- Kodanikuhariduse toimimiseks on vaja, et õpetajad tegutseksid koolis läbimõeldult. Seni on ühiskonnaõpetuse tundides olnud aga suur rõhk kirjeldavatel ja küllalt abstraktsetel teadmistel ühiskonna kohta.
Hiljutised kohalike omavalitsuste ja lähenevad Riigikogu valimised panevad mõtlema noorte poliitilisele osalusele. Teame, et tavaliselt osalevad noored valimistel suhteliselt vähem kui neist vanemad inimesed. Mis võiks viia noorte suurema osaluseni?
Oluline on arendada noorte pädevusi kodanikuhariduse korraldamise ja esindusdemokraatia häälestamise võtmes. Eesti 8. klassi noored teavad rahvusvahelises võrdluses (ICCS ehk rahvusvahelise kodanikuhariduse uuring) päris palju ühiskonnast, riigist ja poliitikast, kuid poliitikas ja valimistel osalema kuigi paljud valmis ei ole. Värvi lisades võiks isegi öelda, et rohkem teadmisi peletab poliitikast eemale.
Noored osalevad poliitikas varasemast rohkem
Lähemalt vaadates pole asjad mõistagi nii paradoksaalsed. Euroopa sotsiaaluuringu andmetel osalevad Eesti noored demokraatias varasemast rohkem, kui arvestada osaluse erivorme (nt lisaks valimas käimisele uudiste lugemine, sotsiaalmeedias postituste tegemine jms). Meie ühiskonnaõpetuses on aga taasiseseisvusajal olnud üsna suur rõhk kirjeldavatel ja küllalt abstraktsetel teadmistel ühiskonna kohta. Samas ei toeta teadmine, missugused valimised on olemas või mis on kodanikuühiskond või kihistumine, otseselt osalusvõimet ja -tahet.
Õigupoolest näitavadki uuringud, et võtmetähtsusega on just tähenduslik osaluskogemus. Seda kool aga noortele ei paku. Ka Eesti ajakohastatud riiklik õppekava soovitab ühiskonnaõpetuses ühe kolmandiku läbi viia praktiliselt. Euroopa Horisondi Democrati projektis kujundasime kuue riigi ja nelja rahvusvahelise organisatsiooni koostöös olusid arvestava vastutustundliku demokraatliku kodakondsuse pädevuste mudeli, milles on neli pädevusvaldkonda (vt joonist).
Need pädevused lisanduvad asjakohastele alusteadmistele. Näiteks teadmised Eesti osaluskanalitest koos arusaamaga ootustest demokraatlikule kodanikule saab panna koos toimima teadmiste, oskuste ja hoiakutega poliitilisest kodanikuosalusest. Nüüdseks on välja arendatud ka hulk Democrati pädevusmudelil põhinevaid praktilisi õpetamisteid, mis selliseid pädevusi arendavad. Vaata lühiülevaadet sekkumistest bit.ly/3LPU8dl.
“Eesti 8. klassi noored teavad päris palju ühiskonnast, riigist ja poliitikast, kuid poliitikas ja valimistel osalema kuigi paljud valmis ei ole.
Kodanikuhariduse toimimiseks on vaja, et selle pakkujad tegutseksid läbimõeldult, jätkusuutlikult ja partnerluses. Seda oleme uurinud Tallinna Ülikooli uuringufondi Democrat+ projektis koostöös Rakvere, Maardu ja Tallinna koolide, omavalitsuste ja teiste toimijatega. Häid koostöökogemusi jagub, ent puudub jätkusuutlikkus. Töötame praegu kodanikuhariduse heal tasemel korraldamise ja koostöö näidislahenduste kujundamise kallal.
Mõtlemiskohti on ka demokraatliku süsteemi laiema häälestamise teemal. Kui läbimõeldud on osaluskanalid, kui hästi suudavad erakonnad ja ühingud liikmeid kaasata, nende teadmisi ja energiat kasutada, kui arusaadavad ja sisukad on programmid ja väitlused, kui palju annavad need teadmist selle kohta, mis hakkab toimuma valitsedes, on vaid mõned küsimused, mis seda iseloomustavad.
Tegutseda tuleb läbimõeldult
Esindusdemokraatia toimivana hoidmisel on põhiroll mõistagi poliitikutel ja neid toetavatel ametnikel ja asjatundjatel. Ent kodanikupädevuste ja -hariduse praktilisel korraldamisel saavad palju teha õpetajad ja koolijuhid, kohaliku omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse poliitikud ja ametnikud, vabaühingud, noorsootöötajad, kogukond, teadlased ja ülikoolid ning kindlasti ka noored ise. Kui see tegevus on läbimõeldud ja järjepidev, võib loota, et järgmistel valimistel ollakse üha teadlikumad ja pikaajaliselt peegeldub demokraatlike kodanikupädevuste kasv ka poliitika kvaliteedis laiemalt.
Kodanikuhariduse praktika
• Mõne kodanikupädevusi arendava projekti läbiviimine õpetaja toel või ise, näiteks mõne kasuliku lahenduse väljaarendamine ja ellurakendamine.
• Osalemine koolidemokraatias – näiteks kooli kaasava eelarve projektides.
• Osalemine oma kogukonna avalikus elus.
• Osalemine mõnes kodanikuühenduses.
• Osalemine mõnes meediaprojektis.
• Osalemine kodanikuhariduse digiplatvormil, nt mõne avaliku pöördumise (petitsiooni) eestvedamisel.
• Osalemine kogukonnapraktikal.
• Osalemine kohaliku omavalitsuse, mõne keskvalitsuse asutuse, Riigikogu või mõne muu põhiseadusliku institutsiooni tegevuses, sh nende asutuste külastamine.
Noorte valimisaktiivsus tõusis märgatavalt
Sel sügisel said Eestis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada pea 110 000 õpiealist noort vanuses 16–23 eluaastat. Neist 30 383 olid vanuses 16–17, kelle jaoks olid need valimised esimesed.
2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletas 39,2% 16–17-aastastest ja 34,5% 18–24-aastastest valimisõigusega inimestest; 2025. aastal aga juba 49% 16–17-aastastest ning 45,4% 18–24-aastastest.
Allikas: valimised.ee
Lisa kommentaar