Kristina Kallas: „Õpetajate järelkasv on ka need õpetajad, kes on kümnendat aastat koolis tööl“

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas arutleb aastalõpu suures intervjuus eestikeelsele õppele ülemineku ja sellega seotud märkimisväärselt suurte probleemide üle Ida-Virumaal ja ka teises endistes vene õppekeelega koolides. „Kui koolijuht suhtub eestikeelsele õppele üleminekusse kui kohustusse, mille riik on koolidele pannud, siis tehakse neis vaid nii palju, et järelevalve ei leiaks vigu. Kahjuks on aga nii, et kuigi õpikud, metoodika ja koolitused endistele muukeelsetele koolidele on olemas, siis Narva õpetajad lihtsalt ei käi koolitustel.“

Samuti tuleb juttu palju kirgi tekitanud ja Riigikogus lõpuks ka vastu võetud karjäärimudeli teemal, TI-hüppest, kutse- ja kõrgharidusest ja KOV-ide vastutusest riigi eraldatud raha kasutamisel. Aga ka Eesti 200 minevikust, olevikust ja tulevikust ning jõulupühadest, mille minister veedab Poolas.

Haridusaasta 2025: streigi järellainetusest uute suurte muutusteni

Mööduv haridusaasta jääb meelde kui 2024. aasta õpetajate streigi järellainetus, aga samal ajal oli see ka uute reformide stardipaugu aasta.

Õpetajate palk ja karjäärimudel on peaaegu kogu aasta olnud iganädalane teema, kuid samal ajal on päevakorral õppimiskohustuse sisu, kutsehariduse reform, eestikeelsele haridusele üleminek, tehisaru roll ning järgmise õppekava arendus. Aasta lõpus on tunne, et suured küsimused on esitatud, vastuseid neile otsitakse aga alles järgmistel aastatel.

Kas me oleme ristiinimesed?

Keeleameti peadirektor ja kirjanik Ilmar Tomusk ütleb oma jõulueelses mõtiskluses, et andeksandmine on üks raskemaid asju, millega ta on oma elus kokku puutunud. „On inimesi, kellele ei tahaks mitte kunagi mitte mingi hinna eest andeks anda, sest nad on käitunud väga vastikult. Samas närib andeksandmatus tegelikult seda, kes andeks ei anna, mitte seda, kes on halvasti käitunud. Kui sa leiad endas jõudu andestada, siis olukord muutub.“

Veronika Kivislinna pildike õpetajaelust

//„Kardioloog on andunud lugeja ja tunneb kirjandust kõrge kaarega keskmisest põhjalikumalt. Ta on pärit Jõgevalt. Räägin, kuidas üks 9. klassi tüdruk tegi just ettekande Betti Alverist ja tundis tugevat seost nii luuletaja kui ka tema kodukandiga. See vestlus teeb me mõlema südamele head. Ta uurib koolielu ja õpilaste kohta ja küsib: „Kuidas on, kas on ikka nende noortega lootust?“

Lootust pole ma vist küll kunagi kaotanud.//

Võitlus pärisasjade eest

Luuletaja ja kooliõpetaja Jürgen Rooste nendib, et küsimus, mis on „päris“, on küsimuste küsimus. „Minu sügav-sisim ja aina kasvav tunne ütleb mulle kogu aeg, et meie ülesanne on pakkuda, leida ja leiutada neile toda „pärisasja“, päris elu. Et see eesmärk, see võitlus, et saaks ka tulevikus kunagi lugeda – kui lugemine peaks tulevikus veel asi olema – kooliromaane, peaks olema pärishetkede ja -asjade eest.“

Maria Peterson: „Kõige olulisemad on õpetamise juures hoitud suhe ja väärikus“

Theatrumi näitleja ja Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Maria Peterson on käinud teatri ja kooli vahet sisuliselt kogu oma täiskasvanuelu. Ta räägib, kuidas Lembit Petersoni loodud VHK teatriklassi juures avanes talle juba ülikooliajal „õpipoisi“ tee ning miks lavatöö ja õpetamine teineteist vastastikku toetavad.

Maria sõnul ei kasva teatriklassis ainult tulevased näitlejad, lavastajad ja dramaturgid, vaid noored, kes õpivad ennast ja teisi paremini märkama ning elu eri olukordades kindlamalt orienteeruma. Samuti arutleb ta kaasava hariduse võimaluste ja piiride ning õpetaja töökoormuse üle.

Merilin Piipuu: „Just õpetajad kasvatavad lastest kultuuris osalejad, kultuuritarbijad ja -armastajad“

Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu leiab, et kultuuriranitsa summa võiks olla praegusest suurem, ja kinnitab, et selle nimel ministeeriumis ka tegutsetakse. „Eesti laste ja noorte kultuuris osalemine on paljude riikidega võrreldes väga hea, aga langustrendis – ja see on ohumärk.“

Piipuu osutab ka kultuurilisele kihistumisele. „Meie suurim ülesanne ei ole selles, mitu külastust on kultuuriasutustes kokku või mitu laenutust raamatukogudes. Küsimus on, kui suur protsent ühiskonnast kultuuriasutustesse jõuab. Oleme uhked selle üle, et Eesti on kultuurikülastustelt Euroopa tipus, aga tegelikult sammume ühiskonna poole, kus see, kes käib, käib kogu aeg. Kes ei jõua, ei jõua paraku kunagi.“

Toomas Jürgenstein ei ole silotornide usku

Ligi 30 aastat Hugo Treffneri gümnaasiumis õpilastele eri religioone õpetanud Toomas Jürgenstein kutsub jõulude puhul inimesi üles omavahel dialoogi pidama. Ta rõhutab, et dialoogi eeldus on valmidus oma arvamust muuta. Kogenud õpetaja sõnul omavad pealtnäha erinevad usundid suuremat ühisosa, kui võiks arvata, ja usundeid tuleb hinnata nende parimate, mitte halvimate omaduste järgi.

Eestlanna unistus Hispaaniast sai teoks – ja enamgi

Kunagine Tallinna 21. kooli õpilane Bianka Randell usaldas plikapõlves päevikule unistuse, et sooviks elada Hispaanias. Tänavu kevadel sai kolimisest juba 16 aastat ning Bianka on oma unistuste maal sedavõrd hästi kohanenud, et sai hiljuti Hispaania kodakondsuse. Suur ja rohkete võimalustega maa täitis tema teisegi südamesoovi: seni ainsa eestlasena lõpetas ta Sevillas Hispaania riikliku lavakunstikooli.

Tagasi Juurte juures. Aasta hiljem

Lõppev aasta oli AHHAA teaduskeskuse juhi Andres Juure perele isevärki: Kanal 2 kümneosaline dokumentaalsari „Tagasi Juurte juurde“ jälgis nende vana maamaja renoveerimise lugu. Mida viieliikmeline pere kavandatust pikemaks kujunenud ettevõtmisest õppis? Kuidas enda loodud ebamugavustsoonist välja tuldi?

Tillukeses Unipiha koolis ei tehta allahindlust kellelegi

Eesti ühes väikseimas, Unipiha algkoolis õpib vaid kuus last, kuid huviharidus annab silmad ette mõnelegi suurele koolile. Tegutseda saab teadus-, robootika-, pilli-, lugemisrõõmu, liikumisrõõmu ja draamaõppe ringis, välja antakse isegi oma ajalehte.

Allar Jõks: riigikohus andis väikekoolidele tagasi usu

Advokaat, endine õiguskantsler ja kohtunik Allar Jõks on aastaid jälginud ja vaidlustanud olukordi, kus koolivõrgu ümberkorraldamisel kipuvad lapse huvid jääma Exceli varju.

Värske riigikohtu lahend Lääneranna koolide sulgemise asjus tähistab tema sõnul nii isiklikus kui ka Eesti haridusloos olulist pööret: esimest korda on kõrgeim kohus selgelt sõnastanud, mis tingimustel on lubatud kooli sulgeda. Intervjuus räägib Jõks, mida peaksid omavalitsused nüüd teisiti tegema, miks kohtusse pöördumine ei tohi olla esimene valik ning mida õpetab Eesti jaoks Soome kogemus. Samuti meenutab ta oma kooliaega Hummulis ja Kullamaal ning vaatab haridusteemasid lapsevanema pilguga.