• Esmapilgul ootamatultki on Eesti majanduse arengu pudelikaelaks saanud meie põhikoolide tehnoloogiaõpetuse klassiruumid, mis ei võimalda teha tunnis tänapäevast nutikat metallitööd ning tuleb seetõttu ettevõtjate toel kiiremas korras uuesti sisustada.

Lisaks vajalikele silmaringiteadmistele peab põhiharidus andma igale Eesti lapsele vundamendi tema tulevaseks tööeluks. Põhikoolil on suur roll selles, milliseid ameteid hakkab õpilane tulevikus pidama ja kui suurt palka teenima. Sellest omakorda sõltuvad Eesti eksport ja maksutulu ning seeläbi ka haridussüsteemi tulevik.

Hästi makstud ameti vundament

Millisest õppeainest sõltub kõige rohkem, kuidas õpilasel tulevikus majanduslikult läheb? Kas matemaatikast või loodusainetest? Oma idufirmade üle uhkes olevas riigis ehk arvuti- või majandusõpetusest? Äkki keele- või sotsiaalainetest, kus õpitakse end julgelt väljendama, nagu on tarvis töövestlustel või müügitöös?

“Eesti majanduse suurim pudelikael on kvalifitseeritud oskustööliste puudus.

Need kõik on kahtlemata olulised ja vajalikud. Kuid Eesti majandusarengu praeguses etapis on neist kõigist veel tähtsam tehnoloogiaõpetus. Praegu ja ilmselt veel vähemalt kümmekond aastat on majanduslikus mõttes kõige tähtsam ruum igas koolimajas just see töiselt tolmune, raamatute asemel tööriistadega varustatud, sageli nurgatagune või lausa maa-alune klass, millele oma koolikogemust meenutades sageli ei mõeldagi. Nüüd vajavad tehnoloogiaõpetus ning selle õppekeskkond ja -vahendid aga erilist tähelepanu. 

Nagu kinnitavad nii OSKA-uuringud kui ka ettevõtjad majanduse eesliinilt, on Eesti majanduse suurim pudelikael kvalifitseeritud oskustööliste puudus. Muidugi napib ka insenere, kuid veel enam selliseid spetsialiste, kes oskavad juhtida miljon eurot maksvaid masinaid, mis teevad metallitükist näiteks meditsiiniseadme võtmedetaili. Niimoodi näebki välja suur lisandväärtus, millest aina räägitakse ja milles tahame Skandinaavia maadele järele jõuda. Tehnoloogiaõpetus saab ja peab olema tulevase hästi makstud ameti vundament.

Kuidas puutub siia sinu kooli tehnoloogiaõpetuse klassiruum? Väga otseselt. Kui lapsed teevad seal üksnes lihtsakoelist käsitööd, nagu seni, on see ju küll arendav, kuid eluks vajalike oskuste mõttes enamikule tupiktee.

Tark tööstus aitab elatustaset tõsta

Meil on ühiskonnana väga vaja, et igal aastal valiksid tuhanded noored kesk- või kõrghariduse tasemel edasiõppimiseks targa tööstuse eriala. See on ainus tee kõigi eestimaalaste elatustaseme kiireks tõstmiseks. Selle eeldus on aga, et põhikooli lõpuks saaks iga noor aru, kuidas töödelda metalli, aga ka plastikut ja teisi kestlikke materjale, kuidas luua mitmesugusest materjalist sõlmi ning milline võiks sellistele oskustele üles ehitatud metalli- ja masinatööstuses olla tema tulevik.

“Meil on ühiskonnana väga vaja, et igal aastal valiksid tuhanded noored kesk- või kõrghariduse tasemel edasiõppimiseks targa tööstuse eriala.

Just seda huvi saaks tekitada tehnoloogiaõpetuse tunnis, kus materjalitunnetust ja tööriistade kasutamist õpitaks praegusest oluliselt rohkem metalli, aga ka teisi tänapäeva tööstuses olulisi materjale töödeldes. On põhimõtteline vahe, kas öelda 16- või 19-aastasele: „Tule tarka tööstusse tööle!“, või kutsuda teda jätkama komplekssemalt seda, mis tal tehnoloogiaõpetuse klassis juba hästi välja tuli. Metallitöö kogemus on üliväärtuslik ka neile, kelle haridustee viib inseneriõppesse või lõpuks tööstusdoktorantuuri.

Koolidesse peab jõudma CNC-pingi aeg

Selleni jõudmist takistab äärmiselt lihtsakoeline tõsiasi: Eesti koolides on puutööpingid ja -tööriistad, kuid metallitöö omi suuremas osas mitte. Vajalik muutus on seega samuti lihtne: peame kõigi Eesti koolide tehnoloogiaõpetuse klassi sisseseadet kiiremas korras oluliselt täiendama. Piltlikult öeldes tuleb puutööpink, lintsaag ja höövel saata sagedamini varupingile puhkama, sest Eesti koolides peab kätte jõudma keevitusmasina ja CNC-pingi aeg.

Paljudes koolides on arvestatav osa metallitöö inventari juba olemas. Õppekava näeb metallitöö võimaluse täiesti ette. Mingil määral tehnoloogiaõpetuse tundides metallitööd ka tehakse, mis on suurepärane. Vaja pole jalgratast leiutada, vaid võtta senine juhuslik kõrvaltegevus põhifookusesse.

“Kui lapsed teevad tunnis üksnes lihtsakoelist käsitööd, nagu seni, on see eluks vajalike oskuste mõttes enamikule tupiktee.

Iga koolijuht võib kindel olla, et ma levitan sama sõnumit ka ettevõtjate ehk õpilaste tulevaste tööandjate hulgas. See üle- ja edasiminek nõuab koostööd. Oluline osa rahastusest peab paratamatult tulema tööandjate annetusena.

Kui palju maksab tüüpilise tehnoloogiaõpetuse klassi täiendamine nii, et seal saaks teha ka nutikat metallitööd? Eesti masinatööstuse liidu asjatundjate hinnangul on esialgu piisava investeeringu suurus umbes 15 000 eurot. Haridussilma andmetel on Eestis 278 põhikooli. Seega jääb kogueelarve alla viie miljoni euro. Sama palju maksab tänapäeval üksainus tööstuslik kõrgtehnoloogiline lehetöötluskeskus, mille seadistajatest ja operaatoritest ongi karjuv puudus.

Võimaluste piires

Investeeringud ise ei lahenda veel probleemi – määrav on koolipidaja, koolijuhi ja õpetaja valmidus tehnoloogiaõpetuse tund tänapäeva tuua. Ka võimalikud rahastajad peavad nägema, et asjad juba edenevad.

Kutsun üles: iga Eesti koolijuht ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja võiks võtta südameasjaks, et hiljemalt 2026. aasta 1. septembrist on tema koolis metallitöö osakaal tehnoloogiaõpetuses varasemast märksa suurem. Esialgu olemasolevate võimaluste piires. Juba sellest on õpilastele ja Eesti majandusele kasu. Ennekõike loob see aga eeldused, et murda koos ettevõtetega sellele hädavajalikule uuele tasemele. Sellest võidaks õpilased, nende tulevased pered, eksportivad tööandjad ja maksutulu kasvu kaudu ka haridussüsteem ise.