• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on läbinud teise lugemise. Mis puudutab õpetajate karjäärimudelit, siis kompromissina jääb kehtima kohustus maksta õpetaja miinimumpalka ka kahele kvalifikatsioonita õpetajate grupile.

Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna nentis eelnõu teisel lugemisel 10. detsembril, et septembris kogunenud komisjonis, kuhu kaasati kõik huvitatud asjaosalised, oldi koolijuhtide atesteerimissüsteemiga üldiselt rahul, kuid kavandatud õpetajate karjäärimudeli suunas lendas kriitikanooli väga palju. Enim räägiti sellest, et karjäärimudel puudutas üksnes kvalifikatsiooniga õpetajaid, aga enam kui 4200 õpetajal kvalifikatsiooni pole. 

Kersna jätkas, et pikkade läbirääkimiste tulemusena on nüüd jõutud kompromissideni. Esiteks on õpetajate karjäärimudeli alustava õpetaja astmele arvatud ka need kvalifikatsioonita õpetajad, kes parasjagu õpetajakoolitust läbivad, omavad magistrikraadi või parajasti omandavad seda. Neid on ligikaudu 2000 ehk pooled kvalifikatsioonita õpetajatest. „Nendele on tagatud 25% õpetaja tööajast enesearenguks ehk kutse taotlemiseks. Neil peab olema ka mentor,“ selgitas Kersna. Teiseks võib nende õpetajatega sõlmida praeguse üheaastase lepingu asemel kolmeaastase. 

Kõige olulisem muutus eelnõus on, et õpetajate miinimumpalk on nüüd tagatud ka nendele kvalifikatsioonita õpetajatele, kes kuuluvad eespool mainitud gruppidesse, ehk õpetajaile, kes parajasti läbivad õpetajakoolitust, kellel on magistrikraad või kes seda omandavad. See tähendab, et õpetajate arv, kellele uue eelnõu kohaselt õpetajate miinimumpalk tagatud ei ole, kahaneb umbes poole võrra. 

Eelnõu üks häälekamaid kriitikuid on olnud MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht Triin Noorkõiv, kes saatis teisele lugemisele järgnenud hommikul välja pressiteate, mis kirjeldab endiselt miinimumpalgaga seotud valukohti. Noorkõiv möönab, et kultuurikomisjon on Liina Kersna eestvedamisel pingutanud vähendamaks õpetajate hulka, kes jäävad õpetajate miinimumpalga garantiita, kuid lisab, et tuhanded on jätkuvalt hammasrataste vahel. „Kahjuks muutuks olukord halvemaks 2100 õpetajale, kes on tulnud koolidesse appi, omades näiteks bakalaureusekraadi või olles bakalaureuse üliõpilane muul erialal kui õpetajakoolitus. On ilmselge, et õpetaja töötasu peab lähtuma tema kogemusest ja oskustest ning kasvama karjääri edenedes, aga töötasu diferentseerimist tuleb teha motiveerivas mahus ning õpetajate töötasu alammäärast ülespoole ja mitte allapoole,“ leiab Noorkõiv. 

Sama probleemi tõstatas eelnõu teisel lugemisel kultuurikomisjoni liige Vadim Belobrovtsev. Vastuseks talle rõhutas Kersna aga teada fakti, et Eesti koolides töötab kokku tuhatkond keskharidusega õpetajat, kuigi õpetaja kvalifikatsioon eeldab magistrikraadi. 1200 õpetajal on rakenduslik kõrgharidus või bakalaureusekraad. „Need on sellised õpetajad, kelle puhul me väga-väga palume ja loodame, et nad lähevad õppima. Kui nad seda teevad, jõuavad nad alustava õpetaja karjääriastmele ja kohe on neile tagatud ka õpetajate palga miinimum,“ rääkis Kersna. 

Ligi kaks ja pool tundi kestnud teise lugemise lõpus tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku lugemine katkestada. Selle poolt hääletas 12 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Seega ettepanek toetust ei leidnud ja eelnõu teine lugemine kuulutati lõpetatuks.