• Sügiseste tasemetööde tulemused kinnitavad, et võõrkeelt oskavad paljude koolide õpilased hästi, matemaatikas ja loodusvaldkonna ainetes on nende teadmistes aga lüngad, millega tuleb süstemaatiliselt tegeleda. 

7. klassi inglise keele tasemetöö keskmine tulemus oli 88,35 punkti, kuid 7. klassi matemaatikas 27,65 ning 10. klassi loodusvaldkonnas 36,67. 4. klassi matemaatikas oli keskmine 33,59; eesti keeles 58,88 ning 7. klassi eesti keeles 75,38. Eesti keele kui teise keele keskmiseks tulemuseks kujunes 4. klassis 29,88 ja 7. klassis 44,11 punkti. 

“Koolide huvi tasemetööde vastu on suur ja kasvab aina.

Alge Ilosaar

Tundidest puudumisi oli ainete kaupa 8–15% vahel. Kõige rohkem olid õpilased puudunud 10. klassi loodusvaldkonna tundidest ja 7. klassi eesti keele kui teise keele tunnist. Puudumiste põhjused on erinevad: alates haigustest kuni koolikorralduslike asjaoludeni. Tasemetöid ei soorita Waldorfi koolid, kuna seal saavutatakse õpitulemused teistest erinevas tempos. Samuti ei osale tasemetöödes lihtsustatud või vähendatud õppekaval õppijad.

Haridus- ja Noorteameti (Harno) hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar rõhutab: „Kuigi tasemetööde eest ei panda hindeid, on need väga head vahendid selgitamaks välja, millistes valdkondades on õpilased teadmised ja oskused omandanud ning millele on vaja õppetöös veel tähelepanu pöörata.“

Ilosaare sõnul on tasemetööd elektroonsed ja toimuvad testide andmekogus EIS. „Kõigil soovijatel on võimalik neid teha. Koolide huvi tasemetööde vastu on suur ja kasvab aina,“ lausus ta. 

Ilosaare sõnul kuvatakse eksamite infosüsteemis (EIS) pärast sooritust tagasiside, mis aitab õpetajal ja õpilasel märgata õpilünki ning seada sihte. 

Harno hindamise korralduskeskuse juht Heidy Roosimägi ütleb, ethindamine on praegu analüüsifaasis ning vastavalt tasemetöö toimumise ajale saavad aruanded valmis jooksvalt. „Üldised raportid avalikustatakse üksnes tasemetöö valimi tulemuste kohta. Vabatahtlikult tasemetöid teinute tulemused avalikud ei ole. Praegu näevad tulemusi ainult õpilased ja õpetajad,“ selgitab ta. 

“Riigi tasandil avaldatakse vaid üldistatud kokkuvõtteid ja analüüse.

Heidy Roosimägi

Tasemetööde statistikaga alates 2017. aastast saab tutvuda siin: eis.ekk.edu.ee/eis/eksamistatistika.

Harno analüüsib tulemusi õppeainete kaupa ja teeb ettepanekuid tulevikuks. Näiteks eelmise õppeaasta eesti keele tasemetöö tulemuste analüüsist selgus, et õppetöös tuleks panna senisest rohkem rõhku kirjutamisoskuse arendamisele ja hoida tähelepanu keskmes õpitud keelereeglite kasutamist. Omaloominguliste tekstide kirjutamist peavad rohkem harjutama just poisid. Nii I kui ka II kooliastme küsimustiku vastuseid analüüsides ilmnes, et kui 4. klassi õpilastest loevad väga paljud, siis 7. klassi õpilastele lugemine valdavalt ei meeldi. Õpilaste soorituste põhjal on aga selge, et tasemetöös saavad paremaid tulemusi need, kes loevad rohkem.

Matemaatika puhul järeldati, et soovitav on kasutada rohkem visuaalseid vahendeid, nagu diagrammid, mudelid, skeemid, et aidata õpilastel abstraktseid mõisteid visualiseerida; luua olukordi, kus õpilased saavad ise matemaatilisi seoseid ja reegleid avastada. Näiteks lasta katsetada eri kujundite ja arvudega; esitada päriselu probleeme, mis eeldavad mõistmist, mitte ainult mehaanilist arvutamist. Samuti peaks ülesanded nõudma loogilist mõtlemist ja põhjenduste esitamist.

Õpetaja peab tegema õpilastele selgeks, et ülesandeid ei lahendata hinde pärast, vaid saamaks tagasisidet õnnestumise-omandatuse ja/või õppimist vajava kohta.

Tasemetööde ja eksamitulemuste seoseid ei ole veel analüüsitud. See on mahukas töö, mida ministeeriumil on plaanis tulevikus tegema hakata.

Roosimägi kinnitab, et õpetajad näevad tagasisidet, mitte tasemetööde sisu, ning tagasiside vormiga pole muresid olnud. „Ettepanekuid teevad aeg-ajalt näiteks tasemetööde hindajad, Harno saab neid seejärel hinnata ja võimalusel arvestada,“ lausub ta. „Õpetajatele ja õpilastele on analüüsivahendiks tagasisideleht testide andmekogus EIS-is.
Seminarides koolidele tutvustatakse üldisi tulemusi ning korraldatakse töötubasid õppetöö planeerimiseks.“

Tasemetööde ülesanded on konfidentsiaalsed, hilisemad aruanded aga avalikud ja kõigile kättesaadavad.

Roosimägi sõnul näeb iga tasemetöö sooritanud õpilane EIS-is oma tulemuste kohta tagasisidelehte. „Näiteks loodusõpetuse tasemetöö tagasisideleht annab ülevaate saavutatud tasemest (alg-, kesk-, kõrg- või tipptase) nelja oskuse kaupa: teadmised, analüüsioskused, kavandamisoskused ja tõlgendamisoskused,“ selgitab ta. Lisaks jagatakse soovitusi, mida teha järgmisele tasemele jõudmiseks. Vajadusel aitab õpetaja tagasisidelehte juhendite põhjal tõlgendada.

“Matemaatika tasemetöö ülesannete lahendamise kohta saab õpilane sõnalise tagasiside, kus tulemusi ei esitata punktide või hindena. Ülesannete lahendamise kohta antakse tagasiside kahest kognitiivsest valdkonnast lähtuvalt (tunnetuslikud tasandid: fakti- ja protseduurilised teadmised ning mõistelised teadmised). Tagasiside andmisel kasutatakse sõnu “oskasid”, “oskasid osaliselt”, “ei osanud”.

Tasemetöid sooritanud õpilaste õpetajad saavad detailse tagasiside kogu grupi ja iga lapse õpitulemuste kohta. Sellest lähtudes saab õpetaja otsustada, kuidas vajaka jäänud õpitulemusi saavutada.

Lapsevanem saab oma lapse tulemustest teada lapse või kooli kaudu. Õpilane saab tagasisidelehel anda vanematele õiguse oma tulemusi vaadata ja kool õpilaste tulemused vanematele nähtavaks teha.

Roosimägi ütleb, et riigi tasandil avaldatakse vaid üldistatud kokkuvõtteid ja analüüse.

HEV- ja muukeelsed õppijad

Lihtsustatud õppekava järgi õppija ei pea tasemetöid sooritama. Kui erivajadusega õpilane on võimeline saavutama ettenähtud õpitulemusi klassikaaslastega võrdväärsel tasemel, kuid vajab selleks rohkem aega, teistsugust töövormi vms, võib direktor lubada tal teha tasemetöö eritingimustel.

Roosimägi sõnul peaks haridusliku erivajadusega õppija tegema tasemetöö siiski teistega sarnastel tingimustel, nagu on toimunud ka tema õppetöö koolis. „Näiteks kui õpilane kasutab õppetööks punktkirja, vajab ta seda võimalust ka tasemetööd tehes,“ lisab ta. 

Muukeelsed õpilased teevad riiklikke teste, eraldi viiakse läbi eestikeelsete ja venekeelsete õpilaste tasemetööd. Eesti keele kui teise keele tasemetöö valimisse kuuluvad kõik muu kodukeelega õpilased (sh need, kes õpivad eesti keeles) ja uussisserändajad. Nende tulemusi analüüsitakse tihti eraldi ja eesti keele testide puhul kasutatakse mitmesuguseid keeletaseme teste (nt A1/A2).

„On palju mõtteid, kuidas testide andmekogu arendada, et see oleks HEV-õpilastele kasutajasõbralikum,“ lausub Roosimägi. „Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga analüüsitakse eri õppevorme ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga planeeritakse edasine tegevus, samuti antakse infot koolidele.“

Tänuväärne stoppkaader

Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava valdkonna nõunikValdek Rohtma ütleb, ettasemetööd annavad tänuväärse stoppkaadri kooliastme lõpuks omandatud õpitulemustest. 

“Tasemetööd annavad tänuväärse stoppkaadri õpitulemustest.

Valdek Rohtma

„Üle riigi on oluline näha, millised muutused on toimunud tervikuna ja millised osaoskusi vaadeldes,“ selgitab ta. „Kiiremalt saab reageerida õppekava metoodiliste materjalide uuendamise ja täiendamise kaudu. Koostöös aineõpetajate esindusorganisatsioonide ning ülikoolidega leiavad üldistused tee ka täiendus- ja õpetajakoolitusse.“

Rohtma sõnul on seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga fookus üleminekuklasside õpilaste aineteadmiste ja eesti keele oskuse omandamisel. „Tasemetöödest saadavat teavet on võimalik rakendada koolide toetamisel, mis on ministeeriumi üks rolle – näiteks koolide õppekorralduse rakendamisel ja õppekava loomisel,“ lausub ta.

Käesoleva õppeaasta tasemetöödest on suurem osa küll juba tehtud, aga mõned on kevadisel poolaastal veel ees. Tasemetööde analüüsi esitab Harno Haridus- ja Teadusministeeriumile kahe kuu jooksul pärast töö toimumist, seejärel saavad ainevaldkonna eksperdid nendesse süvitsi sisse vaadata. 

Rohtma rõhutab, et poliitikakujundamine on pikk protsess ning see peab tuginema oluliselt põhjalikumale analüüsile, kui seda on tasemetööde tegemise pooleliolev tsükkel.

Rohtma sõnul uuendatakse koostöös ülikoolidega üldpädevuste hindamisvahendeid ja luuakse neid juurde. „Need ei ole tasemetööd, aga täiendavad diagnostilisi vahendeid õpetaja ja kooli tööriistakastis,“ lausub ta. „Õppeainepõhiste tasemetööde kõrvale on lisandunud tervet ainevaldkonda hõlmavad. Tänavu on sellised tasemetööd esimest korda kasutusel sotsiaalainete ja loodusainete vallas, varem korraldati neid katselisena. Oluline on vaadata, kuidas need tööd suurema valimi peal toimivad ja milliseid tulemusi annavad. Valdkondlikke tasemetöid lisandub tulevikus veel, kuid mahukamat arendustööd tehakse iga õppeaine tasemetöö köögipoolel, arvestades nt üldpädevuste ja tehisintellekti arengut jm. Koolid on tasemetööde arenduses olulised partnerid ja tagasiside andjad.“

Oktoobri lõpuni tegid tasemetöid 4., 7. ja 10. klassi õpilased. Perioodi avas 10. klassi loodusainete tasemetöö, millele järgnesid eesti keele, eesti keele kui teise keele, vene keele, inglise keele, matemaatika ja loodusõpetuse oma. Saksa ja vene keele tasemetöö III kooliastmele toimub jaanuaris, sotsiaalainetes I–II kooliastmele mais ning IV kooliastmele märtsis. Märtsis saavad IV kooliastme õpilased teha loodusvaldkonna tasemetöö.