Globisens.
Foto autor Diana Veskimägi

Inglismaal haridustehnoloogia messil olid fookuses digi- ja ka muud lahendused

Globisens.
Foto autor Diana Veskimägi
7 minutit
15 vaatamist

Eesti haridustehnoloogide liidu juhatus osales  eelmisel nädalal Londonis haridustehnoloogia messil BETT (British Educational Training and Technology Show). Tegemist on rahvusvahelise haridustehnoloogia mess ja konverentsiga, mis toimub alates aastast 1985. Fookuses on digilahendused hariduses, sh tehisintellekt, õpiplatvormid, andmepõhine õpe, kaasav haridus, õpetajate professionaalne areng jne. Anname siinkohal ülevaate uutest suundadest ja rakendustest, millest messil juttu tuli.

BETT võimaldab uurida uusi haridustehnoloogia trende ja teada-tuntud tarkvarade uuendusi ning näha, millised on väljakutsed, mida hariduses digitehnoloogia abil lahendada proovitakse.  Ehkki peamine märksõna oli ootuspäraselt tehisintellekt,  leidus üksjagu häid lahendusi ka teistes valdkondades. Allpool toome välja märksõnad, mis meile enim silma paistsid.

Nutivaba kool või nutikeeld?

Kuigi üle 90% Inglismaa koolidest on nüüdseks kehtestanud telefonikeelu, on kogu Ühendkuningriigis tegelikuks väljakutseks muuta poliitika õpetajate, õpilaste ja laiema koolikogukonna jaoks sisuliseks muutuseks. Kuulasime, mis juhtub, kui koolid lähevad poliitikast kaugemale ja rakendavad struktureeritumaid telefonivabasid programme. Väga oluline oli ka riigi toetus erinevate seaduste vastuvõtmisel, sest praegu on koolid jäänud üksi. Ettekannetest jäi kõlama mõte, et ei ole õige panna kogu vastutust lapse õlgadele. Noor inimene ei suuda ennast nii palju kontrollida, et teadlikult nutiseadmest kõrvale hoida. Ettevõtted pakkusid lahendusteks lukustatavaid kotte, mis telefonivabasse ruumi sisenedes lukustatakse spetsiaalsesse kotti, sealt väljudes jälle lahti. Telefon on kasutaja valduses, kuid ei häiri tema päeva.

Eeesti Haridustehnoloogide Liidu meeskond (pildil vasakult lugedes)
Kristi Salum, Diana Veskimägi, Kairi Osula, Ingrid Maadvere, Airi Aavik, Kaia Metsaalt
Foto: erakogu

Õpetaja muutunud roll TI ajastul

Päris palju lahati sel aastal BETTi ettekannetes ja töötubades seda, kuidas tehisintellekt on juba muutnud ja muutmas õppimist ja õpetamist. Näiteks rääkis Dawn Taylor (Challenge Innovate Grow looja ja juht/raamatu „Behind the Algorithm“ autor)  õpetaja muutunud rollist TI-ajastul. Ta tõi välja, et fookus nihkub õppimises vastuste meeldejätmiselt mõtlemisprotsessi, info kriitilise hindamise ja arutlemisoskuse arendamisele, kus tehisintellekt on teadlikult kasutatav töövahend, mitte teadmiste asendaja. Õpetaja tähtsaim roll on kujundada õpikeskkond, kus kujundatakse õppija mõtlemist ning aidatakse tal mõista, kuidas ja miks teadmisteni jõutakse. Hindamine peab hõlmama protsessi, mitte ainult tulemust ning TI kasutamine peab olema läbipaistev ja selge.

Veibidetektorid

Üheks arenduseks, mida lähemalt uurisime, olid veibidetektorid.  Süsteem jälgib alasid, kuhu kaamerat paigutada ei saa ja hoiatab töötajaid koheselt, kui koolis veibitakse. Teavitusi saab saata mobiilirakenduse, e-posti või kohapealsete häiresüsteemide kaudu.

Vaimne ja emotsionaalne tervis

Suurt tähelepanu pööratakse vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmisele, selle monitoorimiseks pakuti mitmesuguseid lahendusi. Näiteks süsteem, mis annab õpetajale võimalusi oma märkamisi dokumenteerida koheselt hääle abil. Süsteem transkribeerib heli, tuvastab lapse ja seob tegevuse automaatselt asjakohaste õpieesmärkidega. Vaatlus lisatakse lapse profiilile, neid on võimalik jagada ka lapsevanemaga. 

Päris mitu tootjat pakkus keskendumisraskuste ületamiseks tarkvara, kuhu saab lisada ainult need digikeskkonnad, mida õpetaja on vajalikuks pidanud ning mida on võimalik õpetaja poolt hallata. 

BETT annab välja ka auhindu erinevates kategooriates. Selles kategoorias võitis myHappymind, mis muudab kaasatust koolides arendades emotsionaalset kirjaoskust ja eneseregulatsiooni. Heaolu (wellbeing) kategoorias võitis Wellbeing Hub.

Erivajadustega arvestamine

Panime tähele, et palju teenused on disainitud erivajadustega inimeste paremaks kaasamiseks. Näiteks tehnoloogia, mis muudab tavalise tahvli interaktiivseks pinnaks  ilma et oleks vaja uut riistvara. Tehnoloogia digitaliseerib ja tõlgendab käsitsi kirjutatud sisu reaalajas ja tagab, et käekiri on alati loetav isegi nägemispuudega õpilastele või neile, kes istuvad tahvlist kaugel. Õpilased näevad kirjutatut ka oma ekraanil ning saavad sinna märkmeid teha ja omale salvestada.

Google on Chromebookidele arendanud silmade ja suu abil arvuti hiire juhtimise tehnoloogia. Kui arvutihiir liigub sinna, kuhu silmad vaatavad, siis hiirekliki aktiveerib suu avamine. Saime Google peakontoris seda tehnoloogiat ka katsetada nii sõnade õppimiseks, kui ka rallimängu mängimisel. 

Liikumine ja õppimine

Jätkuvalt on fookuses liikumise toomine õppetundi, erinevaid lahendusi pakkusid mitmed tootjad. Hollandi X-Wall sobib ideaalselt aktiivõppeks, ühendades klassikalise õppesisu füüsilise tegevusega. Sisu on võimalik keskkonnast leida ja ise luua. Tootja väidab, et seadet saab paigaldada ülikiiresti just sinna, kuhu vaja. 

Mängustatud õppimine

Ka mängustamine ei ole midagi uut, kuid uusi võimalusi pakkusid nii tuntud tegijad kui uued tulijad. Võib öelda, et seda tüüpi tooteid oli Bettil vast ehk kõige rohkem.

Siinkohal on oluline märkida, et peaaegu kõik tooted on vähem või rohkem tasulised. Üheks erandiks on Saksa päritolu Anton App, mida saavad kasutada eelkõige võõrkeeleõpetajad, kuid õpilaste äpis on ka eesti keele tugi olemas. Keskkond on tasuta, reklaamivaba, sisaldades üle 200 000 harjutuse ja 200 interaktiivse harjutuse tüübi erinevate õppeainete jaoks. Ülesandeid saab anda klasside kaupa, lapsed saavad klassi liituda koodi abil.

Silma hakkas väike projektor, mis muudab laua- või seinapinna interaktiivseks õppekeskkonnaks, sobides ka erivajadustega inimestele. Sisu saab valida Androidi äppide hulgast.

Ukraina oli kohal, aga Eesti mitte.
Foto: Kaia Metsaalt

Õppetöö läbiviimine

Väga palju pakuti õppeplatvorme, klassihaldussüsteeme, e-päevikuid, sh lugemispäevikuid. tooksime siin välja Ukraina VR-raamatute looja Arbook, mida on piiratud versioonis võimalik tasuta kasutada. Keskkond on üsna uus, toetub Ukraina õppekavale, kuid on lihtne panna ise kokku materjal kvaliteetse sisuga.

AI ruulib

Ja muidugi sisaldavad pea kõik keskkonnad rohkem või vähem AI elementi. Kuna 2025. a üks EHTL põhitegevusi oli AI algkoolituste läbiviimine Eesti koolides, vaatlesime AI õppeplatvorme erilise huviga.

Üks meie tutvustatud keskkondadest, ameeriklaste loodud MagicSchool, on Eesti õpetajate seas juba üsna tuntud ja tasuta kasutatav. Väga palju ideid saime Google-lt, kes kinkis meile 100+ ideed, kuidas kasutada Geminit hariduses.

Google’i Londoni kontori külastamine

BETT-i raames oli meil võimalik kohtuda Canva ja Google’i esindajatega ning külastada Google’i Londoni kontorit. Seal saime kuulata Sal Khani Khan Academyst, kes ütles, et aina rohkem peame tegelema ka lugemise ja kirjutamisega, sest muidu ei saa me hakkama reaalainetega. Seetõttu on nüüd võimalik Khan Academys õppida ka humanitaaraineid. Google on alustamas tihedat koostööd Khan Academyga. 

STEM ja robotid

Robootika ja STE(A)M lahendusi oli päris palju nii vanadelt kui uutelt tegijatelt. Leidus erinevaid liikuvaid roboteid, mis juba päris osavalt loomi ja inimesi matkisid oma tegutsemises. Silma torkas suur hulk erinevaid komplekte, mis ühendasid omavahel elektroonika, mehaanika, programmeerimise ja disaini poole. Üks selline oli näiteks Kanada ettevõte Make Stuff Move, mis toodab kitte, mis on just inseneeria ja IT oskuste lõimimiseks ja arendamiseks. Sageli oli selliste komplektide juures ka tehisintellektil oma roll. Samuti oli erinevaid STEM lahendusi, mis aitavad õppijatel reaalelulisi projekte klassiruumis teha.

Haridustehnoloogid Google-i kontoris.
Foto: Maadvere

Eesti vaates oli BETT väärtuslik eelkõige inspiratsiooni ja võrdlusmomendi poolest: paljud teemad, millega me juba tegeleme (AI koolitused, heaolu, kaasav haridus, liikumine õppimises), on rahvusvahelisel tasandil fookuses. Samas andis mess kinnitust, et meil on ka endal tugev kompetents ja head praktikad, mida tasub edasi arendada ja nähtavaks teha. BETT ei anna valmis vastuseid, küll aga aitab esitada õigeid küsimusi. Ja just nende küsimustega – mida, miks ja kelle jaoks me haridustehnoloogiat rakendame – tasub ka Eestis edasi minna.

Õppekäiku finantseeris Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud programm „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“. 

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Lumememmede pidu koos lastega

Tartu Maarjamõisa lasteaia Lepatriinu ja Vikerkaare rühm korraldasid jaanuaris lasteaia ühisürituse. Nad valisid tähistamiseks rahvusvahelise lumememme päeva, kuid kuna üritus…

3 minutit

Repliik: Muuseumid on jätkuvalt avatud ja koolid endiselt oodatud

Mullu sügisel sai ühe lapsevanema kirjast alguse sündmuste ahel, mille keskmes on küsimus, kas…

3 minutit

Andri Türkson: kui me Eestis insenere ei kasvata, siis luuakse väärtust mujal

Andri Türkson on tulevane Eesti insener, kes on juba varasest east alates…

5 minutit
Õpetajate Leht