- Kooliuuringut tutvustav artiklisari tõi lugejateni sõnumeid eelmisel aastal uuringus osalenud 133 kooli kohta. Kuidas siis on kooliuuringu põhjal meie koolidega lood? Kuidas tõlgendada tulemusi juhtimisotsuste tegemisel?
Tutvu TLÜ haridusjuhtimise akadeemia kooliuuringu materjalidega alates aastast 2016: www.tlu.ee/kooliuuring.
Artiklisari annab ülevaate 2024. aasta õpetajauurimuse ja juhtide uuringu põhilistest tulemustest.
Esmalt – juhtimine loeb! Kuigi see teadmine on laialt levinud, pole see nii selgelt varasematest Eestis tehtud uuringutest ehk välja tulnud. Siin on mõned selged argumendid, miks juhtimiskultuuri on vaja süsteemselt ja järeleandmisi tegemata arendada.
Õpetajate heaolu sõltub juhtimisest. Õpetajad, kes hindavad kõrgelt juhtkonna panust õppimist toetavate juhtimisviiside rakendamisel, hindavad kõrgemalt ka oma üldist tööga rahulolu, töö tunnetatud väärtust ning kindlust, et nad jätkavad ka edaspidi tööd õpetajana. Juhtimisele kõrgemaid hinnanguid andnud õpetajad kogevad vähem stressi ja läbipõlemist ning tajuvad oma tööd tähenduslikuna.
Juhtimine viib muutusteni õpilaste õppimises. Juhtide õppimist toetavaid juhtimisviise kõrgemalt hindavad õpetajad peavad tõhusamaks õpilaste autonoomse motivatsiooni toetamist õppeprotsessis ning on keskmisest märksa enam valmis võtma kooliarenduses eestvedaja rolli, et vaadelda ja tagasisidestada oma kolleegide tunde. Juhtide selge sihiseade ja andmepõhine juhtimine omakorda mõjutavad nii õpetajate õppimise tunnetatud väärtust kui ka usku, et nad tulevad uute teadmiste rakendamisega toime.
Ressursside ja nõudmiste tasakaal koolijuhi töös viib juhtimise muutusteni. Juhtide rolliselgus, otsustusõigus ja kontroll oma töömahu üle toetavad psühholoogilisi baasvajadusi ning seda enam rakendavad juhid õppimist toetavaid juhtimisviise: seavad kooliarenduses selged sihid, keskenduvad õppekavaarendusele ja õpetajate õpetamispädevuse arendusele ning koostöise koolikultuuri kujundamisele.
“Meil ei ole õigust koolide poole näppu vibutada, et analüüsides napib andmeid, pigem peakski selleks tuge pakkuma teadlased.
Kooliuuringu tulemused räägivad veel palju enamat, kuid loodetavasti annavad need väga olulised tulemused jõudu nii koolijuhtidele, koolipidajatele kui ka teistele juhtide arengu eest hoolt kandjatele, näiteks ülikoolidele. Juhtimiskultuuri arendamise nimel tasub pingutada, sellel on suur mõju. Võtame kas või meie põhimure – õpetajate järelkasvu. Haridusdebattides ja aruteludes tõdeme ikka ja jälle murelikult, et õpetajate järelkasvuga on probleemid, kasvanud on ametist lahkumise kavatsus. Õpetajate koosõppimine ei ole koolides süsteemne, vähe rakendatakse sügavaid koostöövorme (vt TALIS, 2024). Ometigi näitavad kooliuuringu tulemused, et juhtimisviise muutes saaksime toetada nii õpetajate töörahulolu kui ka õpetamispraktikate muutust.
Muutus algab siiski igast konkreetsest koolist
Kooliuuringu põhieesmärk on toetada koolis tõenduspõhise juhtimise ja arengu analüüsimise pädevuse kujunemist,pakkudes usaldusväärseid andmeid koolikultuuri ja õpetamise eri aspektide hindamiseks. Tõenduspõhine juhtimine on süsteemne kultuurimuutus, mis võtab aega ja milleks on vaja koole toetada.
Eestis on tõenduspõhise kooliarenduse nimel käivitatud mitmeid algatusi, näiteks koolide sisehindamine, ja praegu katsetatakse ka koolide kvaliteedihindamist. Sageli pole koolidel vajalikku tõendusmaterjali oma analüüsi põhjendamiseks. Meil ei ole õigust koolide poole näppu vibutada, et analüüsides napib andmeid, pigem peakski selleks tuge pakkuma teadlased, tagades, et arenguprotsesside seire ei põhineks pelgalt rahuloluküsitlustel, vaid oleks teaduslikel alustel koostatud.
“Kooliuuringus osalenud koolidel on põhjust oma andmeid põhjalikult analüüsida ja ka suundumusi jälgida. See aitab kujundada pikaajalist plaani, vähendada rapsimist, kus igal aastal keeratakse kooliarenduses justkui uus lehekülg.
Veelgi enam, kui soovime muutusi teatud suunas nügida, tuleb aidata koolidel seda aspekti ka mõista, näiteks kui peame oluliseks õpetajate kaasamist kooliarendusse, sest teame, et see toetab nende rahulolu tööga, siis tuleb aidata seda aspekti ka seirata. Seega annab kooliuuring nii signaale, mis suunas areneda, kui ka argumente arengusuundade põhjendamiseks, võimaldab end võrrelda teiste sarnase profiiliga koolidega ning on aluseks andmetel põhineva juhtimiskultuuri arendamisele.
Kümmekond kooli on osalenud kooliuuringus alates 2016. aastast. Loodetavasti on nendes koolides kujunenud harjumus otsuste tegemisel kasutada tõendeid, jälgida suundumusi, sest kooliuuringus on mõned teemad läbivalt kõikidel aastatel (näiteks koostöine ja elulähedane õpetamine, tööga rahulolu) või siis vahetuvad teatud aastate tagant. Me ei ole analüüsinud, kas koolid, kes on osalenud kõikides uuringutes, kuidagi erinevad, aga 2023. aasta kooliuuringu tulemuste põhjal võime väita, et koolid võib arengule orienteerituse põhjal jagada kõrge, keskmise ja madala arengule orienteeritusega koolideks. Arengule orienteeritust iseloomustab õppimist toetav juhtimine, õpetajate valmidus eest vedada ja tõendite kasutamine otsustamisel. Kõrge arengule suunatud kultuuriga koolides on õpetajad oma tööga rohkem rahul ning nad rakendavad koostöiseid ja praktilisi ülesandeid sisaldavaid õpetamisvõtteid.
See on kinnitus, et kooliuuringus osalenud koolidel on põhjust oma andmeid põhjalikult analüüsida ja ka suundumusi jälgida. See aitab kujundada pikaajalist plaani muutusteks, vähendada rapsimist, kus igal aastal keeratakse kooliarenduses justkui uus lehekülg. Teadlikkus oma juhtimis- ja õpetamiskultuurist kasvatab enesekindlust ja vastupanuvõimet paljude väliste ootuste suhtes. Muuhulgas vähendab see õpetajate muutusväsimust, mida hindasid kõrgeks TALIS 2024 uuringus osalenud õpetajad.
Mis saab edasi?
Järgmine samm on korraldada 2026. aastal tervikuuring, kus kooliuuringus on koos õpilased, õpetajad ja juhid. Kui 2024. aasta uuringus olid sarnased teemaplokid õpetajatele ja juhtidele, siis järgmises uuringus lisame õpilaste vaate – näiteks õpetajate õpetamispraktikatele, aga ka selle, kuidas õpilased tajuvad koolikultuuri.
Lisa kommentaar