Riigikogu kultuurikomisjon toetas oma tänasel istungil üksmeelselt muudatusettepanekuid, mis loovad kvalifikatsioonita õpetajatele õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused. Alustava õpetaja astmes oleva õpetajaga saab üheaastase lepingu asemel sõlmida kolmeaastase lepingu, samuti jääb talle alles õigus õpetaja miinimumpalgale.

„Kvalifikatsioonita õpetajate osakaal on viimastel aastatel aina kasvanud, mistõttu on ülioluline luua kvalifikatsioonita õpetajatele paremad tingimused kvalifikatsioonini jõuda,“ selgitas kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna. Ta lisas, et kultuurikomisjoni muudatusettepanekud puudutavad umbes 2100 kvalifikatsioonita õpetajat, kel on võimalik kolme aastaga õpetajakutse omandada. Need õpetajad kas õpivad õpetajaks või omavad või omandavad magistrikraadi. Kokku on kvalifikatsioonita õpetajaid veidi üle 4200.

„Karjäärimudeli alustava õpetaja astmel olevad õpetajad saavad 25 protsenti tööajast tegeleda kvalifikatsiooni omandamisega ja neile on tagatud õpetajaametisse sisseelamiseks mentor, mis toetab õpetajakutse omandamist,“ rääkis Kersna. Tema sõnul on eesmärk, et õpetama saaks asuda ka need, kellel on magistrikraad näiteks füüsikas või ajaloos, ent õpetajakutse veel puudub. Kooli jaoks tähendab kolmeaastaste lepingute sõlmimise võimalus, et pole vaja igal aastal uut konkurssi korraldada ega õpetajaga uut lepingut sõlmida.

Eelnõu järgi saab vanemõpetaja karjääriastme anda direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele kutsestandardis. „Kultuurikomisjon andis valitsusele selge suunise, et hiljemalt 2030. aastal peab vanemõpetaja karjääriastet saama taotleda ainult kutsesüsteemi kaudu,“ rääkis Kersna. Ta sõnas, et selleks on vaja võimestada õpetajakutse andjat ehk õpetajate liitu, et nad oleksid suutelised moodustama piirkondlikke hindamiskomisjone, kes saaks ühtsetel standarditel õpetajatele kutset anda.

Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise nõuded kehtestab muudatuse järgi määrusega ministri asemel valitsus. Istungil märgiti, et kuna õpetajate karjäärimudel hakkab eelnõu järgi kehtima 1. märtsil 2026, siis peab kõikidel õpetajatel olema võimalus soovi korral juba samast päevast alates karjääriastet taotleda. See eeldab, et ka karjääriastmeid omistavate komisjonide moodustamiseks ollakse valmis juba märtsis.

Veel viis komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi analüüsib Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt 2030. aastaks direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötab analüüsist lähtuvalt välja vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et see analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastal.

Lisaks toetas komisjon muudatust, mille järgi on koolil õppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks õigus töödelda õpilase isikuandmeid. Muudatusega saavad koolid võimaluse kasutada õppetegevuses tehisintellekti rakendusi. Samas peab õpilaste isikuandmete kasutamine olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Muudatusettepanek näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõuga (653 SE) omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste.

Määruse kavandi järgi on need astmed: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning muudatusega nähakse ette, et ka töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.

Õpetajaametisse asumine muutub eelnõu järgi paindlikumaks – tööle saab võtta inimesi, kes on enne 2013. aastat omandanud pedagoogilise hariduse, kuid kel ei ole töökogemust, või kellel on doktorikraad. Samuti õpetajakoolitusel õppijaid ning magistrikraadi omandajaid ja omanikke.

Eelnõuga kehtestatakse alates 1. märtsist ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab koolipidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi koolipidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.

Eelnõu on koos muudatusettepanekutega Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 10. detsembril. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on lõpphääletus komisjoni ettepaneku järgi kavas 17. detsembril.