- Jaanuaris jõuab ligi 20 000 10.–11. klassi õpilaseni Eestis loodud TI-hüppe tehisaru õpirakendus, mida praegu testitakse üheksas koolis. 4700 gümnaasiumiõpetajat said aga juba augustis tasuta ligipääsu ChatGPT ja Google Gemini plussversioonidele ning neile käivitus tehisaru kirjaoskust edendav tugiprogramm.
TI-hüppe õpirakendust tutvustavat avakoolitust õpilastele saab järele vaadata TI-hüppe YouTube’i kanalil:
TI-Hüpe – Õpilaste avakoolitus 2025
3. detsembril toimus õpilastele TI-hüppe YouTube’i kanalil programmi avakoolitus, kus esitleti ka rakendust.
„Käite koolis murrangulisel ajal, tehisaru on korralikult raputanud koolielu,“ pöördus õpilaste poole TI-Hüppe sihtasutuse õpilaste programmi juht Mihkel Mariusz Jezierski, kes avaldas lootust, et koolitus aitab hinnata, mida tehisarult oodata, ja avastada, kuidas see enda jaoks tööle panna. „Meie eesmärk on leida koos õpetajatega viisid, kuidas tehisaru saab õppimisel toeks olla.“
TI-hüppe programmiga on praeguseks liitunud 199 gümnaasiumiastmega koolist 197. „Katseaasta oli vabatahtlik, aga meie nutikad koolijuhid said aru, et programmist on kasu,“ kiitis TI-Hüppe sihtasutuse juht Ivo Visak.
“Eesti haridussüsteemi suur rikkus on, et pendel pole käinud ühest äärmusest teise ja klassiruumis on paralleelselt palju õppematerjale.
Ivo Visak
Võrdne ligipääs TI tööriistadele on õpetajatele juba tagatud. 4700 gümnaasiumiõpetajat said ChatGPT+ või Google Gemini Pro litsentsid. Õpilastega läheb veel natuke aega. See on isegi hea, sest rakendust on saanud pikemalt katsetada ja seadusandja vaatab veel andmekaitsega seotud küsimusi üle.
Visaku sõnul on Eesti haridussüsteemi suur rikkus, et pendel pole käinud ühest äärmusest teise ja klassiruumis on paralleelselt palju õppematerjale: tahvel, õpik, vihik ja sülearvuti, mille abil suunab õpetaja õpilasi ka TI-d kasutama.
Maailm jälgib meid
„Meie õpilased on mingil viisil TI-hüppe ära teinud, aga puudu on jäänud pedagoogiline kontekst. Haridussüsteem peab järele hüppama, praegu seda teemegi,“ ütles Visak.
Kaasamõtlejaid on Eesti ülikoolidest ja lisaks haridus- ja teadusministeeriumile toetab programmi ka erasektor. Edasi tegutseda ja raha on vaja ka siis, kui katseaasta saab läbi.
2029. aastal mõõdetakse PISA testis esimest korda meediakirjaoskust koos TI-kirjaoskusega, täheldas Visak.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on Eesti alati julgenud oma haridussüsteemis uuenduslikke samme astuda, tänu sellele rahvusvahelist tähelepanu jagub.
“Me ei jooksnud hüpet tegema koos tehnoloogiaettevõtetega, vaid koos teadlastega.
Kristina Kallas
„Oleme ka nüüd esirinnas, suur osa maailma haridussüsteemidest jälgib pingsalt, mida me teeme,“ lausus Kallas ja lisas, et TI-hüppe tugevus on, et astume neid samme väga läbimõeldult. Mujal maailmas on vastu võetud enamasti raamdokumente, mis saadetakse koolidele juhendina: mida tehisaruga teha tohib ja mida mitte. Ka Eestis on juhendeid saadetud, aga meie saime aru, et küsimus on palju fundamentaalsem – muutuma peab õppimis- ja õpetamisharjumus.
„Meie TI-hüppe suuremaid eesmärke ongi kognitiivsete võimete kasv. Kui me õpetamises midagi ei muuda, teades, et tehisaru on iga õpilase taskus, oskused taandarenevad,“ ütles Kallas.
Kallas tõstis esile, et me ei jooksnud hüpet tegema koos tehnoloogiaettevõtetega, vaid koos teadlastega. Umbes aasta arutati tehisaru nõukogus, mida tähendab tehisaru toomine kooli ja kuidas peaks see välja nägema. Jõuti TI strateegilise kontseptsioonini, millest lähtuvalt TI-Hüppe sihtasutus ka tegutseb.
„Seega lähtub tehisaru rakendamine koolis pedagoogilistest, mitte tehnoloogilistest eesmärkidest,“ ütles Kallas. „Meie tehnoloogiapartnerid, kelle tehnoloogiat me koolides kasutame, tahavad, et arendaksime õpilaste toel tehnoloogiat, aga meie huvi on saavutada õpilaste kognitiivsete võimete kasv. Teeme tehnoloogiahiidudega siiski vastastikku kasulikku koostööd.“
Fookuses õpetaja
Kristina Kallase sõnul on TI-hüppe fookuses õpetaja, kes peab omandama kompetentsid ja tehnoloogia kasutamise läbi mõtlema. Augustist alates ongi olnud koolitused, õpetajad proovivad, treenivad, tagasisidestavad.
Teadlased on igal sammul kaasas, nad seiravad, mis koolis tehisaruga toimub. Kogu maailm ootab meilt teadlaste tähelepanekuid: kas õppimine ja mõtlemine delegeeritakse tehnoloogiale või võimestatakse tehnoloogia abil õppimist ja mõtlemist.
„Pean programmi evolutsiooniliseks, kõik prožektorid maailma haridusvaldkonnas on pööratud meie poole. Pole vist riiki, kes meid ei vaataks,“ märkis Kallas.
Mitmes riigis kasutavad õpilased koolis ChatGPT tavaversiooni. Miks meie teeme teistmoodi ja lõime oma õpirakenduse?
„ChatGPT on liiga abistav,“ lausus TI-hüppe teadustiimi juht Jaan Aru ja selgitas, et kui õpilane küsib kodutöö tegemisel abi, annab ChatGPT talle heal meelel kohe vastuse, aga sellel pole õppimisega mingit pistmist. Meie õpirakendus ütleb, et lahendame koos, aga aitab õpilasel samm-sammult mõtlema ja õppima õppida.
“Kas GPT on geniaalne personaalne teener või treener? Kui tahate areneda, siis teil on vaja treenerit.
Jaan Aru
„Kas GPT on geniaalne personaalne teener või treener?“ küsis Aru. „Kui tahate areneda, on teil vaja treenerit. Seetõttu, et me muust maailmast erineme, vaadataksegi praegu meie poole.“
Jaan Aru sõnul peaks õpirakendus aitama leida enda sees motivatsiooni ja arendama oskust enda mõtlemisest mõelda. Õpilaste tehisaru kirjaoskus peab paranema, nad peavad mõistma, et tavalist tehisaru ei saa alati usaldada.
„Kõike õpirakendus veel täiuslikult ei tee,“ rääkis Aru. „Teeme midagi unikaalset, aga keegi maailmas ei tea, kuidas panna õpirakendus õppimisalaseid enesejuhtimisoskusi õppima. Meie proovime ja õpime.
Testime, katseprojekt käib, aga nii mõndagi ilmneb siis, kui õpilased rakendust juba aktiivselt kasutavad. Seirame, kas ja kuivõrd toetab praegune versioon mõtlemise arengut ja motivatsiooni. Siis saame teha muudatusi.
Laias laastus on eesmärk saada aru, kas programm viib õppimisoskuste paranemiseni. Loodan et viib, aga peame siiski mõõtma – kas on nii, et osa õpilasi saab kasu, ja kas kasu sõltub sellest, mida õpetaja teeb.“
Arutelud õpiringides
TI-Hüppe sihtasutuse programmijuht Piret Oppi tutvustas õpetajate tugiprogrammi uuringut, mille küsimused saadeti programmiga liitunud koolidele.
“Meie peamine ootus on, et õppeaasta lõpuks tehakse koolides kokkuvõtteid, kuidas TI-vahendeid kasutatakse ja kust läheb kasutamise piir.
Piret Oppi
Pooltes koolides on TI õpiringid käima saadud ja 90% koolidest on leidnud ka eestvedajad, kes käivad iga kuu seminaridel mõtestamas TI, õppimise ja õpetamisega seotud teemasid.
Uuriti, mida on õpetajad klassiruumis juba muutnud. Uuring veel kestab, aga esmaste tulemuste põhjal vastas 58% õpetajaist, et on mõtestanud, milliseid oskusi peaksid õpilased TI-ajastul arendama. 53% vastanutest on juba muutnud õpilastele antavaid kodutöid ja 23% hindamissüsteemi.
„Õpiringide mõte ongi koos nende teemade üle arutleda,“ lausus Piret Oppi.
Tugiprogrammis pakutakse koolidele ja õpetajaile tuge mitmesuguse materjali näol, aga korraldatakse ka näost näkku kohtumistega seminare.
„Meie peamine ootus on, et õppeaasta lõpuks tehtaks koolides kokkuvõtteid, kuidas TI-vahendeid kasutatakse ja kust läheb kasutamise piir,“ sõnas Oppi. „Koolijuhtide roll on luua tingimused, et õpetajad saaksid koos arutada ja õppida. Eestvedajate töökoormuses peaks nende tegevust kuidagi arvestama. Eesti õpetajad on ju ülekoormatud. Koolijuhi filigraanne töö on siin oluline.“
Pidev täiustamine
TI-hüppe tehisaru õpirakendust testisid oktoobris-novembris 900 õpilast üheksast katsekoolist.
„Positiivne on, et meie mudelit kasutatakse rohkem kui kommertsmudelit,“ lausus Ivo Visak. „Arendame toodet pidevalt ja püüame koos koostööpartneritega seda paremaks teha. Mudel, mille õpilased jaanuari jooksul kätte saavad, on märtsis juba teistsugune.“
Positiivne on ka see, et õpilased kasutavad õppimisele suunatud dialoogis Eesti oma mudelit. Üldjoontes käitub mudel ka pedagoogiliselt sobivalt: see ei tohi liiga palju abistada, hea õpetaja laseb õpilasel mõelda.
Arendama peab eesti keele kvaliteeti, märkis Ivo Visak. Koostöös Eesti Keele Instituudiga hinnataksegi mitmesuguseid tehisaru mudeleid, nende pädevust eesti keeles.
„Mudeliversioone täiustatakse, kontrollime, kas süsteemi instrueeritakse kõige uuemas versioonis,“ ütles Visak.
Automaatselt seiratakse metaandmeid, näiteks kasutamise aega ja sagedust. „See annab näiteks ülevaate, millal koolitööd tehakse,“ ütles Visak.
Jälgitakse ka vestlusi ja päringuid tulevaste vestluste tarbeks. Õpilased ja õpetajad saavad oma vestlused igal ajal kustutada ja koolid neid ei jälgi.
Andmeid kasutatakse mõistagi ka teadustööks, milles hinnatakse õpirakenduse mõju õpioskustele.
Lisa kommentaar