- Eesti filmipärandi portaal Arkaader on juba ligi kolm aastat tegutsenud eesmärgiga tuua ühte kohta kokku meie audiovisuaalne mälu selle kõige rikkalikumal kujul nii, et see oleks kaasaegse voogedastusega harjunud vaatajale alati kättesaadav. Eelmisel õppeaastal lisandus kõigile huvilistele suunatud filmikeskkonnale koolides kasutamiseks mõeldud versioon EDU Arkaader, mis võimaldab õpetajatel filme ja filmilõike oma töös kasutada.
EDU Arkaader ootab kasutajate tagasisidet ja ettepanekuid keskkonna tagasisidevormile või meili teel info@arkaader.ee.
Tänapäeva noored on harjunud saama infot meediumitest, mis on dünaamilised, visuaalsed ja interaktiivsed, mistõttu kõnetavad neid ka õppimises kõige paremini vahendid, mis haakuvad nende igapäevase kogemusega. Filmi kaudu saab klassiruumi tuua elulisi situatsioone ning avada keerulisi teemasid, näitlikustada ja luua tähenduslikke seoseid, mida on filmikeele vahendusel lihtsam mõista.
Samuti sobib audiovisuaalne sisu hästi ümberpööratud klassiruumi metoodikaga: õppijad saavad materjali esmalt iseseisvalt vaadata, klassiruumis aga süveneda arutellu, nähtu kriitilisse tõlgendamisse ja loovatesse tegevustesse. See lähenemine toetab nii õpilaste iseseisvat õppimist kui ka õpetajat mentori ja juhendajana, kes suunab arutelusid ja aitab siduda filmis nähtut õppetöö eesmärkidega.
Kehra Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja režissöör Raimo Jõerand kasutab tunnis sageli lisamaterjalina filme. Ta oli üks esimesi õpetajaid, kes lõi EDU Arkaadrisse avalikke õppematerjale ehk õpiobjekte ning on kolleegide seas viinud läbi EDU Arkaadri töötube. Raimo Jõerand hindab Arkaadri hariduskeskkonna juures enim võimalust teemaga sobivatest filmidest kiirelt klippe teha ja neid kohe lingina vaatamiseks edastada. „Kui sul ei ole kahte tundi võtta, siis lühikesi viieminutisi lõike on ikka võimalik näidata, need on head tunni struktureerimiseks ja muudavad selle mitmekesisemaks,“ leiab Jõerand.
Õppetöös kasutab ta nii dokumentaal- kui ka mängufilme: „Keelekümblusklassi ja tavaklassiga teist maailmasõda käsitledes aitas „1944“ (Elmo Nüganen, 2015) õpilasi teemasse sisse viia ja 1950. aastate õhkkonda annab hästi edasi „Vehkleja“ (Klaus Härö, 2015). Loomulikult ei ole see ajalugu ja vajab õpetaja kommentaari, mitte pelgalt illustratiivsena kasutamist,“ rõhutab ta filmide kasutamisel konteksti ja mõtestamise olulisust. Kasutatud dokumentalistika näidetena toob ta välja „Veelinnurahva“ (Lennart Meri, 1970), taasiseseisvumisest rääkides Andres Söödi dokumentaalfilmid „Draakoni aasta“ (1988) ja „Hobuse aasta“ (1991). „Isegi kui õpilastel ei ole suurt huvi ja nad enam suurt ei loe, siis film äratab empaatiat ja aitab luua taustsüsteemi, noortel tekib arusaam maailmast, mille külge saab juba teadmisi lisada,“ soovitab Jõerand.
Eesti filmipärand kui keele- ja kultuuriõppe tööriist üleminekukoolides
EDU Arkaader on saanud oluliseks tööriistaks eesti keele ja kultuuri õpetamisel, eriti koolides, kus õpilased on läinud vene õppekeelelt üle eesti keelele. Filmi kaudu teadmiste omandamine pakub võimaluse siduda aineõpe keeleõppega ning kultuurimälu ja visuaalse kogemusega.
Tallinna Läänemere Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mare Räis kasutab Arkaadrit aktiivselt. Keelekümblus- ja üleminekuklasside õpilaste keeleoskus on väga erinev: mõni kasutab eesti keelt juba iga päev, teisel tuleb alustada peaaegu nullist. Mõistagi on keerulisem töö klassidega, kus varasemalt on suur osa õppetööst toimunud vene keeles ja esineb raskusi ka igapäevaelu puudutavate teemade käsitlemisega.
Tema kogemus näitab, et filmid ja arhiivikaadrid aitavad luua konteksti, mis toetab mõistmist nii keeleliselt kui sisuliselt. Ajalooteemades, mis muidu jäävad abstraktseks, annavad filmilõigud konkreetse pildi ajast ja inimestest ning filmi kasutamine on osutunud tõhusaks viisiks köita õpilasi, kellele eesti keel pole emakeel. „Õppija vajab visuaali ja vaheldust,“ selgitab Mare Räis. „Kui Arkaader tuli, kasutasin seda esmalt enda huviks, vaatasin just vanu filme. EDU Arkaadriga liitusin kohe, kui see võimalik oli.“
EDU Arkaadri suurim väärtus Mare Räisi jaoks on selle paindlikkus ja püsivus: „Ma saan õpetajana luua enda tööriistakasti, see on tasuta ja püsib ajas, saan õpilaste oskusi arvestades ülesandeid muuta, võin neile jätta filmilõike iseseisvaks vaatamiseks ja kasutada ümberpööratud klassiruumi metoodikat,“ kirjeldab ta. „Olen varem vihastanud, kui minu leitud hea visuaal on veebist kadunud või on selle aadressi muudetud. Arkaadris leian vajaliku ja saan klipid valmis lõigata ja need klipid on seal järgmine kord alles. Võin luua oma lõikudest kogusid ja neid eri ülesannete jaoks kombineerida ning võin, aga ei pea oma tehtut avaldama.“
Lisaks annab Arkaader võimaluse valida väga eriilmelise ainese hulgast: mängu-, anima- ja dokumentaalfilmidest ringvaadete, reklaamide ja muusikavideoteni. Nii tutvuvad õpilased mitte ainult eesti keele, vaid ka eesti kultuuri, ajaloo ja identiteedilooga audiovisuaalse pärandi kaudu. Mare Räis on kasutanud nii dokumentaalkaadreid – näiteks kroonikaid vanast Narvast ja NSV Liidu vägede lahkumisest Paldiskist –, aga ka lõike mängufilmidest, andmaks edasi ajastu olustikku. „„Mäeküla piimamees“ (Leida Laius, 1965) ja „Tõde ja õigus“ (Tanel Toom, 2019) annavad hea ülevaate talutöödest, vallakohtust, poja saamise tähtsusest taluperes, „Jõulud Vigalas“ (Mark Soosaar, 1980) 1905. aasta revolutsioonist ning „Naerata ometi“ (Leida Laius, 1985) trööstitust olust Nõukogude lastekodus. Viiendale klassile keskaja hoonestuse ja ametite tutvustamiseks olen näidanud ka animafilmi. Ideid, mida ellu viia on veelgi: metsavendlus, kolhoosikord, okupatsioonide ajastud,“ loetleb Räis. Ta usub, et Arkaader on väärtuslik nii õpilastele kui ka õpetajatele ja kõik võiksid seda keskkonda kasutada enda silmaringi laiendamiseks.
EDU Arkaader ei ole pelgalt filmikogu. See on töövahend, mille abil õpetaja saab luua ülesandeid ja õpiobjekte ning kasutada teiste õpetajate loodud ja jagatud ülesandeid. Vene kodukeelega õpilaste jaoks on see väärtuslik sild, mis aitab astuda sammu lähemale meie keele ja identiteedi mõistmisele, sidudes eesti keele ja kultuuri õpitavaga üheks tervikuks.
Tänaseks on EDU Arkaadri kasutajaks registreerunud juba 2000 õpetajat, ühes kuus vaadatakse ca 300 tundi filme ja on loodud rohkelt vaid õpetajalt oma õpilastele suunatud ülesandeid ning ligemale sada jagatud õppematerjali. Nende seas on lisaks ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, eesti keele ja kirjanduse ning meediaõppes kasutamiseks mõeldud õpiobjektidele esindatud ka kunstiõpetuse, bioloogia, geograafia, muusikaõpetuse, psühholoogia ja isegi matemaatika, füüsika, kehalise kasvatuse ainetundides kasutamiseks mõeldud jagatud õppematerjale. Seniste kasutajate kogemuste põhjal võib lubada, et üks hästi valitud filmilõik võib öelda rohkem kui mitu lehekülge õpikust.
Lisa kommentaar