• Lähte Ühisgümnaasiumi mõte tuua enda kooli õppima häid gümnasiste, saates neile nimelised kutsed, tekitas pisut pahameelt. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) sai septembris kirja lapsevanemalt, kelle last Lähte kooli vastu ei võetud. Ministeerium leidis Lähte Ühisgümnaasiumi vastuvõtukorras kohti, mis jätsid soovida. 

Täpsemalt seisnes probleem HTM-i sõnul vastuvõtukorras sätestatu selguses. Otsepakkumised keelatud ei ole, kuid nendega seotu oli esitatud liiga üldiselt: „Vastuvõtukomisjonil on õigus pakkuda õpilaskandidaadile õppekohta gümnaasiumis ilma sisseastumisvestluseta, kui tal on silmapaistvalt head õppetulemused, näiteks head sooritused olümpiaadidel või eripreemiad.“

“Loodetavasti teevad nii kool ise kui ka koolipidaja vajalikud järeldused ja koostavad vastuvõtukorra, mis on selge ja läbimõeldud.

Elo Eesmäe

HTM-i hinnangul ei reguleeri selline vastuvõtukord, mida mõeldakse silmapaistvalt heade õppetulemuste all. Samuti selgus, et vastuvõtukomisjon, mille moodustamise kohta see sama kord midagi ei sätestanud ja mida ei moodustatud ametlikult, ei olnud otsepakkumistega seoses teinud mingeid otsuseid. „Reguleerimata oli, kas ja kuidas arvestatakse otsepakkumise saanud õpilaste puhul kriteeriume, mida kirjeldab korra üks teine punkt: põhikooli lõputunnistuse keskmist hinnet, eesti keele ja matemaatika lõpueksami tulemusi, mõtlemisoskuse testi ja sisseastumisvestlust,“ selgitab HTM-i kommunikatsioonivaldkonna nõunik Elo Eesmäe. 

Hiljem selgus, et sisseastumisvestlustel nimeliselt kutsutud siiski käisid, kuid muid kriteeriume nende puhul ei arvestatud. „Vähemalt ministeeriumile esitatud andmetest neid ei nähtu,“ teatab Eesmäe. 

HTM-i soovitus oli, et kuna gümnaasiumisse vastuvõtmise otsus on õpilase jaoks väga oluline, peab gümnaasiumi vastuvõtukord olema selge ja läbipaistev ning vastuvõtt toimuma korras sätestatu järgi. Praeguse juhtumi lahendamisel jõudis ministeerium järeldusele, et kool peab oma gümnaasiumisse vastuvõtukorda täiendama, aga pole kohustatud uut korda HTM-ile esitama. „Eelkõige peab koolide tegevuse õiguspärasuse üle valvama koolipidaja. Kirjeldatud juhtumiga on koolipidaja kursis ja oli kaasatud ka info kogumisse. Loodan, et nii kool ise kui ka koolipidaja teevad vajalikud järeldused ja koostavad vastuvõtukorra, mis on selge ja läbimõeldud,“ võtab Eesmäe teema kokku. 

Vastuvõtukord peab olema kehtestatud 1. märtsiks. Seejuures ei tohi kooli vastuvõtu tingimusi ja korda – teadmiste ja oskuste hindamise korda ja vastuvõtu tingimusi – muuta 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni. Kuna käesoleva õppeaasta vastuvõtt on läbi, on koolil piisavalt aega oma vastuvõtukorda muuta. 

“Nüüd saime ise ka teada, mida täpselt tohib ja mida mitte.

Martin Pent

Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent tõdeb, et ministeeriumi sekkumine ei olnud üllatav, kuna tegemist oli võrdlemisi uue lahendusega, millel olid algselt puudujäägid. „Eks see oli pisut ka meie süütu teadmatus – tundus, et mõte on hea ja sellest ei kaota keegi. Nüüd saime ise ka teada, mida täpselt tohib ja mida mitte. Meie poolelt keegi solvunud küll ei ole, kuna kõik tegid lihtsalt oma tööd,“ võtab ta teema kokku.