Raske kuriteo sooritanud noorte probleemid on koolile ja kogukonnale enamasti ammu teada

Oktoobri lõpus vapustas kogu Eestit teade, et Raasiku vallas pidas politsei kinni 14-, 15- ja 17-aastase noormehe, kes olid tapnud erakordselt jõhkral moel 42-aastase intellektipuudega mehe. Lisaks filmisid noored kuritegu ja jagasid videot sotsiaalmeedias. See oli pooleteise aasta jooksul juba kolmas tapmine, mille olid toime pannud alaealised. Millest tekib karistamatuse tunne? Kas selliste kuritegude taga on halb kasvukeskkond, vägivaldse sisuga sotsiaalmeedia või liiga leebed karistused?

Lähte Ühisgümnaasiumi direktori Martin Pendi ja Luce Kooli direktori Siret Liivi kahekõne.

„Väiksemad koolid koonduvad suuremaks, selle taga on kiretu majandusloogika,“ ütleb Martin Pent. „Ma ei usu, et erakoole tulevikus palju juurde tuleb. Kooli luua ei ole lihtne,“ arvab Siret Liiv.

Küsimusi, mille üle arutatakse, on veel: kas koolijuht peaks olema apoliitiline; kas järgmiste põlvkondade intellektuaalne, eetiline või praktiliste oskuste tase on varasemate omast kõrgem või mitte? Ja palju muudki.

Äli Leijen: „Kui keskkond ei toeta, ei hoia inimesi koolis ka parem palk“

Eesti koolide õpetajapuudust selgitades räägitakse sageli järelkasvust, kuid õpetajahariduse professor Äli Leijen rõhutab, et suur osa probleemist peitub hoopis olemasolevate õpetajate lahkumises.

Leijeni sõnul tuleb palgaküsimust vaadata koos töökoormuse ja koolikultuuriga: kui koostööks pole aega ja toetav keskkond puudub, ei hoia inimesi koolis ka parem palk.

Margus Pedaste: „Eesti praegune haridusvõrk on laste suhtes ebaõiglane“

Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste rõhutab, et küsimus ei ole mitte selles, kas digi on hea või halb, vaid kas see aitab saavutada hariduse olulisi eesmärke – toetab mõtlemist, uurimist ja õpetaja professionaalset arengut.

Eksamikeskne Inglismaa versus toetav Eesti kool

Londoni Eesti Kooli õpetaja Diana Luik võrdlen oma artiklis Eesti ja Inglismaa haridussüsteemi. Näiteks kui Eesti koolides rõhutatakse, et hindamine peab õpilast toetama ja kujundama, mitte pelgalt kontrollima, siis Inglismaa hindamissüsteem on palju testikesksem ja konkurentsitihedam. Erakoolidesse pääsemiseks sooritatakse sisseastumiseksamid juba 7–11-aastaselt. See loob varakult konkurentsi ja pinge, mida Eesti koolides üldjuhul välditakse.

Matemaatika vajab avalikkuse tuge

Matemaatikaõpetajate päevad toimusid seekord Tallinnas ja õpetajaid võõrustasid nii Taltech kui Tallinna Ülikool. Kuigi üritusel peetakse mitmeid kõrgel tasemel ettekandeid, peitub selle tõeline eesmärk võimaluses näost näkku suhelda. Eriti olukorras, kus valitseb suur teadmatus nii põhikooli lõpetamise kui e-eksamitega seoses. 

Õpetajad versus koolitajad

Endine õpetaja ja nüüdne koolitaja Kaarin Peet osutab oma arvamusloos, et õpetajat ei peaks saatma koolitusele, kus peab lihtsalt osalema. „Kui koolitaja näeb grupis vaikset protesti ja rinnale ristatud käsi, siis ta teab: koolitusvajaduse hindamise kodutöö on tegemata.“

Jasper Adamson: „Minu tudengid lausa nõuavad teadmisi“

Olümpiaadidel hiilanud Tallinna Reaalkooli abiturient Jasper Adamson kavatses minna õppima Tartu Ülikooli. Aga juhuslikult kuulis ta pealt klassivendade juttu Oxfordi ja Cambridge’i kandideerimisest ning noormehe elu sai uue suuna ja sihi. 22 aastat hiljem valiti maailma tippülikoolides teadust teinud Jasper Adamson Eesti parimaks õppejõuks.

Õpetajatöö – kas iga hinna eest?

Mida on vaja, et me alustaks või jätkaks mingi tegevusega? Esiteks teadmist, et tegevus õnnestub. Teiseks peab tegevus olema meile oluline. Kolmandaks  ei tohi tegevusega kaasneda meile märkimisväärset kulu või hinda. TLÜ õpetajauurimuse tulemused heidavad valgust sellele, millised on Eesti õpetajate motivatsioonimustrid.

Juhil pole vaja sipelgana tööd rügada, vaid surikaadi kombel rahulikult vaadata, kuhu suunas minna

Euroopa Koolijuhtide Ühenduse konverentsil jäi kõlama, et kuigi riigid on erinevad, on põhiküsimused neis sarnased: kuidas hoida õppimist sisuka ja motiveerivana ning juhtida ebakindlust ja muutust nii, et inimesed jääksid tegutsema.

Rikastav koolielu: kas ja kui palju võib gümnaasium loota lapsevanema rahakotile?
Mustamäe Riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoolekogu esimees Sirli Peepson ütlevad kui ühest suust: kooli eesmärk ei ole muuta vanema rahakotti vaikimisi lisaraha allikaks. Samas kinnitavad nii riik kui linn, et tasuta haridus on põhiõigus ja õppekavaga seotud kulud peab katma kool.

Fassaadid koolis

Ajalooõpetaja Triin Viiron leiab, et esmamuljega tegelemisega saavad koolid ka üle võlli minna. „Olen kohanud koolijuhti, kes kulutas enda ja õpetajate aega noomimisele, et akendel polnud rulood tõmmatud ühele kõrgusele. Koolivaheajal olevat olnud aknaid kole vaadata.“

Noored kirjutasid end nähtavaks

Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud 9.–12. klassi noorte elulugude kogumisvõistlusel „Noor Eesti: minu elu lugu“ osales 220 õpilast. Kogutud lugude kaudu avaneb pilt põlvkonnast, keda iseloomustab tohutu tundetaiplikkus ning avatus.