• Põhikoolilõpetajate nimeliselt keskkooli kutsumise eesmärk peitub kooli soovis tõsta kooli taset ning mainet. Koolil, kelle maine on neile endalegi teadmata põhjustel halb, on vaja olukorrale läheneda leidlikult. Eriti kui konkurentideks on linnakoolid. 

Nimeliste otsepakkumiste abil hakati Lähte Ühisgümnaasiumis põhikoolilõpetajaid keskkooli kutsuma 2024. aasta kevadel, seega on seda tehtud kaks korda. Kooli direktoril Martin Pentil algas sellel sügisel kooli eesotsas teine aasta, mis tähendab, et vahetult enne tema saabumist oli sellist süsteemi kord juba rakendatud. Pent nägi selles oma võlu ning otsustas ka järgneval aastal sellega jätkata. „Skeptikuid, kes ei arvanud, et nimeline kutse mõju avaldaks, oli alguses koolis omajagu, aga ühel hetkel tundus, et see õpilasi ikkagi kõnetab. Seega jätkasime ka eelmisel kevadel,“ räägib Pent, lisades, et kahte korda mingisuguseks kombeks või traditsiooniks veel nimetada ei saa. 

Prooviti midagi teistest erinevat

Laias laastus ei erine Lähte Ühisgümnaasiumisse sisseastumine kuidagi ühegi teise kooli omast. Ka neil on konkreetne vastuvõtukord: arvestatakse nii põhikoolieksamite tulemusi, keskmist hinnet kui ka kooli korraldatud testi. Tartu linna kõrval asumine tähendab aga, et tublid õppurid vaatavad eelkõige linnakoolide poole, kus nad loomulikult rõõmsalt vastu võetakse. „Otsustasime nimeliste kutsete näol midagi teistest erinevat proovida. Meie enda vallas on neli põhikooli, kellele kahe aasta jooksul pakkumisi teinud oleme. Ennekõike nende koolide õpilased meilt kutsed saavadki. Tutvustasime seda varianti ka nendele väljaspool meie valda asuvatele koolidele, kes sellest huvitatud olid,“ ütleb Pent. 

“Me peame tõdema, et meie koolil oli veel hiljuti selline kuulsus, et kui Tartus kuhugi sisse ei saa, siis Lähtele saab ikka.

Martin Pent

Nimeliste kutsete esitamisest ei saa tema sõnul välja lugeda, et plaan on kodukohajärgseid õpilasi kuidagi tõrjuda ning teiste piirkondade õpilased endale kahmata. „Põhiosas tulevad meie gümnaasiumisse ikka meie enda valla õpilased. Tartust tulijaid on vähe ja neid oli ka enne otsepakkumiste tegemist,“ selgitab Pent. Ta lisab, et kutsete esitamine ei tähenda ju, et need ka vastu võetakse. „Ma täpse protsendi jään võlgu, aga kutse võttis vastu alla poole selle saanutest.“ 

“Kutse saamine tekitab õpilases tõstetud tunde – ta on kooli silmis väärtuslik ja oodatud.

Jaanika Kreela

Lähte Ühisgümnaasiumi hoolekogu esinaine Jaanika Kreela ei arva, et keegi kutsete esitamise tõttu koolist välja jäi. „Rääkisin ühe lapsevanemaga, kelle laps oli kutse saanud. Tema ütles, et esimene eelistus oli neil üks Tartu kool ja Lähte Ühisgümnaasium oli teine valik nii kutsega kui ilma,“ alustab Kreela. Tema neljast lapsest on kaks Lähte Ühisgümnaasiumi lõpetanud ning kaks pole veel gümnaasiumiikka jõudnud. Emana tema kutsetes probleemi ei näe. Küll aga saab ta aru ka lapsevanematest, kes ühel või teisel põhjusel peavad oma lapse kodust kaugemale saatma. „See tekitabki tuska, aga olgem ausad, põhjus peitub ilmselt kuskil mujal kui selles, et osale õpilastest saadeti kutsed. Hoolekogu poole ei ole sellise probleemiga keegi pöördunud,“ ütleb ta. 

Maine nimel

Algatus ei tulenenud hirmust, et kool ühel hetkel gümnasistidest tühjaks jookseb. Nimeliste kutsete saatmise eesmärk on ikkagi tõsta kooli taset ja mainet. „Me peame tõdema, et kas õigustatult või mitte, aga meie koolil oli veel hiljuti selline kuulsus, et kui Tartus kuhugi sisse ei saa, siis Lähtele saab ikka. Mis iganes põhjusel kooli maine kuigi hea ei olnud ja minu hinnangul sellel mingit tõsiseltvõetavat põhjust ei ole,“ mõtiskleb Martin Pent. 

Nii hakati mõtlema, kuidas kooli mainet tõsta, ja kutsed tundus olevat selleks üks variant. „Ma ei näinud selles probleemi, eriti arvestades tõsiasja, et igasuguseid uuendusi ja katsetamisi meil Eestis pigem ju soositakse,“ lisab Pent.  

Jaanika Kreelal oli Lähte Ühisgümnaasiumi vilistlasena kurb mõelda, et kuigi sealsed võimalused on etemad kui nii mõneski linnakoolis, siis maine oli koolil kehv. „Soovime, et meie kool oleks atraktiivne ja õpilased tahaks sinna tulla. Sellise kutse saamine tekitab õpilases tõstetud tunde – ta on kooli silmis väärtuslik ja oodatud. See tunne peegeldub ka tagasi.“ 

Siis saadi aga teada, et ministeeriumile asi ei meeldi ning vastuvõtukord vajab täpsustamist. „Peamiselt puudutasid muudatused seda, kellele me kutseid saadame. Senised kaks aastat lähtusime sellest, mida koolid meile ütlesid,“ selgitab Pent. 

Kuigi mõni kool ei olnud kutsetest huvitatud, oli palju ka neid, kes tahtsid koostööd teha. „Nende koolide õppealajuhatajatel või klassijuhatajatel palusime anda meile õpilaste nimed, kes võiksid nende arvates gümnaasiumiõpingutes edukad olla. Nende nimekirjade põhjal saatsime kutsed välja,“ selgitab Pent. Süsteem põhines puhtalt usaldusel ja sinna oligi koer maetud. Teisisõnu võidi neile soovitada ükskõik keda ja nii oli väga suur oht, et valik muutub subjektiivseks. „Nüüd ongi muudetud see, et me ei tugine üksnes usaldusele, vaid kontrollime ka ise, kas õpilaste keskmised hinded on piisavalt kõrged ja kõik muud tingimused täidetud. Kriitikast teatava subjektiivsuse pärast saan ma aru,“ nendib Pent. 

Suurt tüli pole

Nimelisi kutseid plaanib Lähte Ühisgümnaasium vajalike parandustega ka edaspidi laiali saata ja sellele ei paista kellelgi ka vastuväiteid olema. „Kõigile see ei meeldi, aga et me ei tohiks seda teha, seda mina kuskilt välja ei lugenud,“ ütleb Pent. Rohkem kool märkusi saanud ei ole ja Pent ei tunne, et suurt tüli algatuse üle üldse oleks olnud. „Proovisime, saime teada, mida parandama peame, ja viisime parandused sisse,“ lisab ta. 

Nii jääbki üle vastata veel vaid ühele küsimusele: kas süsteem ka toimib? Kahe aasta põhjal on keeruline üldistusi teha, eriti kui esimesed kutsega kooli tulnud gümnasistid sooritavad riigieksamid alles järgmise aasta lõpus. Penti sõnul on neil aga alust arvata, et vastus küsimusele on jaatav – seni on kutsetega tulnud õpilased õppimisel igati motiveeritud, mis oligi eesmärk. „Samal ajal ei tea me, kas nad tulid üldse kutse tõttu või oleks tulnud niikuinii. Teatav määramatus jääb alati õhku, aga kindlalt saame väita seda, et halvasti see meile mõjunud ei ole,“ lõpetab Pent.