• Eelmise aasta lõpus korraldasid Balti riikide Goethe instituudid Riias foorumi, kus arutleti saksa keele õppe tuleviku üle. Fookuses oli küll ühe keele õpe, kuid sellised arutelud on kasulikud kõigile keeltele. Väärtustades iga üksiku keele oskust, väärtustame mitmekeelsust.

Professor Marion Grein juhtis kuulajad neurodidaktika valdkonda. Aju ehituse keerukaid jooniseid saatsid lihtsad tõed: aju õpib seda, mis on oluline, ning õppimine on alati emotsionaalne seiklus (või vähemalt peaks seda olema). Nii peaks ka võõrkeeleõpe õppijale korda minema ja tundeid tekitama. Sealjuures on oluline luua turvaline õpikeskkond, kus saab areneda eneseusk ja -tõhusus. 

Need on eriti vajalikud praeguses maailmas, mida iseloomustab omnikriis ehk üheaegselt mitmete kriiside ja muudatuste kogemine, nagu arutles Stephanie Wössner. Ta kutsus osalejaid mõtlema kõigile muutustele, mis on vajalikud haridussüsteemis ja õppija jaoks. Muu hulgas on vaja eemalduda hindamis- ja saavutuspõhisest õppimisest ning tegeleda senisest enam õpikeskkondade, individuaalsete ning paindlike õpiteede ja elukestvaks õppeks valmistumisega.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi on keeleõppija algusest peale ka õpitava keele kasutaja. See taipamine joonib alla vajaduse liikuda kiiresti keele kasutamise juurde. Õppija peab saama algusest peale rakendada oma arenevat keeleoskust. Seda on parim teha projektipõhises õppes, kus õppija saab täita tähendusrikkaid ülesandeid ning õpetajale jääb suunanäitaja ja toetaja roll.

Eelkõige arutleti Riias saksa keele õppe üle. Eestis on saksa keele õppel pikk ajalugu ja on hea meel tõdeda, et õppijate arvud on tõusuteel. 2023/2024. õppeaastast alates on koolidel kohustus pakkuda õpilastele B-võõrkeele valikut. Sellest muudatusest on võitnud ka saksa keel. Kui näiteks 2022/2023. õa õppis saksa keelt B-võõrkeelena 5035 õpilast (9,5%), siis sel õppeaastal 7174 (17,4%).

Kõik kolm Balti riiki on hiljuti võõrkeeleõpet reforminud: Eesti on laiendanud B-võõrkeelte valikut, Läti viinud läbi Euroopa Liidu keelte reformi ja Leedu muutnud A-võõrkeelte loetelu. Läti ja Leedu on võtnud ka suuna saksa keele õppe (eelis)arendamiseks: Lätis toetab reformi riigi tasandil koostöö Goethe instituudiga, Leedus on parlament teinud haridusministeeriumile ettepaneku võõrkeeleõppega varem alustada ja saksa keele õppijate arvu suurendada. Eestis on rõhk eelkõige õpilaste võõrkeeleoskuse mitmekesistamisel, mis võimaldab hiljem nii ühiskonnas kui ka tööelus edukalt toime tulla.

---

KOMMENTAARID

Lisabet Roos, Noored Kooli mentor

Liina Kitt, Noored Kooli koolitaja

Noored Kooli esindajatena oli rahvusvahelisel foorumil osaledes tore tõdeda, et hariduse vallas tegeletakse eri riikides suuresti samade küsimustega. Õpetajate koolitajate vaatest kõnetasid meid eelkõige õpetaja rolli muutumine, eri pädevuste arendamise vajalikkus – sealhulgas enesejuhitud õppija kujundamine – ning tehisintellekti kasutamine õppetöös. 

Üha selgem on, et tuleviku õpetaja pädevus ei piirdu enam üksnes tugeva ainealase ettevalmistusega. Sama oluliseks on saanud arusaam lapse arengupsühholoogiast, sest teadmiste omandamise kõrval kasvab õpetaja roll oskuste kujundajana. Õpetaja toetab õppijat õpi-, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja vastutuse võtmise arendamisel, aidates kujuneda inimesel, kes suudab oma elu juhtida juba praegu, mitte ainult valmistuda tulevikuks.

See nihutab paratamatult ka õpetaja, sealhulgas keeleõpetaja rolli. Vastutus õppimise eest liigub järjest enam õppijale, arvestades tema arengut ja vajadusi. Õpetaja ülesanne on olla juhendaja ja mentor ning hoida fookust õppimisel kui oskusel, mitte pelgalt ainekava läbimisel. See tähendab üha sagedamini personaalseid õpiteid, digipädevuse teadlikku arendamist ning tehisintellekti kasutamist õppimise toetajana, mitte mõtlemise asendajana. Muutub ka hindamine.

Teadusuuringud annavad üsna selgeid suuniseid, kuidas õppijat tema õpiteel toetada, ning praegu on hariduses hetk, mil neid teadmisi aktiivselt praktikas katsetatakse. Foorumil tutvusime mitmete inspireerivate näidetega, nagu NuVu High School, kus õpe põhineb projektõppel ja toimub disainistuudiotes, ning mängukeskkond Fit for Life x BLOCKALOT, mis aitab noortel arendada koolijärgseks eluks vajalikke oskusi. Tutvustati ka virtuaalse klassiruumi võimalusi. 

Elame ajas, kus vana enam ei toimi ja uus ei ole veel täielikult kohal. See tähendab paratamatult katsetamist, eksimusi ja ümbermõtestamist. Just seetõttu muutub enesehoid hariduses keskseks teemaks. Õpetajad ei pea kõiki muutusi ellu rakendama korraga ega üksi. Kestlik areng algab teadlikest valikutest: millistele uuendustele praegu keskenduda ja millistele anda aega. Sama oluline on lubada endale õppija rolli, aega refleksiooniks ning toetuda kolleegidele. Kui muutuste ellurakendamine käib käsikäes piiride seadmise, koostöö ja professionaalse autonoomiaga, on võimalik hoida nii õpetajate töövõimet kui ka rõõmu. Hariduse areng ei sünni kiirustades, vaid järjepidevalt ja inimesi hoides.

Helen Aedla, Goethe instituudi keeleosakonna juhataja

Foorumil kuuldut, arutatut ja kogetut kokku võttes võib öelda, et õppijat tulevikus toetav keeleõpe on paindlik ja indiviidist lähtuv, tema huvide ning vajadustega arvestav, ennekõike suulist keelekasutust soosiv, kultuuriteadlik ja -tundlik keeleõpe, mis keskendub teelolekule ehk protsessile. Minus jäi kajama Läti endise presidendi Egils Levitsi avakõnes toonitatud mõte keelest kui ennekõike mõtlemise ruumist. Iga järgmise keele oskus avab ja avardab seda ruumi, meie maailmatunnetust ning mõistmise sügavust.

---

Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) on:

• katusorganisatsioon Eestis tegutsevatele võõrkeeleõpetajate aineühendustele ja võõrkeeleõpetajatele. Liitu kuuluvad eesti keele kui teise keele õpetajate liit, saksa keele õpetajate selts, soome keele õpetajate selts, vene keele õpetajate selts, inglise keele õpetajate selts ja prantsuse keele õpetajate selts ja üksikliikmetena võõrkeeleõpetajad, kel puudub oma aineühendus;
• võõrkeeleõpetajate maailmaorganisatsiooni FIPLV (The Fédération Internationale des Professeurs de Langues Vivante) ja selle piirkondliku regiooni NBR (Nordic-Baltic Region) liige. Liidu liikmed saavad avaldada artikleid uudiskirjades FIPLV Newsletter ja The Nordic-Baltic Region Newsletter. 

Tulekul

• 2026. aastal jätkame liidu traditsiooniliste ning mitmekeelsuse edendamise tegevustega ja rahvusvahelise keeleõppe teadmise vahendamisega Eestisse. 
• 29. jaanuaril Tallinnas CertiLingua programmi koolide õpetajate kohtumine.
• 28. märtsil Mustamäe riigigümnaasiumis Tallinnas piirkondlik koolituspäev „Tõhus tagasiside: kuidas kujundada õppimisele suunatud hindamist“.
• 22. aprillil Tallinnas CertiLingua koolide õpetajate ja õpilaste koostööpäev.
• 29. ja 30. mail Pärnus üldkoosolek. Piirkondlik koolituspäev:
  digi-ja metoodikamaterjalide loomine, õpieesmärkide ja -tulemuste sõnastamine, õppematerjalide platvormid.
• Aprillis ja mais Tallinnas koostööpäev võõrkeeleõpetajaid ettevalmistavate ülikoolidega.
• 31. oktoobril Tallinnas EVÕL-i 12. sügiskonverents.
• 12.–14. novembrini Vilniuses Vilniuse ülikooli võõrkeelte instituudi konverentsil „Linguistic, Educational and Intercultural Research 2026“ osalemine ja esinemine.

Rahvusvahelise keeleõppe teadmise vahendamine Eestisse

Koolituse „The CEFR Companion Volume: Mediation and other key concepts“ vahendamine Eestisse (kevadel 2026). Eesti esindaja osalemine Euroopa nüüdiskeelte keskuse suvekoolis (juuni lõpus 2026). Euroopa nüüdiskeelte keskuse ekspertide kaasamine EVÕL-i ja alaseltside tegevusse. Eesti esindajate nimetamine keskuse projektiseminaridele (3–4 aasta jooksul vastavalt keskuse aastaplaanile).

Kontakt ja täpsem info

E-post info@voorkeelteliit.eu,
koduleht www.voorkeelteliit.eu,
Facebook www.facebook.com/voorkeelteliit
EVÕL-i uudiskirjad www.voorkeelteliit.eu/uudiskirjad