Õppekirjandus surve all: ebakindel nõudlus, kallinevad materjalid ja külmunud pearaha

Koolid tellivad õppekirjandust viimastel aastatel heitlikult. Õpikuid kasutatakse varasemast kauem, trükitiraažid vähenevad, digilahendused täiendavad paberõpikut, kuid ei tõrju seda.

Õpetajad räägivad, et õpik ja töövihik on tunnis üha enam vaid üks tööriist teiste seas, samal ajal kui riigi pearaha on alates 2011. aastast sama.

Mida teha ebaausa hindamise vastu?

Härmel Nestra ütleb, et ülikoolides vohab ebaausus, sest vahelejäämise tõenäosus on nii väike, et ei pane tudengeid pettusest loobuma. „Ma ei tundnud õppejõuna tudengite petturluse vastu võideldes praktiliselt mingit struktuuriüksuste juhtide toetust. Nad hoopis julgustasid ja veensid õppejõude tudengite võimalikest pettustest mitte hoolima.“

Valemileht muudab matemaatikaeksami hoopis raskemaks

Matemaatika riigieksamil saab esimest korda kasutada valemilehte. See võib aga eksami hoopis raskemaks muuta, kuna valemite kirjapanemise eest enam punkte teenida ei saa, suurema tähelepanu all on lahenduse sisuline pool. 

Kunstiteraapia aitab lapsel väljendada tundeid, mis on temasse kogunenud

„Kunstiteraapia puhul ei ole tähtis tulemus, vaid protsess. Rühmas kunstitegevusi tehes õpetaja juhendab last, mina kunstiterapeudina aga lähtun täielikult lapsest. Lasen lapsel endal otsustada, mida ta sel päeval teeb, sest tema tunnetab oma vajadusi kõige paremini,“ räägib Saku Päiksekillu lasteaia kunstiterapeut Kadri Otsepp.

Tundekasvatus peaks algama juba lasteaias

Tallinna Ojakese lasteaia õpetajad osalesid alates 2024. aasta sügisest Erasmus+ projektis „Explore! Challenge! Express“, mis keskendus sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele lasteaias. Eesti projektipartnerid olid Rumeenia, Türgi ja Kreeka.

Rahumäe Põhikool – kaunite kunstide kool

Tallinna Rahumäe Põhikool tähistab oma 115. sünnipäeva. Nii pika aja jooksul on koolil olnud mitu nägu, kuid tänapäeval peituvad selle tugevused kaunites kunstides. 

Laskem lasteaias töökorralduse vanadest raamidest lahti!

„Lasteaiarühmades on päev läbi tööl kolm täiskasvanut. Kas me oleme läbi mõelnud, kuidas nad toetavad kogu tööaja jooksul last? Kohati tehakse midagi muud,“ lausub Pille Nelis, kes lõi oma doktoritöös kaasava hariduse rakendamiseks alushariduses raamistiku, mis peaks aitama praktilises töös paremini hakkama saada, aga laiendama ka ühiskonnas arusaamu valdkonnast.

Erakoolist linnakooliks – kas päästeoperatsioon?

Sügisest töötab munitsipaalkoolina kaheksa aasta eest erakoolina asutatud Tallinna Avatud Kool. Koolijuht Sandra Järv rääkis intervjuus Õpetajate Lehele, miks muutus omandivorm ja ka kooli hoone ümber tekkinud skandaalist.

Naised ajatult mustas

Peep Ehasalu arvustab Eesti Noorsooteatri lavastust „Gardeenia“.

Lõiming ei ole punkt seaduses, vaid suund hariduses

MTÜ Hea Hariduskorraldus eestvedaja Marika Saar osutab, et riiklikus haridusstrateegias on küll öeldud, et meie haridussüsteemi üks tugevus on mitmekesine ja hästi arendatud mitteformaalne õpe, kuid samas ei arvestata formaalõppes piisavalt mitteformaalses õppes omandatud teadmisi ja oskusi.

Õpetajate soolised uskumused kujundavad õpilaste haridusteed

Tallinna Ülikooli kooliuuringus vaadeldi õpetajate soolisi uskumusi. Sooline võrdsus ei tähenda, et kõik lapsed peaksid olema ühesugused. See tähendab, et iga laps saab koolis olla nähtud, kuulatud ja toetatud sõltumata soost ja sellega seotud ootustest. See algab õpetaja hoiakust, jätkub koolikultuuris ja peegeldub laste eneseusus ning valikutes.