- Mida on vaja, et me alustaksime või jätkaksime mingi tegevusega, näiteks tööd õpetajana? Esiteks teadmist, et tegevus õnnestub. Teiseks peab tegevus olema meile väärtuslik ja oluline. Kolmandaks ei tohi tegevusega kaasneda meile märkimisväärset kulu. Nii võtab motivatsiooni kujunemise kokku ootuse-väärtuse-kulu motivatsiooniraamistik. TLÜ õpetajauurimuse tulemused heidavad valgust Eesti õpetajate motivatsioonimustritele.
Tutvu TLÜ haridusjuhtimise akadeemia kooliuuringu materjalidega alates aastast 2016: www.tlu.ee/kooliuuring.
Artiklisari annab ülevaate 2024. aasta õpetajauurimuse ja juhtide uuringu põhilistest tulemustest.
Võiks öelda, et õpetajate töömotivatsiooni Eesti keskmised näitajad on suhteliselt head. Nii tunnetatud ootus oma töö õnnestumisele (4,15) kui ka oma töö tunnetatud väärtus (4,56) on mõlemad märksa üle skaala keskpunkti (3). Tööga seotud tunnetatud kulu on aga ainult veidi allpool keskpunkti (2,76), kusjuures sellele küsimusele antud vastused ka hajusid rohkem kui teised. Mida sellest arvata?
Esiteks on see hea uudis, mis näitab, et märkimisväärne osa õpetajaid peab õpetamist enda jaoks huvitavaks ja meeldivaks, uskudes, et nende töö aitab mõjutada uut põlvkonda (väärtus). Suur osa õpetajaid tunneb, et neil on hea õpetaja omadused ning head õpetamisoskused (töö õnnestumise ootus). Samas viitab skaala keskpunkti lähedal ja rohkem hajuvate vastustega „kulu“, et tööga kaasnev pingutus, emotsionaalne kurnatus ning paljudest teistest olulistest tegevustest loobumine võivad siiski takistada end motiveerituna tundmast.
Analüüsidest selgub, et 1% väärtuse, 2% õnnestumise ootuse ja kõige enam 5% tunnetatud kulu varieeruvust õpetajate vastustes võib pidada koolidevahelistest erinevusest tulenevaks (ülejäänu tuleneb õpetajate individuaalsetest erinevustest). Mida sellest järeldada? Lihtsalt öeldes: koolide erinevus mängib õpetajatööga kaasneva tunnetatud kulu ohjeldamisel kõige suuremat rolli, samas näikse, et motivatsiooni toetamiseks on siiski ülioluline personaalne lähenemine, mis algab iga inimese tundmaõppimisest ning selle põhjal tema motivatsiooni toetamisest näiteks kooli juhtkonna poolt. Koolide ja ka laiema haridussüsteemi roll aga ei pisene sellest hoolimata – tuleb luua süsteem, kus oleks võimalik õpetajaid senisest personaalsemalt toetada.
“Märkimisväärne osa õpetajaid peab õpetamist enda jaoks huvitavaks ja meeldivaks, uskudes, et nende töö aitab mõjutada uut põlvkonda.
Lisaks õpetajate üldisele tööga seotud motivatsioonile paluti hinnata enda motivatsiooni kolleegidega koos õppida. Õpetajad vastasid, mil määral on neil aega, energiat jne koostöises õppimises osaleda. Koosõppimise tunnetatud väärtuse puhul hinnati, kas see on õpetajate jaoks meeldiv ning aitab nende töö kvaliteeti tõsta. Kuludega seotud küsimused puudutasid õpetajate õppimisega kaasnevat liiga suurt pingutust või olulisest tegevusest loobumist. Kui õpetajad tunnevad, et tööalane enesetäiendamine on jõukohane ja väärtuslik, ning kui õppimise ja õpitu rakendamisega kaasnevad kulud ei ole liiga kõrged, on suurem võimalus, et nad uusi teadmisi ja oskusi omandavad ning igapäevatöös kasutusele võtavad.
Kuidas saab juhtkond õpetajate õpimotivatsiooni toetada? Lisaks personaalsele lähenemisele tulevad mängu õppimist toetavad juhtimisviisid, mida tutvustame põhjalikumalt artiklisarja järgmises loos. Motivatsiooni uurijad on rõhutanud, et õpetajate koosõppimine võiks lähtuda üheskoos sõnastatud eesmärkidest, hoides fookuse omakorda õpilaste õppimisel. Ühiste eesmärkide nimel tegutsemine muudab koosõppimise väärtuslikumaks. Õnnestumise ootusele aitab kaasa tingimuste loomine, et õpetajad saaksid teha koostööd meetodite ja materjalide arendamisel ja jagamisel. Samuti on abi aja ja ruumi võimaldamisest kolleegidega kogemuste jagamiseks, tunnivaatlusteks ja refleksiooniks, toimugu see õpiringides, praktikakogukondades või mingil muul moel. Kõik see tuleb esile ka kooliuuringu tulemustest, kus õpetajate koosõppimisega seotud õnnestumise ootus ja tunnetatud väärtus on positiivselt seotud õpetajate hinnangutega õppijast lähtuvale sihiseadele ja nende professionaalse arengu toetamisele, samal ajal kui seos kuluga on vastupidine.
KOMMENTAAR
Maria Kurisoo, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi õppejuht
Meie õpetajad on kooli arendamise keskmes, panustades aktiivselt nii õppekava kujundamisse kui ka koolikultuuri loomisesse. Kool on alles noor ja muudmoodi ei olegi see mõeldav. Õpetajad osalevad tööpere koosolekutel, kus arutatakse kooli oluliste dokumentide loomist või uuendamist ning arutletakse uute protsesside või uue korra üle. Kooli arendamisse panustatakse ka ainevaldkondade koostöö kaudu, mida juhivad juhtõpetajad, ja arutelukultuuri kaudu, kus õpetajad saavad jagada kogemusi ja lahendada ühiselt ülesandeid. Õpetajate aktiivne roll loob keskkonna, kus väärtustatakse uuendusmeelsust, koostööd ja õppimist kogu koolipere tasandil. Nii kujuneb Tõnismäe riigigümnaasiumist õppiv ja arenev kogukond, kus iga õpetaja panus on oluline.
Lisa kommentaar