Koolide oktoobri sügissammude kampaaniast, kus koguti üle miljardi sammu, sai mõni nädal tagasi läbi. Kes ainult selles väljakutses osales, ei pea enam telefoni igal pool kaasas kandma või nutikellaga hoogsalt kätt liigutama, et rohkem „samme“ kirja saada. Järgnenud on aga muid liikumisväljakutseid väliste motivaatoritena tervise heaks.

Liikumiskampaaniates osalejate protsent elanikkonnast ei ole väga suur ning ei saa eeldada, et kõik enda liikumist jälgiksid. Siiski on uuringutega leitud sammukampaaniate kasulikku mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, mis ei sõltunud kampaaniate korraldamise aastaajast ega pikkusest. Seega andis ka sügissammude kampaania liikumisele ilmselt hoogu juurde.

Sügissammudega liitumise probleemid

Treeningutega alustamisel tuleb koormust tõsta järk-järgult. Sammukampaaniates osalejad on eri tasemega – mõned on juba varem aktiivsed liikujad, teised passiivsemad. Kuna Fitsphere’i kampaania korraldati koolidevahelise võistlustena, mille kohta päev enne algust ka kõrgkoolide esindajatele liitumisüleskutse tuli, püüdsime kiiresti kokku saada kümme töötajat, kes oleksid valmis samme iga päev kampaaniasse registreerima.

Aeglase stardi järel hakkasime tõusma

Teise kampaanianädala lõpuks oli meil koos üksteist töötajat, kelle seadmetest sai samme üle kand,a ja selleks ajaks said kõik aru ka kord ööpäevas sammude üles laadimise vajadusest.

Kollektiivse osalemise puhul on tore kaaslaste edule kaasa elada. Meie seltskonnas oli mitu õhtust jalutajat, neid, kes loobusid autoga tööle tulekust, läksid ekstra ringiga poodi, et lisasamme kirja saada. Jätkati ka muude treeningutega ning tehti päeva sees veidi rohkem liikumispause.

Innustas keskmiste sammude konkurents ja võrdlus teiste kõrgkoolide gruppidega. Mõnda aega olime tasavägised Tartu Tervishoiukõrgkooliga, kus paistis silma nii meeldivalt suur osalejaskond kui ka hea keskmise aktiivsuse tase, siis liikusime suuremate keskmiste sammude suunas.

Kuu lõpuks tõusime teisest sajast 27. kohale ning vähemalt kümne osalejaga gruppide seas lausa 11. kohale. Keskmiselt 11 000 sammuga päevas ühe töötaja kohta võisime võistluse igati kordaläinuks lugeda.

Sammuvõistluse esisajas oli palju õppeasutuste töötajate ja lapsevanemate gruppe

Suuremate gruppide esireas troonisid koolide ja lasteaedade töötajad, ka lastevanemate grupid, eristus vaid kogu võistluse võitnud Põlva Gümnaasiumi 11.d klass, kus õpilaste keskmine päevane sammuhulk oli 17 717 sammu. Teise koha saanud õppurite grupp, samuti Põlva Gümnaasiumist, paiknes üldises järjestuses esisaja teises pooles keskmiselt 8800 sammuga päevas osaleja kohta. Parim töötajate grupp oli Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumist keskmiselt rohkem kui 17 300 sammuga päeva kohta, parima kõrgkooli grupina tunnustati Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilasi. Nende keskmine oli veidi üle 8300 sammu päevas osaleja kohta.

Tagasiside osalejatelt

Kampaaniaga seoses laekus huvitavaid infokilde. Mainiti, et mõned osalejad olid kinnitanud telefonid reie külge, et tunnis laua all jalgu liigutades samme juurde tekitada. Lapsed, kes jalgpallitrennist tulid, hakkasid autos koju sõites telefone raputama, et trennis n-ö kaduma läinud sammud rakendusse tasa teha. Ise kogesin, et päevasel rattasõidul külma peletuseks sõrmi ja randmeid liigutades kogunes kellale kokku 15 000 sammu.

Ilmselt olid väljakutses edukamad kiiremas rütmis väikeste sammudega liikujad ning pikasammulised edenesid vähem. Sammud kogunesid edasi liikumisele lisaks hüpates või paigal tammudes. Kõiki trikke suuremate skooride saavutamiseks ilmselt ei avaldata ja hoitakse varuks järgmiste kampaaniate tarvis.

Akadeemia grupis osalenutest suurendasid pooled enda liikumisaktiivsust sügissammude kampaania ajal võrreldes eelmise kuuga ning enamik on mitu nädalat hiljem kampaaniaaegse liikumisaktiivsuse säilitanud. Vastati, et kampaanias osalemine ei olnud väsitav, välja arvatud ühe palju samme kogunud ja praeguseks kampaaniast vähem liikuva töötaja puhul, kes panigi ennast proovile võistluse jaoks grupile parema tulemuse toomiseks.

Liikumine toetas vaimset tervist

Üksikud osalejad tundsid, et nende vastupidavus paranes, mõned arvasid, et nende kehalised võimed kampaaniakuu jooksul ei muutunud, aga enamik liikunuist nõustus, et sammude kogumine toetas vaimset tervist. Omavahel jagasime ka hetki liikumistest sügisvärvides metsas või tühjas mererannas. Panime sel sügisel rohkem tähele looduse muutumist. Iga samm värskes õhus aitas vähendada ekraaniaega, pani planeerima kõndides koosolekutel osalemist ja telefonitsi otse kõneldes suhtlemist sagedaste sõnumite saatmise asemel.

Kampaania oli hea meeldetuletaja, et liikuda on oluline, aga loodetavasti jääb see harjumus kestma kauemaks.

Liikumiskampaaniates on tähtis enda seatud lävendeid ületada

Järgmiste kampaaniate korraldamise ideena võib võistlejate tarvis küll pingerida pidada, aga olulisem on lävend. Samas on hea võrrelda end sarnase liikumisaktiivsusega kaaslastega.

Ka mõnda saavutussportlast on kampaanias osalemine innustanud rattaga või joostes täiendavat treeningut tegema, vastavalt sellele, milliseks vastupidavusala võistluseks on parasjagu vaja valmistuda. Teistele on kampaanias kilomeetrite kajastamine lisamotivaator diivanilt ukseni liikumiseks, et enda pooletunnine kõndimine ära teha. Tulu tõuseb ka sellest, kui kampaania on toeks arvutilaua tagant tõusmise pausideks, teleri vaatamise ajal võimlemiseks, lifti asemel trepi kasutamiseks või peoõhtul lisatantsuks. Kes kampaaniatega ei liitu, saavad kaudset kasu, kui osalejad neidki liikuma kaasavad või enda eeskujuga nakatavad.