Eesti meediapädevuse ja väitluskoolituse eksperdid aitasid eelmisel nädalal Lvivis toimunud konverentsil Ukraina kolleegidel taaskäivitada sõja tõttu soiku vajunud väitlusklubide tegevust. Vaheldumisi õppeklassides ja pommivarjendis peetud koolituste käigus peeti maha Ukraina viie regiooni koolinoorte väitluse miniturniir ning valmisid õpilaste loodud materjalid sotsiaalmeedias turvaliselt tegutsemiseks.
Konverentsil jagasid Ukraina õppejõududele ja õpetajatele kogemusi Eesti Väitlusseltsi, Meediaõpetajate Liidu ja Tartu Ülikooli eksperdid.
Kuigi Lvivi Katoliikliku Ülikooli linnakus toimunud üritus jäi aktiivsest rindejoonest sadade kilomeetrite kaugusele, ei saa ühtegi Ukraina piirkonda päris turvaliseks pidada. Ajaliselt langes konverents kokku Venemaa viimaste päevade suuremahulisema drooni- ja raketirünnakuga kogu Ukrainale ning õhuhäire ajal liikusid koolitused sujuvalt varjenditesse.
Pärast täiemahulise sõjategevuse vallapuhkemist keskendusid Ukraina koolid oma põhitegevuse jätkamisele uutes tingimustes. Mitmed huviringid, sealhulgas väitlusklubid katkestasid tegevuse ning noorte võimalused argumenteerimist harjutada lõppesid.
Eesti Väitlusseltsi arutleva hariduse suuna juhi Aurelia Pärtelsoni sõnul on Ukraina õpetajad ja haridustöötajad väga huvitatud noortele väitluse õpetamisest, kuid napib oskusi, millest alustada. „Ilma igasuguse eelneva kogemuseta on väitlusklubi nullist keeruline luua. Kolm noorte näidisväitlust läksid väga hästi ja oli selgelt tunda, et Ukraina õpilastel on suur huvi oma argumenteerimisoskusi arendada,“ lausus Pärtelson.
Meediaõpetajate Liidu juhatuse liikme Gertrud Kasemaa hinnangul seisavad nii Eesti kui ka Ukraina õpetajad vägagi sarnaste ülesannete ees. „Noorte suur sotsiaalmeedia kasutus mõjutab nende maailmapildi kujunemist. Uute tehnoloogiatega kaasnevad aga omad ohud ja riskid. Seetõttu on meediaõpetus koolides üha tähtsam. Ukrainas võimendab meedia mõistmise vajadust Vene propaganda kasvav surve just noorte suunas. Tänavu kevadel loodud Meediaõpetajate Liidule oli see esimene rahvusvaheline koostööprojekt ning võimalus oma tegevust laiemalt tutvustada, ja seda kohe niivõrd keerulises keskkonnas. Sealsete õpetajate töö on meie omaga võrreldes mitu korda keerulisem, sest sõda on mõjutanud noorte emotsionaalset ja vaimset tervist,“ selgitas Kasemaa.
Tartu Ülikooli nooremteadur Diana Poudel tutvustas Ukraina õpetajatele Eestis toimuvaid tehisaru teemalisi algatusi hariduses ning juhendas praktilist töötuba.  „Kahjuks on ka Ukraina õpilased võtnud tehisaru kiiremini kasutusele kui paljud õpetajad. On mõttekoht, kas iga riik peaks ise jalgratast leiutama või on siin võimalusi koostööks,“ ütles Poudel.
Projekti „Ukraina koolinoorte meediapädevuste edendamine“ rahastab Eesti Arengukoostöö Keskus ESTDEV. Algatuse raames kaardistati Eesti ja Ukraina meediapädevuse kogemust ning mullu sügisel käis grupp Ukraina õpetajaid ning huvihariduse eestvedajaid sellega Eestis tutvumas. Järgneval poolaastal toimusid mitmed veebipõhised seminarid ja töötoad, mis kulmineerusid konverentsiga Lvivis. Eesti-Ukraina ühisprojekti tulemusel on Ukrainas käivitatud meediapädevuse uudiskiri, riigi eri regioonides on paljudes koolides hakatud meediapädevust õpetama ning käivitatud mitmeid väitlusklubisid.