• TI-hüppe sihtasutus on hakanud gümnaasiumidega litsentsilepinguid sõlmima, et 10.–11. klassi õpilased saaksid hakata kasutama Eestis loodud õpirakendust. Rakendus jõuab lepingu teinud koolideni jaanuari jooksul.

Rõngu keskkool oli üks esimesi lepingu sõlminud koole. TI-hüppe õpirakendust hakkab kasutama 33 õpilast. „Sel nädalal teeme koolis piduliku avamise,“ rääkis direktor Romet Piller. „Mõtestame õpilastega andmekaitse osa läbi, et kõik oleks turvaline. Nende kogemus on pinnapealne, nad ei mõtle korralikult läbi, kuidas näiteks viipasid sõnastada.“

Õpetajaile on olnud koolitusi ja alustati ka õpiringiga, et erineva kogemusega inimesed jõuaks ühekaugele. 

„President on öelnud, et me ei pea tehisaru kõige rohkem, vaid kõige targemini kasutama. Rõhutan sama õpilastele,“ lausus Piller. „Eesmärk on elu lihtsamaks muuta, aga me ei saa lasta tehisarul midagi enda eest ära teha. See on abivahend.“ 

Miina Härma gümnaasium oli üks üheksast koolist, kus gümnasistid sügisest uut õpirakendust testisid, see andis hea pildi õpilaste oskustest.

„Kipume arvama, et noored oskavad nagunii tehisaruga askeldada,“ märkis õppejuht ja ajalooõpetaja Ilmar Tammisto. „Tegelik pilt on ääretult mitmekesine. Need, kes oskavad TI-ga ümber käia, on tugevas vähemuses. Mõni polnud sellega üldse kokku puutunud. Kooli roll ongi põhjalikult läbi mõelda, kuidas õpilasi tehisaru kasutusele võtmisel õppetöös toetada.“ 

Õpilased vajavad selgitusi

Paljud õpilased pole süvenenud, kuidas suured keelemudelid toimivad ja mil moel vastuseid genereerivad. Nad ei mõista, et see on tegelikult ennustusmäng, mitte konkreetse faktiteadmise esitamine kuskilt allikast. Esmalt tulebki selgitada, mida platvorm endast kujutab.

“Tehisaru on nagu mootorsaag, millega metsa efektiivselt maha võtta, Aga seda peab oskama kasutada, et endale mitte viga teha.

Ivo Visak

„Aga kõige keerulisem on meelitada õpilased kasutama just meie teadlaste loodud rakendust, mis ei anna kohe vastuseid, vaid suunab mõtlema ja pingutama,“ sõnas Tammisto. „Miks nad peaksid enda elu raskemaks tegema, kui saab jätkata vabavaralise ChatGPT-ga? Õpilastega tuleb tööd teha, et nad mõistaksid, miks on vaja säilitada iseseisva mõtlemise oskus ja miks on ohtlik delegeerida mõtlemine tehisarule.“

Ilmar Tammisto oli õpetajate suurest huvist ChatGPT ja Google Gemini tasuta plussversioonide vastu meeldivalt üllatunud. 

„Vanemad õpetajad tundsid eriti suurt huvi, nad on tehisaru võimalustest vaimustatud,“ rääkis Tammisto. Et ta koordineerib Härma gümnaasiumi keskkooliastmes ka rahvusvahelist IB-õpet, tuleb tal läbi töötada sadu lehekülgi dokumente. Tehisaru assistenti kasutades on see lihtsam. 

„Kui mul on küsimus, saan vastused ruttu kätte. Vanasti kulus selleks mitu tundi,“ lausus Tammisto.

Ka Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilased testisid uut õpirakendust.

„Õpilased ootavad, et saaks hakata seda kasutama. Vaatame lepingu üle ja allkirjastame ära,“ lausus direktor Mari Roostik.

Sügisene tagasiside näitas, et õpilased kasutasid TI-d pigem oma vastuste kontrollimiseks. Vähesed ütlesid ausalt, et tegid seda ka vastuste saamiseks.

Kui Roostik võrdles 10.–11. klassi keskmisi tulemusi varasemate aastate omadega, siis erinevust pole. TI pole neid kehvemaks teinud.

„Õpilased tulevad kaasa siis, kui õpetajad tunnevad end uue rakendusega mugavalt. Õpetame ka õpilasi kasutama seda nii, et TI aitaks õppida,“ ütles Roostik. „Kui õpetaja saab aru, kuidas rakendus õppijat aitab, ja kasutab seda tunnis, võtab õpilane selle kasutusele ka kodus. Lihtsalt linnukese pärast, et on litsents, pole seda mõtet teha.“

Poska gümnaasiumis teevad õpetajaid tehisaru abil ägedaid asju, aga on ka neid, kes küsivad aeg-ajalt ideid. „Me ei presenteeri õpilastele seda, mida ei suuda põhjendada. Laps saab ju aru, kui teed klassi ees midagi, millesse ise ei usu. Olen õnnelik, et meil on nii mitmekesine meeskond,“ rääkis Mari Roostik.

Koolide tempo on erinev

TI-hüppe sihtasutuse juht Ivo Visak ütles, et õpilaste kontode loomise kiirus sõltub koolide tegutsemise kiirusest. Jaanuari alguses hakkas sihtasutus gümnaasiumidele litsentsilepingu mustandeid saatma. Mõni kool saatis allkirjastatud lepingu juba paari päeva pärast tagasi. 16. jaanuariks olid lepingud sõlmitud 49 kooliga.

„Aga on täiesti mõistetav, kui mõni kool tahab rohkem aega ja lepingu näiteks valla juristiga üle vaadata. Lepingus on ka andmekaitse teemad,“ lausus Visak. „19. jaanuarist hakkame õpilaste kontosid aktiveerima koolidele, kes on saatnud nimekirjad ja lepingu vormistanud.“ 

PGS-i tehti oluline muudatus – seadusse sai kirja punkt, mis lubab koolijuhtidel gümnaasiumis tehisintellekti kasutusele võtta. Sellega kaasneb kohustus edastada TI-hüppe sihtasutusele õpilaste nimekiri ja meiliaadressid (võivad olla isiklikud). „Meiliaadressi kaudu õpilaste kontod aktiveeritakse,“ sõnas Visak.

Kas õpilane võib keelduda konto loomisest?

„Õpilane võib enda konto kustutada, millal iganes soovib,“ vastas Ivo Visak. „Rakendust ei pea kasutama, see on võimalus.“ 

Eestit külastanud Taani koolijuhid arvasid, et meie õpilased ainult TI-ga õpivadki. Visakul kulus tükk aega selgitamaks, et sarnaselt 1990-ndatel toimunud Tiigrihüppega, kui tahvleid ja õpikuid ei visatud klassiruumidest välja, on ka nüüd õpetajad vabad tööriistu ja õppevahendeid valima. 

„Meie haridussüsteem on rikas. Oluline on saavutada õpitulemused. Me ei pea midagi kasutama sellepärast, et see on uus,“ sõnas Ivo Visak.

Pidevas muutumises

Rakendus areneb kogu aeg. „See, mida Jaan Aru tiim suvel testis, pole praegu enam sama. Ja see, mis on täna, pole samasugune suve alguseks,“ rääkis Visak. „Programm läheb järjest paremaks. Teeme muudatusi lähtuvalt tagasisidest, mille saime, kui ligi tuhat õpilast rakendust katsetas. Mitu tuhat gümnasisti hakkab seda kohe katsetama ja saame teada, kuidas seda veel paremaks teha. Püüame olla operatiivsed.“

TI-hüppe õppetehnoloogia juht Märt Lume on loonud õpilastele lehekülje, kus saab vigu markeerida. TI-hüppe koostööpartner Open AI lisab jooksvalt turvauuendusi.

TI-hüppe projekt on planeeritud kolmeks aastaks. Järgmisena võetakse ette kutsekoolid. Visak loodab, et järgmisel aastal suudavad nad ka põhikooliõpetajaile suuremaid koolitusi korraldada. Rakendusi põhikooliõpilastele siiski ei anta.

„Üks mu endine õpilane Saaremaa gümnaasiumist ütles, et tehisaru on tööriist, aga mitte selline nagu haamer või kalkulaator – pigem mootorsaag, millega metsa efektiivselt maha võtta. Aga seda peab oskama kasutada, et endale mitte viga teha,“ lausus Visak. „Tehisaru on väga hea töödes, mis puudutavad tuima asjade sisestamist. Aga kui asi puudutab loovust, võib tehisaru olla ideede kaaslaseks, ent temast ei tohi saada ideede asendajat. Paneme rõhku sellele, et õppurid püsiksid erksana.“