President Alar Karise juhitud arutelul Tallinna Saksa Gümnaasiumis rääkisid vaimse tervise eksperdid, millised on tehisaru võimalused ja ohud noorte vaimse tervise toetamisel. „Tehisaru saab olla abiline vaimse tervise toetamisel, kuid alati on hea leida inimene, kellele oma mure ära rääkida,“ võttis riigipea arutelu kokku.

„Koolides õpilastega tehisaru teemadel kohtudes on mitmed noored öelnud, et kasutavad juturoboteid mitte ainult õppimiseks, vaid ka selleks, et nendega elulisi olukordi arutada või oma muresid jagada,“ ütles president Karis. „Mõned näevad selles kasulikku tuge, teised aga rõhutavad varitsevaid ohte. Seepärast on oluline mõista, millal ja milleks tehisaru vaimse tervise kontekstis sobib kasutada.“

Ekspertide sõnul pakuvad juturobotid inimestele võimalust pöörduda kellegi poole just siis, kui ükski inimene pole kättesaadav või kellegi teise poole ei julgeta pöörduda.

„Selline vestlus aitab mõtteid korrastada ja oma tunnetele nime anda,“ rääkis Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige Kristi Feldman. Tänu sellele on tehisaruga suhtlemine üks võimalik ennetus- ja toimetulekuviis väiksemate murede korral.

Samas rõhutati, et tehisaru ei suuda ära tunda tõsisemaid vaimse tervise probleeme ning võib nende puhul anda isegi eksitavaid või ohtlikke soovitusi. „Ärge jääge tehisaruga üksi ning ärge jätke teisi sellega üksi,“ rõhutas Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia teadur Helen Uusberg.

Ekspertide hinnangul toetab valmisolekut oma muredega inimeste poole pöörduda see, kui kõik arendavad suhte- ja tundetarkust – oskust kuulata, oma tundeid juhtida ja olla teiste jaoks olemas. „Need on õpitavad oskused,“ rõhutasid arutelus osalenud. „Kui inimesel on lähedane, kellega rääkida, tasub murede jagamist alustada just temast.“

„Mõistlik tehisaruga suhtlemine võib paljudele pakkuda tuge ja kasu, kuid mõnele võib see kujutada ka ohtu,“ vahendas riigipea arutelul kõlanud mõtteid. „Oluline on kasvatada toimetulekuoskusi, et suudaksime olulised mured lahendada inimeste vahel.“

President Alar Karise juhitud vestlusringis osalesid Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige Kristi Feldman, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia teadur Helen Uusberg, peaasi.ee tehnoloogiajuht Daniel Soomer ning Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Mirtel Mailend.