga lapse igakülgne ja järjepidev areng. Selle aluseks on lapse arengu hindamine, mis on lastehoidude jaoks uus nõue. Kui seni piisas vanemale jooksva tagasiside andmisest, siis nüüd on lastehoidudel kohustus koostada iga lapse kohta arengukirjeldus ja seda perega jagada. „Et saada aru, kus laps oma arengus parajasti on, tuleb teda regulaarselt jälgida ja hinnata. Ainult nii on võimalik märgata lapse supervõimeid ja toetust vajavaid arenguvaldkondi,“ tõdes Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer. Küsitlusest tuli tema sõnul välja, et iga-aastaseid süsteemseid arengukirjeldusi on seni koostatud vähestes lastehoidudes. Enamasti on seda tehtud vajaduspõhiselt, näiteks juhul, kui lapsel on ilmnenud mingi eripära. 

“Seni nõuti lapsehoidja ametis töötamiseks keskharidust ja lastega töötamise pädevust, nüüd on kohustuslik lapsehoidja kutse 4. või 5. tase.

Lastehoiupidajad vajavad lapse arengu hindamiseks senisest selgemaid juhiseid ja ühtlustatud hindamissüsteemi, mis oleks kooskõlas lastehoiu igapäevatööga. Naerupalli päevahoiu juhataja Signe Laar peab lapse arengu hindamisel kõige keerukamaks lapsehoidjate ajanappust. „Me ei poolda, et lastehoius, kus käivad enamasti alla kolmeaastased lapsed, jääb paberitöö tõttu vähem aega lastega mängida ja koos tegutseda,“ märkis Laar. „Teisest küljest õpetab see lapsehoidjaid lapse arengusamme teadlikumalt jälgima ja hindama, mistõttu meil on plaanis võtta kasutusele lapse individuaalne arengukirjeldus.“ 

Emily lastehoiu juhataja Mari Sampu tõi välja, et lastehoid on lühike vaheetapp enne lasteaeda minekut. „Vähe on lapsi, kes on meie juures üle aasta. Pigem tullakse märtsis ja lahkutakse augustis, kui saadakse koht munitsipaallasteaeda,“ tõdes Sampu. Tema arvates võiks kehtestada ajapiiri, mitmest kuust alates peab lapse arengut süsteemselt hindama. Lühemat aega hoius käivate laste puhul aga piirduda vahetu igapäevase tagasiside andmisega. 

Väikse Päikse lastehoidudes on lapse arengut hinnatud juba mitu aastat. Kõigis neis on kasutusel infosüsteemirakendus Kindiedays, kuhu lapsehoidjad lisavad päevakirjeldusi, pilte, videoid ning toovad iga tegevuse juures välja õppekavast lähtuvad eesmärgid. Lisaks saab märkida, kuidas lapsel tegevus õnnestus: kas ta on selle omandanud, harjutab või oskab seda üle ootuste hästi. Väikse Päikse lastehoidude juhi Janne Ojanurme sõnul on sellest õppeaastast kasutusel lapse arengut toetav keskkond DigiLa, kus õpetaja ja lapsehoidja näevad nii iga lapse individuaalse arengu ülevaadet kui ka rühma koondvaadet. Ojanurm lisas, et lapsehoidjad teevad viie minuti vaatlusi, et keskenduda ühele lapsele ja märgata tema vajadusi. 

Lapsehoidja kutse on nüüd kohustuslik

Üks oluline muudatus puudutab ka lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeid. Varem nõuti lapsehoidja ametis keskharidust ja lastega töötamise pädevust, mida hindas tööandja. Nüüd on kohustuslik lapsehoidja kutse 4. või 5. tase. Hoidjatel, kes töötasid lastehoius enne alusharidusseaduse jõustumist, on puuduva kutse taotlemiseks aega 2028. aasta 31. augustini. 

Janne Ojanurme hinnangul paraneb tänu uutele nõuetele lastehoidude kvaliteet ja sellest võidavad nii lapsed kui ka lapsevanemad. Mari Kummer lisas, et kutsestandard vajab siiski täiendamist. „Praegu ei taga lapsehoidja kutse uute nõuete täitmiseks vajalikke pädevusi. Kindlasti on vaja pedagoogilisi, vanematega suhtlemise ja lapse arengu hindamise pädevusi täiendada,“ ütles Kummer.

Lastehoiupidajate sõnul on näha, et lapsehoidjatel jääb puudu pedagoogilisest pädevusest nii õppekava rakendamiseks kui ka lapse arengu jälgimiseks ja hindamiseks. Emily lastehoiu juhataja Mari Sampu kogemus näitab, et lisateadmisi on vaja ka oskuslikuks suhtlemiseks lastevanematega. „Meie hoius on peamiselt 1–2-aastased, kelle esimene kogemus lasteasutuses ongi just meil. Hoidjad vajavad rohkem teadmisi, kuidas murelike vanematega toime tulla,“ rääkis ta. Kummeri sõnul vajavad uute nõuete täitmiseks täiendkoolitusi ka kutset omavad lapsehoidjad. 

“Lastehoiupidajate suurimad mured uute kvalifikatsiooninõuetega seoses on koolituste kõrge hind, tööjõupuudus ja palgasurve.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon on kutsunud kokku töörühma, et uuendada praegu kehtivat kutsestandardit. Töörühma kuuluvad lastehoidude ja lasteaedade esindajad. Kutsekomisjoni liikme Marju Saare sõnul on vaja luua uus praktilisele tööle orienteeritud raamistik, mis kirjeldab lapsehoidja tööülesandeid ja oskusi. „Lapsehoidja kutse peab tagama vajalikud pedagoogilised pädevused ja praktilised oskused, mis lapsehoidjat lapse suunamisel ja toetamisel ning tema turvalisuse ning heaolu tagamisel aitavad,“ lausus Saar. 

Lastehoiupidajate suurimad mured uute kvalifikatsiooninõuetega seoses on koolituste kõrge hind, tööjõupuudus ja palgasurve. Lastehoiud ootavad, et riik toetaks juba töötavate lapsehoidjate koolitamist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks. Naerupalli päevahoiu juhataja Signe Laar tõigi välja vastuolu: kvalifitseeritud töötajad ei tule väikesesse erahoidu, kus on vähe lapsi, mistõttu on neil võimatu konkureerida munitsipaalhoidude töötasuga.  

Erasektor ootab paremat koostööd kohalike omavalitsustega

Uus alusharidusseadus annab võimaluse kaasata erasektorit, et muuta teenus lapsevanemale kättesaadavamaks, kvaliteetsemaks ja ühtsemaks. Mari Kummeri sõnul võiksid omavalitsused erasektoriga senisest rohkem koostööd teha, et tagada alusharidusteenuse mitmekesisus. „Eralastehoiud pakuvad mitmesuguseid pedagoogilisi lähenemisi, nagu Montessori ja Waldorfi pedagoogika või õuehoiud – see teebki Eesti alushariduse kvaliteetseks,“ tõdes Kummer. Samuti selgus tema sõnul küsitlusest, et erahoiupidajad ootavad omavalitsustelt avatud koostööd ja võrdset kohtlemist.

Alushariduse organisatsiooni Väike Päike juhatuse liige Sven Soomuste tõi välja, et alusharidusvõrk peab olema paindlik, mobiilne ja arvestama maksimaalselt koduläheduse põhimõttega. „Paindlikkust saab tagada üksnes koostöös erasektoriga. Eralastehoidudel on võimalik kuluefektiivselt tagada alusharidusvõrgu mobiilsus ja kohaneda vastavalt perede vajadustele,“ ütles Soomuste. 

Tartus loodi koostöös avaliku ja erasektoriga juba aastaid tagasi omanäoline alusharidusvõrk, mida vanemad väga hindavad. Lisaks 25 munitsipaallasteasutusele pakuvad ligi 1100 lapsele alusharidusteenust 13 eralasteaeda ja 22 eralastehoidu. See tähendab, et vanem saab valida munitsipaal -või eralasteasutuse vahel, kusjuures tema igakuine osalussumma on mõlemas võrdväärne. „Seni on aastatepikkune koostöö väga konstruktiivselt sujunud ja Tartu linn hindab erasektori partnerlust kõrgelt,“ kinnitas Tartu Linnavalitsuse alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe. 

Kuidas on plaanis lastehoide toetada?

Eesti Lastehoidude Liidu eesmärk on toetada oma liikmeid nii palju kui võimalik. Sellest õppeaastast toimub igakuine kohtumine, kus liidu liikmed saavad jagada oma muresid-rõõme ning saada spetsialistidelt nõu ja tuge. Esimesel kohtumisel oli külas Päästeameti esindaja Heikki Rajalo, kes tutvustas Päästeameti nõudeid lastehoidudele, novembris osaleb kohtumisel Haridus -ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Regina Eimre, kes vastab üleminekuga seotud küsimustele. 

Lastehoiud soovivad, et kohalikud omavalitsused võtaksid uue seaduse valguses avalikku ja erasektorit võrdväärsete partneritena ning tegutseksid koos ühtse süsteemi loomisel, et tagada Eestis mitmekesine ja kvaliteetne alusharidus.