• Matemaatikaõpetajatele mõeldud veebiseminaril andis Haridus- ja Noorteamet (Harno) ligi 230 osalisele ülevaate muudatustest nii matemaatika ainekavas kui riigieksamikorralduses. Eelkõige keskenduti sellele, et 20. mail toimuval matemaatikaeksamil võib esimest korda kasutada valemilehte. Lisaks oli luubi all spikerdamisega seotu. 

Valemilehe koostamiseks korraldas Harno suvel avaliku konkursi. Hiljem moodustus matemaatika õppejõududest ja tegevõpetajatest koosnev töörühm, kes kuu aja jooksul otsustas kõigepealt, kas kitsa ja laia eksami tegijatel peaksid olema erinevad valemilehed või üks ja sama ning millised valemid ja seosed peaksid seal välja toodud olema. 

Kuna kitsa ja laia matemaatika õppekavad erinevad, otsustas töörühm, et erinema peavad ka valemilehed. Mida valemileht sisaldama peab, see põhjustas Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) üldhariduspoliitika osakonna õppekava valdkonna peaeksperdi Helle Halliku sõnul omajagu pingelisi arutelusid. Ta rõhutas, et kuigi igapäevases õppetöös on õpetaja vaba otsustama, mil viisil valemilehte kasutada, siis õpilased peavad õppima valemilehega tööd tegema – nii teavad nad, millist infot see sisaldab. „See on võimalus õpetada valemeid kasutama, leidma ja mõtestama, mitte nii väga neid mehaaniliselt meelde jätma,“ lisas Hallik. 

“Kui enne oli valemitundmine hinnatav oskus, siis enam mitte. Tähelepanu on suunatud sellele, kus ja kuidas valemit rakendatakse.

Harno hindamiskeskuse matemaatika, loodus- ja sotsiaalvaldkonna peaspetsialist Harlet Arismaa rääkis, et valemileht sisaldub eksamitöös, mis tähendab, et üks lisalehtedest kaob ära. Seda põhjusel, et lehekülgede mahtu ei saa vaid ühe külje võrra suurendada. Eksaminandid saavad endale vajadusel komisjoni käest täiendavaid lisalehti paluda. Arismaa selgitas, et valemileht annab küll kindlustunde, kuid loomulikult oleks kasulik valemeid peast osata – nii jääb rohkem aega olulisema jaoks. „Sellel, et õpilane hakkab eksami ajal valemites tuhnima ja uurima, mis sealt kasutada saaks, ei ole mõtet. Ideaalis õpilane teab, et vajalik info on seal olemas, ja kontrollib mälu värskendamiseks selle lihtsalt üle,“ ütles Arismaa. Valemileht ei sisalda kõiki vajaminevaid valemeid, vaid valikut trigonomeetria valemitest, tuletiste ja integraalide tabelit. 

Kes nutivahendiga vahele ei jää, pääseb puhaste paberitega

Lisaks valemilehele on kevadisel eksamil veel muudatusi ja peamine neist on seotud spikerdamisega. Erinevalt varasematest aastatest on ministeerium võtnud seisukoha, et maha kirjutada saab ainult teise töö pealt. See tähendab, et olemas peab olema kaks problemaatilist eksamitööd, mis sisaldavad ühesuguseid vigu või kus sõnastus kattub. Kui selline olukord tuvastatakse, kutsutakse nende tööde autorid pärast eksamit välja ning lastakse neil kahtlust äratanud ülesanne uuesti sooritada. „Oleme andnud sarnase või lausa sama ülesande, kontrollinud, kas õpilane oskab seda lahendada, ning palunud selgitada, mida ta eksamitöös täpselt tegi. Kui selgub, et õpilane ei ole lahendanud ülesandeid oma peaga, ei saa ta oma eksamitöö eest ühtegi punkti,“ rääkis Arismaa. 

Kui hindamisel tekib kahtlus, et eksamisooritaja on võtnud abiks mõne tehnilise vahendi, siis ei ole täidetud eeldus, et olemas on kaks problemaatilist tööd ehk keegi on kellegi pealt maha kirjutanud – ja eksamitööd nulliga hinnata ei saa. Apellatsioonikomisjon leidis eelmisel aastal, et Harnol ei olnud alust kahtlusaluseid eksaminande üldse välja kutsuda, kuna määrus sellist olukorda ette ei näe. „Kuigi kohale kutsutud eksaminandid ei osanud ülesandeid samal moel lahendada, nagu nad seda eksamil teinud olid,“ tõi ka Mustamäe Gümnaasiumis matemaatikat õpetav Arismaa välja. Et sellist olukorda vältida, soovitati tema sõnul koostada ülesanded, mille puhul on mobiilsetest rakendustest – nagu näiteks Photomath – vähe abi. Tuleb aga korrata, et kui eksaminand jääb sooritamise ajal mõne nutiseadme või muu keelatud abivahendiga vahele, on eksam tema jaoks lõppenud ja oma töö eest ta punkte ei saa. 

Eksamikomisjon vastutab

Sellest lähtuvalt on ettevalmistav komisjon loonud uue ülesannete koostamise süsteemi ja eksamil ei ole enam ülesandeid, mille puhul annaks etteantud valemi kasutamine punkte. „Kui enne oli valemitundmine hinnatav oskus, siis enam mitte. Tähelepanu on suunatud sellele, kus ja kuidas valemit rakendatakse,“ selgitab Arismaa. See tähendab, et valemileht ei pruugi eksami sooritamist õpilaste jaoks sugugi lihtsamaks muuta. Pigem vastupidi – rõhk on nüüd ülesannete sisulisel mõistmisel. Ülesannete koostajad püüavad vältida ka ülesandeid, mis võimaldaks õpilastel neid pildistades lahenduseni jõuda. See tähendab, et eksamilt kaovad ülesanded, mille algkuju on võrrand, võrratus või lihtsustamist nõudev avaldis. Et nimetatuteni jõuda, tuleb eelnevalt midagi teha. 

“Komisjon vastutab, et eksam on läbi viidud nõuetekohaselt ja ausalt ning et ei kasutataks keelatud abimaterjali.

Viimaste aastate jooksul on mitmed kalkulaatorid juba nutivahendiks muutunud ja nii tekib küsimus, millised neist on lubatud ja millised mitte. Arismaa selgitas, et kalkulaatorid ei tohi olla programmeeritavad, joonistada graafikuid ega ühenduda internetiga. Üks eksamiruumis viibivatest komisjoniliikmetest peab olema näiteks matemaatikaõpetaja, kes teab, milline kalkulaator on keelatud. Nii on tagatud olukord, et eri ruumides eksamit sooritavad õpilased on võrdses olukorras. 

Eksaminandid istuvad ühekaupa. Ruumis võivad lisaks eksaminandidele viibida riigieksamikomisjoni liikmed, eksameid korraldava asutuse (Harno) esindaja, riikliku või haldusjärelevalvet teostava asutuse (HTM) esindaja ning eritingimuste rakendamise korral ka tugiisik ja viipekeele tõlk. Iga kahekümne eksaminandi kohta peab komisjonis olema vähemalt üks liige. Arismaa soovitab kriitilise pilguga hinnata, kas ühest järelevaatajast klassiruumis ikka piisab. Üks keerulisemaid hetki tekib tema sõnul eksamiosa lõpus, kui sellele ühele inimesele massiliselt töid ja allkirju antakse. „Siis on väga keeruline jälgida, mis mujal ruumis toimub,“ nendib Arismaa. Komisjoniliikmed võiksid asetseda ka ruumi eri otstes, et kõigil oleks silm peal. „Komisjon vastutab, et eksam on läbi viidud nõuetekohaselt ja ausalt ning et ei kasutataks keelatud abimaterjali.“

Arismaa lisas, et tõhus jälgimine on õpilaste enda huvides, kuna aitab välistada mahakirjutamise kahtlusi, mis hindamise käigus tekkida võivad. Nii ei konkureeriks järgmisesse astmesse sisseastumisel tublide õpilastega keegi, kes on saavutanud tulemused ebaausal teel. Ka spikerdajale võib tema tegevus karuteene teha: mõne punkti võitmise risk ei ole väärt kogu eksami tühistamist. „On ette tulnud olukordi, kus õpilane oleks saanud oma lahenduste eest mingid punktid kätte, aga mahakirjutamise pärast hinnatakse kogu tema töö nulliga,“ meenutab Arismaa.