• 2025/2026. õppeaasta on järjekorras juba kolmas, mil õpilased saavad koolis teise ehk B-võõrkeelega alustades valida kahe või enama võõrkeele vahel. Hakkavad vormuma 2023. aastal läbi viidud B-võõrkeelte reformi tulemused ning on näha, et õpilaste keelevalikud peegeldavad üha enam nende huvi ja ühiskonna laiemaid vajadusi.

B-võõrkeelte valikute laiendamine tõukus eelkõige asjaolust, et õpilaste keeleõppe võimalused olid kooliti küllaltki ühetaolised: A-võõrkeelena pakuvad koolid enamasti inglise keelt, B-võõrkeelena õpetati suuremas osas koolidest aga vene keelt. Samas on Eestil alati vaja olnud eri keelte, sh Euroopa Liidu keelte oskajaid. Kuna inglise keelt oskamata on tänapäeva ühiskonnas ja töömaailmas keeruline toime tulla, peab Eesti õpilaste võõrkeeleoskuse mitmekesisuse tagama enamasti just B-võõrkeele õpe.

Reformi tulemusel on muutunud B-võõrkeelte osakaalud, näiteks on vähenenud vene keele B-võõrkeelena õppijate osakaal. Kui enne B-võõrkeelte reformi 2022/2023. õppeaastal oli see Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel ligikaudu 80% kõigist õppijatest, siis käesoleval õppeaastal ligikaudu 63%. See ei tähenda, et vene keele õpe ei oleks Eesti koolides enam olulisel kohal. Pigem peegeldab see olukorda, kus ühe klassi B-võõrkeele õppurid jagunevad mitme keele vahel. Siiski on varasemast vähem koole, kus õpitakse vene keelt B-võõrkeelena: 2024/2025. õppeaastal oli vene keele kui B-võõrkeele õppijaid 344 koolis, käesoleval õppeaastal on 327-s. Enim on õppureid juurde saanud saksa, hispaania, soome ja prantsuse keel.

Vaata joonist 1 B-võõrkeeled põhikoolides 2025/26. õa.

ja 2. B-võõrkeeled Eesti põhikoolides.

Vähenenud on ka inglise keele kui B-võõrkeele õppijate osakaal: kui 2022/2023. õppeaastal õppis inglise keelt B-võõrkeelena ligikaudu 5% kõigist B-võõrkeeli õppivatest õpilastest, siis käesoleval õppeaastal pisut üle 3%. See võib viidata asjaolule, et koolides, kus varem õpetati A-võõrkeelena vene, saksa või prantsuse keelt ning B-võõrkeelena inglise keelt, on otsustatud võõrkeelte järjestust muuta. Kui 2022/2023. õppeaastal pakkus näiteks saksa keelt A-võõrkeelena 27 kooli, siis käesoleval õppeaastal vaid 21. Eri A-võõrkeeli õppijate osakaalu mõjutab ka 2023. aasta õppekavareform, mille käigus eemaldati A-võõrkeelte loetelust vene keel. Samas võiks see olla koolidele mõttekoht: inglise keelt toetab olulisel määral ka õpilaste klassi- ja kooliväline keskkond, mistõttu tasuks A-võõrkeelena kaaluda mõnda muud keelt.

Kui õpilane vahetab kooli

B-võõrkeelte õpet mõjutab sel õppeaastal tugevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mille alusel peavad koolid arvestama õpilase mitteformaalõppes, näiteks huvi- või keeltekoolis omandatud õpitulemusi, kui need kattuvad kooli või õpilase individuaalse õppekava õpitulemustega. See annab paremad võimalused valitud B-võõrkeelega jätkata õpilastele, kes mingil põhjusel vahetavad põhikooliõpingute ajal kooli ning kelle uue kooli B-võõrkeeled erinevad eelmise kooli omadest.

“Kui 2022/2023. õppeaastal õppis veel 65% gümnaasiumiõpilastest B1-võõrkeelena vene keelt, siis käesoleval õppeaastal on nende osakaal ligikaudu 52%.

Näiteks on õpilane hakanud juba 5. klassis õppima soome keelt B-võõrkeelena. 8. klassis tuleb tal pere elukohavahetuse tõttu vahetada kooli, kuid uues koolis saab ta B-võõrkeeleks valida ainult vene või saksa keele. Õpilase, lapsevanema ja kooli kokkuleppel võib õpilane õppida soome keelt edasi keeltekoolis või eraõpetaja juures ning kanda tulemused üle uue kooli õppekavas. Nii ei jää õpilase soome keele õpe soiku ning ka koolil on vähem muret, kuidas aidata õpilane individuaalse õppekava toel vene või saksa keeles oma klassikaaslastele järele ning viia ta põhikooli ehk 9. klassi lõpuks A2-keeleoskustasemeni.

Võõrkeeled põhikoolijärgsetel õpiteedel

Ehkki õpilased, kes on hakanud B-võõrkeelt õppima juba uue süsteemi alusel, ei ole veel jõudnud gümnaasiumiikka, on siiski näha, et muudatused võõrkeeleõppes jõuavad ka sinna kooliastmesse. Kui 2022/2023. õppeaastal õppis veel 65% õpilastest B1-võõrkeelena vene keelt, siis käesoleval õppeaastal on see osakaal ligikaudu 52%. Ka gümnaasiumiastmes on enam õppijaid juurde saanud saksa, hispaania, soome ja prantsuse keel.

Vaata joonist 3. B1-võõrkeeled Eesti gümnaasiumites.

Seoses kutseõppereformiga on muudatused ees kutsekeskhariduse võõrkeeleõppes: alates 2026/2027. õppeaastast lähevad kutseõppeasutused lausaliselt üle uutele nelja-aastastele õppekavadele, kuhu on B2-keeleoskustasemega võõrkeele kõrvale lisandunud B1-keeleoskustasemega võõrkeel. Seega saavad õpilased ka kutsekeskhariduses õppida edasi kahte võõrkeelt.

Võõrkeeleõpetajad

EHIS-e andmetel vastab kvalifikatsiooninõuetele 76% võõrkeeleõpetajatest, kes õpetavad Eesti koolides kohustuslike võõrkeeltega seotud õppeaineid (A-, B-, C-, B1- ja B2-võõrkeeli). Võrdluseks: kogu Eesti üldhariduse õpetajaskonnast vastab kvalifikatsiooninõuetele 75%. Keskmisest enam vastavad kvalifikatsiooninõuetele saksa ja vene keele õpetajad.

Soome keele õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele 66% ning hispaania keele õpetajatest alla poole. See viitab tõsiasjale, et koolides on olnud suur nõudlus seni veel vähem levinud B-võõrkeelte, hispaania ja soome keele õpetajate järele ning klassi ette on jõudnud karjääripöörajad või õpetajad, kes kvalifikatsiooni alles omandavad. 1. märtsist  rakendub üldhariduskoolides õpetaja karjäärimudel, mille esimesele astmele asetuvad alustavad õpetajad, kes läbivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust ja omavad või omandavad magistrikraadi. Seeläbi paranevad koolide võimalused neid õpetajaid kvalifikatsiooni omandamisel toetada, kuna edaspidi on nendega võimalik sõlmida tähtajalisi töölepinguid kuni kolmeks aastaks (senise ühe aasta asemel). Samas on rõõmustav tõdeda, et B-võõrkeelte reform on koolidesse toonud noori alustavaid õpetajaid – nii on 35% prantsuse keele ja 31% hispaania keele õpetajatest vanuses kuni 39. Võrdluseks: Eesti üldhariduskoolide õpetajatest on 27% alla 39 aasta vana. 

24% Eesti üldhariduskoolide õpetajatest kuulub vanuserühma 60 ja vanemad, võõrkeeleõpetajate puhul on koondnäitaja 23%, kuid see erineb oluliselt keeleti. Kogenud võõrkeeleõpetajad on koolides olulised, kuid tervikpildis tuleb arvestada sellega, et osa neist lõpetab lähitulevikus oma koolikarjääri. Seega on lähiaastatel koolidesse väga oodatud eri võõrkeelte õpetajad.

Võõrkeeleõpetajate, nagu kõigi teiste haridustöötajate ees seisab arvukalt ülesandeid. Keeleõppe teemadel saab tuge Keelesammu programmi koolitusvõimalustest ja muudest tegevustest. Programmi viib ellu eesti keele instituut ning seda kaasrahastavad Eesti riik ja Euroopa Liit ja see hõlmab 2029. aastani rohkelt tegevusi. Võõrkeeleõpetajatel soovitame liituda ka aineseltsidega ning nende kaudu Eesti võõrkeeleõpetajate liiduga, kes toetavad õpetajaid samuti.