• „Iga õpilane peaks saama iga koolipäeva jooksul kas või korraks õues viibida – veeta vähemalt pool tundi päevavalguses ka aastaajal, mil nii hommikul kooli kui pärastlõunal koju minnakse juba pimedas,“ sõnastab seatud eesmärgi Tartu Ülikooli liikumislabori spetsialist Reelika Kiivit.

Seda suunda toetab alates septembrist kehtiv määrus (RT I, 09.07.2025, 2), mis näeb ette, et kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppetunde.

Kiiviti sõnul on juba praegu koole, kus I–II kooliastmes on kooli päevakavas kohustuslik õuevahetund. „Nii tagatakse igale õpilasele värskes õhus viibimise aeg ja silmade tervist toetatakse loomuliku valgusega, mida ükski päevavalguslamp paraku ei asenda,“ selgitab ta. „Samas ei ole õueskäimine koolipäeva jooksul väga sage III ja IV kooliastmes, seega paneksid õuetunnid ka need õpilased senisest rohkem õues liikuma.“

Rakvere Reaalkooli inglise keele õpetaja Karin Sirgmets ütleb, et õues saab õpetada peaaegu kõiki teemasid – alates grammatikast ja sõnavarast kuni suhtlusoskuse arendamiseni. Oluline on tema sõnul mõista, et tunni eesmärke saab saavutada igal pool.

Õuesõpet ei ole õpetaja hinnangul sugugi ülemäära keeruline planeerida, kuid see eeldab läbimõeldust. Arvestada tuleb ilmaga, paika panna selge ülesehitusega tegevused ning leppida kokku reeglid. Samuti tuleb varakult läbi mõelda, milliseid vahendeid tunnis vaja läheb, ja õpilastele aegsasti teada anda, et ees on õuetund ning riietuda tuleb vastavalt ilmale. „Kasuks tuleb varuplaan – vahel saavad lapsed õues planeeritud tegevused oodatust kiiremini tehtud, või vastupidi – mõni asi võtab hoopis kauem aega,“ selgitab ta.

Kõige sobivamaks õpikeskkonnaks peab Sirgmets paika, kus on natuke ruumi liikuda, kuid vajadusel saab ka maha istuda. Selleks sobivad kooliõu, staadion, lähedal asuv park või isegi kõnniteeäärne muruplats. Oluline on, et õpilased tunneksid end turvaliselt, neil oleks õues hea olla ning keskkond ei oleks liialt mürarikas või tähelepanu hajutav.

Õuesõppe juurde jõudis Sirgmets üsna loomulikult. Rakvere Reaalkool on liikuma kutsuv kool (LKK) ning iga-aastased õuesõppenädalad olid õpetaja sõnul oluline tõuge. „Alustasin nooremate õpilastega ja hakkasin sõnavaramängudega pihta. Märkasin, et isegi õpilased, kes klassiruumis pigem tagasihoidlikuks jäävad, muutuvad õues aktiivsemaks,“ kirjeldab ta. See kogemus innustas edasi katsetama. Tähtis roll on ka kolleegidel: põnev on jälgida, kuidas algklassiõpetaja viib mudilased eesti keele tunnis „seenejahile“ või ajalooõpetaja juhendamisel valmivad looduslikest materjalidest muinaskülad ja -linnused.

Õpilased ootavad õuetunde

Õuesõppetundide suurimaks väärtuseks peab ta seda, et õpilased on motiveeritumad, aktiivsemad ja suhtlevad inglise keeles vabamalt. Õpilased ootavad õuetunde, sest nende jaoks on need nagu seiklus – midagi on kuskile peidetud või riputatud, see tuleb üles leida ja ülesanne ära lahendada. Isegi need, kes on tavaliselt tunnis hajameelsemad ega panusta sajaprotsendiliselt, tulevad õues kergemini kaasa. Liikumine aitab pingeid maandada ja keskendumisvõimet taastada ning rühmatöö sujub õues sageli loomulikumalt – õpilased toetavad üksteist rohkem.

Sirgmetsal on eredalt meeles kevadine õuetund, kus rollid vahetusid ja tema sai ise õpilane olla. Tegemist oli viimase inglise keele tunniga, kus iga õpilane pidi ette valmistama ühe ingliskeelse mängu. Mängiti nii muru- kui korvpalliplatsil, enne tunni algust kaeti murule piknikulaud ja mängude vahel sai keha kinnitada. „See tund viis õuesõppe uuele tasandile – alati ei peagi õpetaja tundi ette valmistama, vastutuse võib anda ka õpilastele,“ meenutab ta.

Õpetaja hinnangul rikastab õues õppimine koolielu laiemalt: see toob rutiinist välja nii õpetaja kui õpilased, aitab märgata ümbritsevat, arendab suhtlemis- ja koostööoskust ning loovust. Õues liikumine toetab ka vaimset tervist, aitab pingeid maandada ja parandab meeleolu. Rakvere Reaalkool on tema sõnul selgelt õuesõppe usku – igal aastal võetakse osa õuesõppenädalatest. See ei ole ühelegi õpetajale kohustus, pigem võimalus. Õpetajaid julgustatakse katsetama, jagatakse infot olemasolevate vahendite kohta ning suunatakse tutvuma õuesõppemetoodikaga, muu hulgas LKK kodulehel.

Õuesõppenädalatel osalemine annab Sirgmetsa sõnul hea tõuke ja ettekäände midagi teistmoodi teha. „Koolielu on sageli kiire, aga õuesõppenädal tuletab meelde – stopp, võta see hetk ja mine õue,“ ütleb ta. Suurt inspiratsiooni pakuvad kolleegide jagatud ideed, mis annavad uusi mõtteid, kinnitavad, et õpetajad seisavad sarnaste katsumuste ees, ja loovad kogukonnatunnet.

Õpetajatel, kes pole veel õuesõpet proovinud, soovitab Karin Sirgmets alustada väikeste sammudega. Esimene katse ei pea hõlmama tervet tundi – piisab ühest õues tehtavast tegevusest, mis toetab tunni eesmärki. „Ja üsna varsti kuulete õpilastelt küsimust: „Õpetaja, millal me jälle õue läheme?“,“ julgustab ta.

Eesmärgiks igapäevane õuesõpe

Tartu Ülikooli liikumislabori spetsialist Reelika Kiivit ütleb, et õuesõppenädalate populaarsus on viimastel aastatel selgelt kasvanud. Seda peegeldab hästi kogemuste jagamise keskkond – virtuaalne Padlet-tahvel. Kui 2021. aasta kevadel jagasid õpetajad sinna õuesõppe kogemusi 163 korral, siis tänavu sügisel tehti juba üle 400 postituse.

Viimase viie aasta jooksul on seal jagatud ideed ja õuetundide kirjeldused muutunud oluliselt üksikasjalikumaks. Padletitest on kujunenud omamoodi ideepank. „Kõik jagatud ideed on väärtuslikud just seetõttu, et õpetajad on need tunnid tõepoolest ise läbi viinud – nad on kogenud nii õnnestumisi kui ka väiksemaid tagasilööke,“ selgitab Kiivit. Fotodelt ja postitustest paistab ometi eelkõige välja õpilaste päris õppimisrõõm.

Õuesõppenädalale saab registreeruda nii üksikute õpetajate kui ka kogu kooliga, mistõttu on keeruline öelda õpilaste ja õpetajate täpset koguarvu, kes vähemalt kahel nädalal õppeaasta jooksul õues õppimas käivad. Tänavusel sügisesel õuesõppenädalal tehti registreerimislehel 232 klõpsu ning õue õppima suundusid õpetajad ja õpilased 166 koolist üle Eesti. Ka varasematel aastatel on registreerunute arv püsinud üle 200, ainult 2021. aastal – kui liikumislabor alles hakkas innustama õpetajaid klassiruumist välja tulema – jäi see saja lähedale. Esimesel aastal kutsuti koole õue vaid ühel konkreetsel päeval, hiljem juba tervel nädalal.

Erilist vahet maa- ja linnakoolide vahel liikumislabori statistika ei näita. Ka Padleti-postitusi sirvides ei jää silma, et üks või teine koolitüüp oleks teisest märksa aktiivsem. „Pigem sõltub õue õppima minek õpetajast – tema valmisolekust ja teadmiste pagasist,“ märgib Kiivit.

---

Soovitused koolidele

Päevakava: õues õppimist saate soodustada paaristundide ja lõimitud tundide lisamisega tunniplaani.

Kogemuste jagamine: pakkuge õpetajate seas õuesõppe kogemuste ja meetodite jagamise võimalusi, nt sisekoolitustel ja ideepankade abil.

Vahendid: õuesõpet hõlbustavad õpetamis-, õppe- ja tugivahendid (nt kirjutamisalused, kiletaskud, õuetahvlid, istumisalused jm).

Tsoneerimine: võimalusel jagage koolihoov aladeks, millest mõned on õppetsoonid.

Ajutised vahendid: vihmase ilmaga kasutage varjualuseid (nt õuetelgid), aga uurige ka avaliku ruumi võimalusi.

Kokkulepped lapsevanematega: rääkige lapsevanematega läbi muutused õppetöös ja nende hüved.

Soovitused lapsevanematele

Riided: leppige kokku, et lapsed käivad koolis ilmastikukindlate õueriietega, mis võivad määrduda. 

Istumisalused: pistke lapse kotti kokkuvolditav istumisalus. See ei kaalu palju, aga võimaldab lapsel istuda ka niiske ilmaga nt kivil, trepil ja mujal.

Soovitused kohalikele omavalitsustele

Uurige, millist tuge koolid vajavad: olge koolidele õuesõppe juurutamisel abiks. Kui koolihoov õuesõpet ei võimalda, leppige kokku lähedalasuvate parkide või muu väliruumi kasutus. Tunnustage parimaid koole ja jagage õpetamisnippe.

Koolitused: koostöös kõrgkoolide ning kohalike looduskeskuste, hariduskeskuste ja muuseumidega pakkuge õpetajatele õuesõppe meetodeid ja materjale.

Vahendid: toetage koole õuesõpet soodustavate vahenditega, nagu õuetahvlid, kirjutamisalused, istumisalused, seisulauad, õuetelgid või varjualused.

Allikas www.liikumakutsuvkool.ee.