• Tallinna linnavalitsuse otsus kaotada 1. septembrist lasteaia kohatasu võib pealinlasi rõõmustada, ent paneb skeptikud kahtlema, kas seetõttu ei otsusta linna lähiümbruse elanikud pealinna lasteaedade kasuks ning kas alushariduse kvaliteet lasteaednike suureneva töökoormuse tõttu ei kannata. Samuti tekib regionaalse võrdsuse küsimus.

Kehtiva korra järgi piisab, kui Tallinna on registreeritud laps ja üks lapsevanem, kuid analüüsitakse ka teisi võimalusi. Linn lähtub põhimõttest, et toetus on suunatud Tallinna elanikele. Lähtutakse rahvastikuregistri andmetest.

Abilinnapea Andrei Kante sõnul on kohatasu kaotamise kuluks 2026. aastal kavandatud 2,4 miljonit eurot. Meede rakendub 1. septembrist ja katab seega vaid osa aastast ehk kokku on tegemist nelja kuu puuduva tuluga.

“Kohatasu kaotamisel  lasteaedade rahastamine ei vähene. Muutub vaid see, kust raha tuleb.

Andrei Kante

Senini kaeti Kante sõnul osa lasteaedade kuludest lapsevanemate makstavast kohatasust, edaspidi tehakse seda linnaeelarvest. „See oli lasteaedade jaoks oluline tulu, mida kasutati igapäevaste kulude katmiseks. Kohatasu kaotamisel jääb see tulu laekumata, kuid lasteaedade kulud ei muutu. Lasteaedade rahastamine samas ei vähene, muutub vaid see, kust raha tuleb,“ täpsustas Kante, kelle sõnul on linnaeelarve tervik ning seda ei koostata üksikute meetmete kaupa eraldi rahastamisallikaid määrates. „Seetõttu ei ole võimalik konkreetselt välja tuua, milliste kuluridade arvelt 2,4 miljonit eurot eraldati.“ Ta toonitas, et kohatasu kaotamine ei too kaasa rühmade sulgemist, teenuse mahu vähendamist ega kvaliteedi langust.

Võimalust, et tasuta lasteaiakoha nimel hakkavad Tallinna lähivaldade elanikud end pealinlasteks registreerima, on linnavalitsus arvesse võtnud. „Surve võib tekkida eelkõige kesklinna piirkonnas ja neis linnaosades, kuhu sisenetakse Tallinna tööle liikudes. Samas võib muudatuse tõttu hakata senisest enam lapsi lasteaias käima, mis on sotsiaalsest aspektist hea,“ arutles Kante. Ta rõhutas, et kohatasu kaotamine käib käsikäes järjepidevate investeeringutega alusharidusse.

LÄHIVALLAD JÄLGIVAD TÄHELEPANELIKULT

“Pärast 2025. aastal valminud 240 uut lasteaiakohta kadus Rae vallas lasteaiajärjekord.

Marju Aolaid

Lähivallad esialgu muretsemiseks eriti põhjust ei näe. Rae valla abivallavanem Marju Aolaid leidis, et Tallinna plaan vabastada pealinlased lasteaiakohatasust võib mõjutada mõne Rae valla pere otsust registreerida enda elukoha Tallinna, kuid massilist ümberregistreerimist ei ole ette näha. Ta selgitas, et Rae vald vähendas juba 2026. aastast lasteaiakohatasu lapsevanema kaetavat osa ja plaanib seda edaspidi veelgi teha. „Lisaks on valla 14 lasteaeda kodulähedased, lapsesõbralikud ja mitmekesised. Õpikeskkond neis on kaasaegne – lasteaiad asuvad kas täiesti uutes või renoveeritud hoonetes ning nende juurde kuuluvad läbimõeldud ja mängulised õuealad,“ kirjeldas Aolaid. „Oluline on ka see, et pärast 2025. aastal valminud 240 uut lasteaiakohta kadus Rae vallas lasteaiajärjekord. Pealinnas ei ole lasteaiakohti piiramatult, mistõttu ei ole realistlik eeldada, et suur hulk lähivaldade peresid saab elukoha registreerimisel Tallinna kohe ka lasteaiakoha. Lisaks pakub Rae vald oma elanikele pere- ja muid toetusi, mille saamise eeldus on sissekirjutus Rae valda. Seetõttu ei ole pelgalt tasuta lasteaiakoha lootuses mõttekas oma elukohta Tallinna registreerida.“

“Harku vald tervitab Tallinna linna otsust, mis aitab kaasa positiivse iibe taastamisele.

Kristo Pals

Harku abivallavanem Kristo Pals ütles, et ka praegu käib Harku vallas elavaid lapsi Tallinna lasteaedades ning Tallinna lapsi Harku valla lasteaedades. Kahe omavalitsuse koostöö jätkub tema sõnul senisel viisil. „Harku valla lasteaedades kehtib juba praegu mitmel juhul lapsevanematele nulleurone kohatasu ning vald tervitab Tallinna linna otsust, mis aitab kaasa positiivse iibe taastamisele,“ kiitis ta.

Pals lisas, et Harku vald jätkab tasuta lasteaiakoha pakkumist lapsevanematele, kes elavad Harku vallas, kelle peres kasvab kolm või enam last, kes saavad toimetulekutoetust või kelle sissetulek jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

„Harku vallal ei ole praegu plaanis kaotada lasteaia kohatasu kõigile lapsevanematele, kelle laps käib valla lasteaias. Lapsevanemate panus kohatasu näol aitab tagada kvaliteetset ja looduslähedast õpikeskkonda, palgata motiveeritud õpetajaid ja tugipersonali ning arendada lasteaedu,“ rääkis abivallavanem. „Harku valla lapsevanemad arvestavad lasteaiakoha valimisel sageli ka lapse sõpruskonnaga, kellega koos soovib laps kodulähedasse kooli minna. Samuti on Harku valla poole pöördunud mitmed Tallinnas elavad lapsevanemad, kes soovivad kohta Harku valla lasteaias, kuna osas Harku vallaga piirnevates Tallinna asumites ei ole lasteaedu või napib neis kohti.“

“Tuleb arvestada nii vanemate eelistusega lasteaedade koduläheduse/kauguse osas kui ka soodustuste ja toetustega, mida lastega peredele omavalitsustes pakutakse.

Kent Kerner

Viimsi vallavalitsuse haridusosakond jälgib valla kommunikatsioonijuhi Kent Kerneri sõnul pealinna alushariduses toimuvat tähelepanelikult ning vajadusel astutakse samme, mis toetavad alushariduse arengut Viimsi valla munitsipaal- ja eralasteaedades.

„Praegu on ennatlik öelda, milline on pealinnas lasteaedade kohatasu kaotamise mõju Viimsi vallale ja teistele Tallinna naaberomavalitsustele. Tuleb arvestada seda, kui oluliseks peavad vanemad lasteaedade kodulähedust, aga ka soodustusi ja toetusi, mida omavalitsustes lastega peredele pakutakse. See muudab mõjude hindamise keerulisemaks,“ leidis ta.

ÜLEJÄÄNUD EESTI MAKSAB JÄTKUVALT

Sotsiaaldemokraatlik erakond on aastaid rõhutanud, et tasuta alusharidus peaks kehtima üle Eesti. Seni tulemusteta. „Tallinna otsus loobuda munitsipaallasteaedade kohatasust näitab kõnekalt, kui suurt rolli mängib raha perede haridusvalikutes. Kui ühes suures linnas kaob kohatasu, kuid naaberomavalitsustes jääb see alles, tekib paratamatult surve sissekirjutuste muutmiseks ja ühest lasteaiast teise liikumiseks. Pered hakkavad otsima võimalusi saada tasuta teenust ka siis, kui elavad tegelikult mujal,“ arutles riigikogu SDE fraktsiooni liige Heljo Pikhof.

“Samal ajal jäävad teistes omavalitsustes kohad tühjaks ja ressursid alakasutatuks.

Heljo Pikhof

Tema väitel toob see kaasa kahjulikud kõrvalmõjud: „Ühelt poolt suureneb Tallinna munitsipaallasteaedade koormus, teisalt võivad Tallinna pered jääda lasteaiakohata ja olla sunnitud panema oma lapse eralasteaeda, kus kohatasu on kõrge. Nii võib tasuta alushariduse eesmärk – perede toetamine – Tallinna enda elanike jaoks osaliselt hoopis vastupidiseks pöörduda.“

Selline killustatus mõjutab Pikhofi arvates ka alushariduse kvaliteeti. „Kiiresti kasvav nõudlus võib tähendada suuremaid rühmi, õpetajate ülekoormust ja raskusi kvaliteedi hoidmisel. Samal ajal jäävad teistes omavalitsustes kohad tühjaks ja ressursid alakasutatuks, süveneb paikkondlik ebavõrdsus,“ sõnas ta. „Haridustee algus ei tohi sõltuda lapse elukohast. Kui loobume kohatasust, peab see kehtima kõigile ja kõikjal. Tasuta alusharidus ühes omavalitsuses on peredele leevendus, kuid ei kaota ebavõrdsust. Kui kohatasust loobumine ei laiene üle Eesti, muutub alusharidus regionaalseks privileegiks. Riigi tagatud tasuta alusharidus looks kõigile omavalitsustele võrdsed tingimused, vähendaks kunstlikku rännet ja võimaldaks keskenduda sellele, mis on kõige olulisem – kvaliteetsele alusharidusele ja õpetajate toetamisele.“

Personalikoormuse tasakaalustamiseks on Tallinna linnavalitsus otsustanud tõsta alates 1. jaanuarist õpetajate, tugispetsialistide ja lasteaia abiõpetajate töötasu alammäära. „Eesmärk on tagada asutustele stabiilsed meeskonnad, vähendada personali voolavust ning kujundada Tallinnast atraktiivne ja konkurentsivõimeline tööandja, kes pakub kvalifitseeritud pedagoogidele konkurentsivõimelist töötasu. Lisaks on kavas toetada õpetajate tööd abiõpetajate kaudu ning värvata 50 uut abiõpetajat,“ kinnitas abilinnapea Kante, kelle sõnul on eelarves ette nähtud ka raha õpetajate ja tugispetsialistide tervise edendamiseks, et maandada koormusest tulenevaid riske ja toetada pikaajalist töövõimet.

„Alushariduse korralduses lähtub linn põhimõttest, et rühmade suurus peab olema juhitav. Lasteaiarühmade maksimaalne suurus on kuni 20 last, mis loob eeldused kvaliteetseks kasvatustööks ja aitab hoida töökoormuse mõistliku ka siis, kui teenus muutub peredele senisest kättesaadavamaks,“ selgitas ta. „Koormuse tasakaalustamisel arvestatakse ka muude meetmetega. Koalitsioonileppes on kokku lepitud rakendada alates 1. septembrist 2026 Tallinna elanikele koduse lapse toetust, mis suurendab perede valikuvõimalusi ja mõjutab lasteaiakohtade täitumust.“