- Tahaksin küsida paljude Ida-Virumaa ja ka mujal Eestis (peamiselt Tallinnas) veel tegutsevate nn üleminekukoolide ehk endiste vene õppekeelega koolide juhtidelt: kas te ostate oma kooli lõpetavatele õpilastele Venemaa viisad ja suunate nad Venemaa kutsekoolidesse õppima? Eesti gümnaasiumidesse neil õpilastel niikuinii asja ei ole, sest eesti keelt nad ei oska.
(Arvamuslugu on pärit Hendrik Aguri sotsiaalmeedia kontolt, autor oli avaldamisega nõus).
Me näeme seda praegu umbes poole koolitäie – asume Jõhvis, Sillamäel ja Narvas – noorte pealt, kes lõpetasid endise vene õppekeelega põhikooli aastal 2025.
Halloo, ärgake! Nüüd ei ole ka kutsekoolides, sh Ida-Virumaal, enam venekeelset kutseõpet. Kuhu te nad enda arvates saadate? Te lükkate jätkuvalt oma põhikoolist üle müüri umbkeelsed noored, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Ja neid on palju. Tõsi, on ka neid, kes on B1 saavutanud, kuid neid on rõhuv vähemus.
Tunnistustel kirjas vale
Ma ei räägi eestikeelsele õppele üleminekust ja nendest põhikooliõpilastest, kes on nüüdseks jõudnud kolmandatesse ja viiendatesse klassidesse ning kellest esimene n-ö eesti keelt oskav lend jõuab 2030. aastal gümnaasiumisse ja rakenduskeskharidusse. Ka need õppurid, kes õpivad praegu kuuendas, seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas klassis, peavad seaduse järgi lõpetama põhikooli vähemalt B1-tasemel eesti keele oskusega.
“Te lükkate üle müüri noori, kellel on eesti keeles heal juhul nõrk A1-tase või lausa olematu keeleoskus. Vaatate rahulikult pealt, kuidas nad edaspidi „ise hakkama saavad“. Õieti teid ei huvita.
Aga te ei täida seda. Te petate oma õpilasi, vanemaid ja riiki. Lükkate üle müüri noori, kellel on eesti keeles heal juhul nõrk A1-tase või lausa olematu keeleoskus. Vaatate rahulikult pealt, kuidas nad edaspidi „ise hakkama saavad“. Õieti teid ei huvita. Mida te teinud olete? Miks te ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel? Vene põhikoolide juhid, kas te üldse saate aru, milline vastutustundetus on lasta koolist välja umbkeelseid noori? Ja ometi olete te oma allkirjaga lõputunnistusel kinnitanud, et teie põhikooli lõpetanu valdab eesti keelt tasemel B1. Ei ole ju nii! Õpilane ei oska küsida tunnis WC-sse, ei saa aru, kui talle öelda: “Palun, vala omale teed, termos on siin” või “Sinu klassiruum asub koridori lõpus.”
Kas te valdate üldse teemat, koolijuhid? Ärge palun tulge rääkima, et kust ma need õpetajad võtan ja nii edasi. Kõik on korraldatav, kui selleks on soov. Ja hoiakud ning väärtusruum. Kas on? Kahtlen. Tulemusi ju ei ole. Ja muide, meie piirkonna vene põhikooli lõpetajad ei oska ka inglise keelt pea üldse, nende matemaatikaoskus on nõrk.
“Meie piirkonna vene põhikooli lõpetajad ei oska ka inglise keelt pea üldse, nende matemaatikaoskus on nõrk.
Need lapsed ei ole süüdi. Tõsi, nende eesti keele keskkond kodus või väljaspool kooli on samuti nõrk või olematu, kuid seda enam on kool (tihti ainus) koht, kus noortele riigikeel selgeks õpetada ning luua eesti keele- ja väärtusruum.
Vene põhikoolide koolijuhid ja nende koolide pidajad, teil lasub vastutus. Omavalitsused, võtke ennast kokku, kehtestage end ja vahetage välja need juhid, kes ei seisa Eesti ega noorte eest. Võimestamiste, kohandumiste ja muude moodsate sõnakõlksude aeg on läbi. Tuleb õpetada riigikeel päriselt selgeks.
Mure noorte pärast
Võib arvata, et pälvin sellise negativistliku arvamusavaldusega nii mõnegi koolijuhi põlguse. Võib-olla ka viha. Mul on sellest ausalt öeldes ükskõik, sest muretsen rohkem nende tuhandete noorte pärast, kelle võimalusi elus ja Eestis (ka mujal) hakkama saada on kahandanud kümned koolijuhid ja -pidajad, kes ei ole oma töösse ja õpilastesse suhtunud vastutustundega.
“Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juhina tean, millest räägin. Kavandame seetõttu oma koolis radikaalset reformi – teeme tavalisse õppetöösse pika pausi, õpetame enne eesti keele selgeks ja siis läheme edasi.
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juhina olen põllul – keset põldu – ning ma tean, millest räägin. Kavandame seetõttu oma koolis radikaalset reformi. Võtame ette selle töö, mida te ei ole aastaid (õigupoolest mitte kunagi) teinud. Teeme tavalisse õppetöösse pika pausi, õpetame enne eesti keele selgeks ja siis läheme edasi. Enam teisiti ei saa.
Siinsed põhikoolid võiks riigistada
Milline võiks olla toimiv lahendus? Tuleks riigistada Ida-Virumaa põhikoolid. Või kogu põhiharidus. Riik on koolipidajana usaldusväärne ja teeks selle asja lõpuks korda.
Lisa kommentaar