• Lääneranna valla koolivõrgu vaidlused on jätnud sügava jälje nii Metsküla kogukonda kui teistesse küladesse. Riigikohtu otsus on edastanud sõnumi kogu Eesti maapiirkonnale. 

Riigikohus tühistas osaliselt Lääneranna vallavolikogu otsuse, millega suleti või korraldati ümber mitu kooli, sest vald tegi muudatuste ettevalmistamisel olulisi vigu.

Läänerannas tähendab see, et praegune vallavolikogu liige ja vallavanema kandidaadiks esitatud Tarvi Sits (Isamaa) peab koos kogukondadega otsima lahendusi nii Virtsu, Koonga, Varbla kui Metsküla kooli tulevikule. Metsküla Algkooli direktor Pille Kaisel (valimisliit Terve Vald) rõhutab, et kogukonnad on juba aastaid kandnud valla kohustusi ja ootavad nüüd nii kahju hüvitamist kui selget, prognoositavat koolivõrgu plaani.

Lääneranna vallas kuuluvad koalitsiooni valimisliit Terve Vald, Isamaa, Parempoolsed ja EKRE. Neile kuulub volikogu 17 kohast 12. Opositsiooni jäid valimisliidud Lääneranna Rahva Valimisliit ja Tasakaalus Vald.

“Kogukonna kaasamine peab olema sisuline.

Pille Kaisel

Lääneranna koolivõrgu reformi vedas eelmine volikogu esimees Armand Reinmaa. Septembris rääkis ta sel teemal Lihulas Eesti Linnade ja Valdade Liidu konverentsil „Kas jagub? Kes vastutab?“.

„Tulemus pole täiuslik, kuid see on aus kompromiss valla võimaluste ja laste vajaduste vahel,“ teatas ta Lääneranna Gümnaasiumi uude hoonesse kogunenud haridushuvilistele. 

Sitsisõnul onuue juhtkonna esimene eesmärk näidata, et senist kurssi on hakatud teadlikult muutma. 

„Oleme seda juba teinud nii sõnades kui tegudes,“ ütleb ta. Koalitsioonileppesse on kirja pandud koolivõrgu reformi järelanalüüs, suund Virtsus 6-klassilise kooli taastamisele alates 2026/2027. õppeaastast ning haridusvaldkonna pikemaajaliste eesmärkidega arengukava, mille fookus on õpilast toetaval kaasaegsel ja kvaliteetsel haridusel. Selleks luuakse töörühm, kuhu kaasatakse haridusasutuste ja kogukondade esindajad ning eksperdid. „Toetame Metsküla kooli jätkamist erakoolina, lõpetame koolilt mitte millegagi põhjendatud rendimaksete nõudmise ning kaalume kooli kõrval- ja halduskulude katmist, kuni erakool saab riigilt tegevustoetuse,“ loetleb Sits juba kokkulepitud samme.

Otsene suhtlus kogukondadega on tema sõnul uus normaalsus. Enne veel, kui volikogu istungid olid toimunud ja volikogu ametisse kinnitatud, mindi 26. novembril Virtsu kogukonnaga kohtuma. Arutelul oli lahkuva vallavalitsuse taotletud 2,8 miljoni euro suurune lammutustoetus, mille saamiseks oli muu hulgas planeeritud Virtsu koolimaja lammutada. 

“Koolivõrk ja hariduse teemad olid meie vallas valimiste põhiküsimusi.

Tarvi Sits

„Kahjuks ei olnud senine vallavõim sel teemal kogukonnaga varem suhelnud ja plaanist saadi teada juhuslikult. Teadmatus suurendab hirme,“ kirjeldab Sits. 

Uus võim jagas nii palju infot, kui lühikese ajaga koguda suudeti. Koos arutati, kas lammutuseks võiks leida mõne teise hoone ja milline peaks olema Virtsu kooliharidus järgnevatel aastatel. Ruum oli rahvast täis, õhkkond murelik, kuid mitte pingeline. „Mitmed tulid pärast meid tunnustama, et võtame kogukonda partnerina – me ei tule ainult selgitama, vaid ka kuulame,“ ütleb Sits. Talle jäi meelde ühe lapsevanema lause, et kui Virtsusse tuleb 6-klassiline kool, paneb ta oma sügisel kooliteed alustava lapse kodukooli, mitte ei saada teda kohe kaugemale. „Mõistan lapsevanemaid – kui valida on 4- ja 6-klassilise kooli vahel, kaalutakse otsust ka sellest vaatenurgast, mitu korda peab laps põhikooli jooksul kooli vahetama,“ lisab vallavanema kandidaat.

Koolivõrk kui valimiste põhiteema

Kuna Sits ei osalenud varasemate otsuste tegemisel, pidas ta uue koalitsiooni kokkupanemisel oluliseks põhimõtted lahti kirjutada. „Koolivõrk ja hariduse teemad olid meie vallas valimiste põhiküsimusi ja arutasime seda põhjalikult ka koalitsioonilepingu koostamisel,“ lausub ta. „Töötame selle nimel, et alusharidus ja põhihariduse 1. ja 2. aste (1.–6. klass) oleksid kättesaadavad kodu lähedal, põhiharidus konkurentsivõimeline ning gümnaasiumiharidus piirkonnas jätkusuutlik ja arenev.“ 

Koalitsioonileppes on kirjas suund taastada Virtsus 6-klassiline kool ning pikemas perspektiivis kasvatada Koonga, Varbla ja Virtsu koolid elanike toel ja õpilaste olemasolul järk-järgult taas 9-klassiliseks. Selleks luuakse haridusvaldkonna arengukava ja töörühm. Sitsi sõnul ei tähenda „optimaalne koolivõrk“ ainult võimalikult väikseid kulusid, vaid ka koolitee mõistlikku pikkust ja seda, et kohalik omavalitsus ei panustaks ise oma otsustega ääremaastumisse. „Kui õpilaste arv on kuskil kriitilise piiri lähedal, ei tohiks esimene valik olla kooli sulgemine. Kui see osutub paratamatuks, tuleb vanematega põhjalikult arutada, et edasine koolikorraldus oleks läbi mõeldud ega tekitaks segadust juurde,“ rõhutab ta.

Eriti tundlik on küsimus Koonga, Metsküla ja Virtsu kogukonna jaoks, keda eelnevate otsustega kõige enam puudutati. Siin peab Sits esmatähtsaks nii Riigikohtu lahendit kui ka uues koalitsioonileppes kirjas olevaid põhimõtteid. Eesmärk on panna paika ühine teekaart, mis kirjeldab, kuidas tagada kodulähedane alusharidus ja 1.–6. klass, konkurentsivõimeline põhiharidus ja tugev gümnaasiumiharidus. See teekaart peaks olema laiapõhjaline kokkulepe, mis kehtib üle valimistsüklite. „Õiguspärane ootus ja kohaliku võimu otsuste prognoositavus on oluline nii peredele kui teistele asjaosalistele. Kui laps alustab kooliteed, võiks ta vähemalt teada, et saab kooliastme lõpuni samas kohas käia,“ ütleb Sits. 

Usalduse taastamiseks peetakse vajalikuks nii avalikke arutelusid, töörühma tööd kui ka võimalikke kokkuleppeid koolipidamisel. Vallavanema kandidaadi sõnul ei ole tegemist lihtsate otsuste ega olukordadega, kuid väikeses vallas on vahetu suhtlus võimalik ja vajalik: „Kogukondadega saab ja tuleb rääkida.“

Lääneranna vallavolikogu liige ja Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütleb, et Riigikohtu otsus seadis jalule õigluse, kuid ei tee olematuks kaks ja pool aastat kestnud pinget, muret ja vaeva. 

„Me ei ole kordagi vaidlustanud kohaliku omavalitsuse õigust koolivõrku kujundada, kuid kui seda tehakse teerullina nagu meie vallas, on loomulik, et inimesed pöörduvad oma õiguste kaitseks kohtu poole,“ rõhutab ta.

350 000 eurot õigusabikulu

Kaiseli sõnul oli esialgse õiguskaitse (EÕK) saamine halduskohtust kogukonnale tõeline pidupäev. Seda enam tundub tagantjärele arusaamatu, et vald EÕK vaidlustas ning ringkonnakohus selle tühistas. „Riigikohtu värske otsuse valguses on see eriti mõistetamatu ja näitab, et meie õigussüsteem on auklik. Esialgse õiguskaitse vaidlustamine peaks olema lubatud vaid erandjuhtudel ja väga mõjuval põhjusel,“ märgib ta. Kui EÕK oleks jäänud kehtima, oleks kogukondadel olnud võimalik veenda volikogu otsust ümber vaatama. 

Kaiseli hinnangul oleks vähemalt Metsküla puhul olnud väga tõenäoline jõuda vallaga kokkuleppele kooli jätkamise teemal, seda enam, et kodulähedaste 6-klassiliste koolide toetusmeetmest sai ministri määrus vaid mõni kuu hiljem. Nii oleksid ära jäänud pikad kohtuvaidlused ning umbes 350 000 eurot õigusabikuludeks oleks saanud kasutada valla laste heaks. „Kogukondadel on täiesti õigustatud küsimus, kes vastutab tekitatud kahju eest,“ ütleb ta.

Riigikohtu otsuse üks keskseid sõnumeid Metsküla jaoks on Kaiseli sõnul see, et kooli sulgemisotsus on tühistatud ja kool on juriidiliselt kogu vahepealse aja olnud Lääneranna valla munitsipaalkool. See tähendab, et vallal puudus tegelikult õiguslik alus lõpetada kooli rahastamine ja ülalpidamine. Metsküla kogukond hoidis kooli töös üksnes annetuste ja õppemaksu toel 16 kuu jooksul (2023–2024). Selle aja jooksul maksis kogukond ka tugiisiku palga lapsele, kellele vald tugiisikuteenust ei osutanud, kuna laps ei täitnud ametlikult koolikohustust. Alates 1. jaanuarist 2025 hakkas Metsküla kool küll saama riigilt haridustoetust, kuid tegevuskulud jäid endiselt perede kanda. 

„Kahe ja poole aasta jooksul ei ole Lääneranna vald panustanud meie laste haridusse ühtegi senti. Metsküla kogukond on täitnud kohaliku omavalitsuse kohustusi umbes 260 000 euro ulatuses,“ ütleb Kaisel. Seetõttu peab ta õigustatuks kogukonna nõuet, et vald hüvitaks tekkinud kahju ja kompenseeriks tehtud kulud. Kiiret lahendust vajab ka koolimaja rendi küsimus ning vald peaks viivitamata hakkama osalema kooli tegevuskulude katmises.

Pärast hiljutisi kohaliku omavalitsuse valimisi on olukord muutunud ka poliitiliselt. Metsküla kooli ja teiste valla koolide eest seisnud inimeste loodud valimisliit Terve Vald sai volikogus enim kohti. „Oleme nüüd ise Lääneranna vald,“ märgib Kaisel. See seab kogukonna tema sõnul veidrasse, aga ka vastutusrikkasse olukorda: tuleb lahendada eelmise volikogu mõtlematu tegutsemise tagajärjed. „See on väga raske ülesanne, kuid usun, et hea tahte ja kogukondade sisuka kaasamisega saame hakkama,“ ütleb ta.

Kaisel rõhutab, et õigustühise otsuse tagajärjel sündinud kahju ei ole kogukondadest kuhugi kadunud. Usalduse taastamine valla vastu nõuab aega ja päriselt märgatavat pingutust. Metsküla puhul läks tema sõnul võrreldes paljude teiste kohtadega isegi hästi: tänu otsusele jätkata koolipidamist olukorras, kus kool oli ametlikult suletud, on Metsküla kool praegu alles. Mujal on mitmed õpetajad lahkunud, pered kolinud või leidnud lastele uue kooli; endist olukorda taastada on keeruline. „Keegi ei koli ära kerge südamega, kuid kui lastelt kool ära võetakse, ei jää peredel kuigi palju valikuvariante,“ nendib ta. Riigikohtu otsus ei too neid peresid enam tagasi, kuid tekitab tema hinnangul olulise pretsedendi paljude Eesti maapiirkondade jaoks.

„Riigikohus ütles selgelt: koolivõrgu ümberkorraldamisel ei tohi kiirustada. Otsused peavad põhinema põhjalikel mõjuanalüüsidel ning kogukonna kaasamine peab olema sisuline,“ võtab Kaisel otsuse tähenduse kokku. 

Enne otsustamist on vald kohustatud hindama muudatuste tegelikku mõju laste heaolule ja haridusteekonnale ning kuulama ära need, keda otsus kõige valusamalt puudutab. „Riigikohtu otsus ei tee tehtut olematuks, kuid seab selged piirid, millest edaspidi enam üle astuda ei tohi. Eks aeg näitab, kas ja kuidas meie valus õppetund valdade otsustuskultuuri muudab,“ lisab Metsküla koolijuht.

Vallavanem jääb reformile kindlaks 

Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul tulenes koolivõrgu korrastamise vajadus asjaolust, et koolides oli lapsi vähe, eriti III kooliastmes. „Sellist koolivõrku ei jõudnud vald üleval pidada,“ lausub ta. „Kindel on, et kaasaegset õppekeskkonda, mille oleme tänaseks Lääneranna valda loonud, ei oleks me endale lubada saanud. Sama käib muude investeeringute kohta, mida oleme teinud, sest koolivõrgu korrastamisest tulenev majanduslik kokkuhoid on ilmne.“

“Koolivõrgu korrastamise vajaduse tingis asjaolu, et koolides oli lapsi vähe.

Ingvar Saare

Saare ütleb, et unistuseks oleks jäänud ka eesmärk tõsta Lääneranna valla õpetajate keskmine töötasu 2500 euro lähedale. „Korrastasime koolivõrku nii koolide, hoonete kui struktuurimuudatuste osas, et kasutada haridusse suunatud raha eesmärgipärasemalt ning tegelikele vajadustele vastavalt,“ selgitab ta. „Arvestades teadmist, mis meil oli, ja infot, mis laekus kohtumenetluse käigus, ei ole põhjust kahelda, et volikogu otsus ei oleks selline, nagu see 2023. aasta märtsis tehti.“

Mis saab pärast kohtuotsust? Volikogu uus koosseis soovib Virtsus luua 6-klassilise põhikooli. „Eeldan, et selle loomiseks tuleb nüüd teha detailne analüüs tulenevalt Riigikohtu suunistest,“ räägib Saare. „Kas sellega jõuab umbes kolme kuuga ühele poole – kipun arvama, et mitte. Lahkuv vallavalitsus kohtuotsuse tulemusena mingeid täiendavaid otsuseid vastu ei võta ja kui kaebajatel on nõudeid, saavad nad need esitada valla vastu. Arvestades, et kaebajad on koalitsiooni ja osaliselt tõenäoliselt vallavalitsuse liikmed, saab nõuded esitada nende enda juhitavate omavalitsusorganite vastu. Mismoodi see välja näeb, näitab aeg.“

Mida soovitab Saare kolleegidele? „Kui koolivõrku on vaja korrastada, alustage varakult ja küsige kõigilt puudutatud lapsevanematelt tagasisidet,“ lausub ta. „Arvestage, et laps peab saama kooliastme koolis lõpuni käia, ehk siis koolivõrgu korrastamisele võib kuluda aastaid. Kui põhikool muudetakse algkooliks, peab ilmselt ka kolm last saama käia 8. ja 9. klassis samas asukohas asuvas koolis. Arvestage ka sellega kaasnevate kuludega. Kirjeldage eelnõus ära kõik elementaarsed asjaolud, sest ilmneb, et isegi kui lähim kool on üheksa kilomeetri kaugusel ja buss viib lapsed kooli ukse ette, ei pruugi see kohtu hinnangul olla asjakohane lahendus.“

Riigikohtu hinnangul oleks koolivõrgu korrastamise otsus pidanud olema detailsem. Eelkõige toodi välja, et volikogu otsuse eelnõule oleks pidanud küsima ligikaudu 170 õpilase vanemalt personaalset tagasisidet. „Otsus puudutas viit kooli, nende õpilasi ja vanemaid. Seda me tõesti ei teinud,“ nendib Saare.

Saare sõnul oli viga ka see, et näiteks HEV-lapsi puudutavaid andmeid ei käsitlenud vald eelnõus detailsemalt. „Need andmed olid meil olemas, sest olime ju ise kõikide koolide pidaja,“ selgitab ta. „Sama puudutab transpordikorraldust – meil olid teada laste elukohad ja arvestasime ühistranspordi olemasolu otsuse tegemisel, aga ei küsinud igalt vanemalt transpordikorraldust täpselt üle. Loodan, et kohus ei jäänud uskuma kaebajate väidet selle kohta, et Koongast peab laps sõitma kaks tundi Lihulasse kooli. Sellist last ei ole olemas ning oleme korraldanud individuaalseid erilahendusi just Koonga piirkonnas. Oleme selle ka kohtumenetluses välja toonud.“

Saarele jäid kohati arusaamatuks kohtu kaalutlused majanduslike mõjude kohta. „Kui kohus tõi välja, et oleksime pidanud arvestama näiteks koondamishüvitisi, siis neid olime valla eelarves ühekordsete kuludena juba arvestanud,“ sõnab ta. „Nimelt jäi eelarvelise asutusena II poolaasta palgafond võimalike hüvitiste katteks ja sealt ei tulnud ühekordseid lisakulusid, mida poleks arvestatud. Teisisõnu – ka selline elementaarne asjaolu tuleb eelnõusse kirja panna.“

Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ütleb ERR-i arvamusportaalis (tinyurl.com/2hkcc76n) ilmunud loos: „Kokkuvõttes ei tea me aga tänagi, kuhu vald oleks oma otsusega välja jõudnud, kui oleks kõiki asjaolusid arvesse võtnud, ning mis tulemus oleks siis tulnud kohtust.“ 

Ametist lahkuv vallavanem Saare ütleb kokkuvõtteks: „Olen veendunud, et ka juhul, kui kogu tagasiside oleks koondatud volikogu eelnõusse, oleks otsus olnud samalaadne.“

Lääneranna vald tegi mitu olulist viga

Lääneranna volikogu otsustas 2023. aasta kevadel sulgeda Metsküla Algkooli ja Lõpe kooli, muuta Koonga ja Varbla kooli kuueklassiliseks ning Virtsu kooli neljaklassiliseks. Selle otsuse vaidlustasid kohtus lapsevanemad. 

Kui haldus- ja ringkonnakohus jätsid vanemate kaebused rahuldamata, siis Riigikohus jõudis vastupidisele järeldusele. Kuna kõrgemasse kohtuastmesse pöördusid ainult Koonga, Metsküla ja Virtsu kooli lapsevanemad, puudutab Riigikohtu lahend otseselt vaid neid koole. 

Riigikohus märkis, et omavalitsusel on õigus vajadusel oma koolivõrk ümber kujundada. Samas tuleb muudatuste puhul lähtuda eeskätt laste huvidest – haridus peab olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal ja arvestama õpilaste erivajadusi. Vallad ja linnad võivad koolide sulgemisel ja ümberkorraldamisel arvesse võtta ka majanduslikke kaalutlusi, kuid kokkuhoid peab ületama kulud, mida muudatus omavalitsusele ja lastega peredele kaasa toob.

Riigikohus leidis, et Lääneranna vald tegi koolireformi käigus mitu olulist viga, mis võisid lõppkokkuvõttes viia vale otsuseni. Muu hulgas ei kuulanud vald ära kõiki muudatustest puudutatud lapsevanemaid, ei uurinud koolide või klasside sulgemise mõju laste koolitee pikkusele ega mõelnud korralikult läbi tulevasi transpordivõimalusi. Samuti jättis vald hindamata koolireformi mõju hariduslike erivajadustega lastele ja eksis kokkuhoiu suuruse arvestamisel.

Ühtlasi märkis Riigikohtu halduskolleegium, et vald eiras muudatusi tehes lapsevanemate õiguspärast ootust, et nende lapsed saavad käia samas koolis vähemalt kooliastme lõpuni ehk alg- või põhikooli lõpetamiseni.

Vald peab koolide tulevikku uuesti kaaluma

Riigikohus selgitas, et volikogu otsuse tühistamine tähendab selle kehtetuks tunnistamist algusest peale. Samas on Lääneranna valla koolid praeguseks juba ümber korraldatud ja lapsed asunud õppima uutesse koolidesse. Seetõttu peab vald nüüd otsustama, kas muudatusi on võimalik, otstarbekas ja vajalik tagasi pöörata. Kui vald väldib Riigikohtu otsuses välja toodud vigu, on tal võimalik teha koolide ümberkorraldamiseks ka uus otsus. 

Lääneranna volikogu põhjendas koolireformi muu hulgas sooviga tagada kõigile õpilastele kvaliteetne ja kodulähedane haridus ning kindlustada vallas ka gümnaasiumihariduse jätkumine. Osa koolide ja klasside sulgemisega loodeti säästa raha, et maksta õpetajatele konkurentsivõimelist töötasu, palgata kõigisse koolidesse tugispetsialistid ja ehitada Lihulasse uus nüüdisaegne koolimaja. Muudatusi põhjendati ka koolide väikese õpilaste arvuga ja selle jätkuva langusega. 

Koolireformi vaidlustasid kohtus mitukümmend lapsevanemat, kes leidsid muu hulgas, et koolivahetus võib mõjuda halvasti laste heaolule ja arengule, halvendada hariduse kvaliteeti ja muuta paljude õpilaste koolitee oluliselt pikemaks. Samuti polnud vald vanemate arvates adekvaatselt hinnanud muudatuste mõju erivajadustega lastele ja väidetavat majanduslikku kokkuhoidu. 

Laste kooli nimekirja arvamisel tekkis vanematel Riigikohtu hinnangul õiguspärane ootus, et nende lapsed saavad õppida samas koolis vähemalt kooliastme lõpuni ehk 6. või 9. klassi lõpetamiseni. Kohus märkis, et koolivalik mõjutab oluliselt kogu pere elukorraldust, sealhulgas elu- ja töökoha valikut. Samuti on võimalik, et vanemad peavad kodulähedase kooli sulgemisel hakkama lapsi senisest rohkem kooli ja kodu vahet sõidutama. 

Valla arvates piisas ärakuulamisõiguse tagamiseks koolide hoolekogude ja õpilasesinduste arvamuse küsimisest. Riigikohus aga leidis, et koolireformi suure mõju tõttu peredele oleks vald pidanud küsima seisukohta kõigi koolis käivate laste vanematelt, keda koolide väiksust arvestades polnud palju. 

Seaduse järgi ei tohi vähemalt 80 protsendil õpilastest kuluda elukohajärgsesse kooli jõudmiseks üle tunni. Samas rõhutas Riigikohus, et ka ülejäänud õpilaste koolitee ei tohi olla ebamõistlikult pikk, isegi kui vald on hõredalt asustatud. Praegusel juhul ei analüüsinud vald kõigi laste koolitee pikkust ja transpordivõimalusi. 

Vald jättis kaalumata, kuidas võivad koolivõrgu muudatused mõjutada hariduslike erivajadustega lapsi. Riigikohus märkis, et nende õpilaste olukord ei tohi koolivahetuse tõttu halveneda, ja selle vältimiseks oleks tulnud kõigi laste puhul hinnata, kuidas nad saavad oma haridusteed jätkata. 

Riigikohtu hinnangul ei analüüsinud vald piisavalt kulusid, mis kaasnevad koolide ümberkorraldamisega. Kuna kõigi õpilaste koolitee pikkust ei mõõdetud, siis ei saanud näiteks adekvaatselt arvestada ka lisanduvaid transpordikulusid.