• Iirimaal puuduvad munitsipaallasteaiad ja lastehoidu pakuvad peamiselt erahoiud.
• Saareriigi kogemus näitab, et kultuuritundlik õpetamine eeldab süsteemset lähenemist, kaasatakse ka lapsevanemad.

23.–26. novembrini toimunud õppevisiit Dublinisse andis võimaluse vaadata, kuidas Iirimaa lasteaedades kasvandikke kultuuritundlikult õpetatakse ning mida võiks Eesti sellest õppida. Õppereisil käisid Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi ja Narva kolledži õppejõud, kellega koos on loodud ühine õppeaine „Kultuuriliselt rikastatud haridus koolieelses eas“. Külastasime Marino haridusteaduste instituuti, alushariduse ja lapsehoiu eest vastutavat ministeeriumit ning kahte lasteaeda.

Alushariduse korraldus Iirimaal

Iirimaa alusharidussüsteem erineb Eesti omast mitmes olulises aspektis. Iirimaal ei ole pikaajalist alushariduse süsteemi, riigis puuduvad munitsipaallasteaiad ning lastehoidu pakuvad peamiselt erahoiud. Vanematel pole õigust lapsehoiukohale kohe pärast vanemapuhkuse lõppu. Süsteemi juhitakse ministeeriumist, samas kui Eestis on alushariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel vastutus peamiselt kohalikel omavalitsustel.

Lapsed lähevad enamasti nelja-aastaselt vabatahtlikku eelkooli, mis tegutseb kooli juures. Enamik lapsi läheb kooli juba viieaastaselt, kuigi koolikohustus algab kuueaastaselt. 87,5% kolmeaastastest osaleb lastehoius – see näitaja on suhteliselt võrdne Eesti omaga (88%) – ja 97,8% viieaastastest eelkoolis, mis on oluliselt suurem osatähtsus kui Eestis (92,5%). Alates lapse kolmeaastaseks saamisest on peredel võimalik kasutada riigi rahastatud tasuta lapsehoidu 15 tundi nädalas kahe õppeaasta jooksul või kokku 76 nädalat. Selle korralduse eesmärk on parandada ligipääsu alusharidusele ning toetada laste varajast arengut.

Ministeerium on loonud mitmeid suuniseid, mis toetavad eelarvamustevaba ja kultuuritundlikku õpetamist. Lisaks toimuvad teemakohased koolitused õpetajatele ning pakutakse tugiteenuseid erivajaduste ja mitmekultuurilise taustaga lastele (AIM-programm).

Kvaliteedi ja õpetajate professionaalse arengu toetamine

Ministeeriumi ja kõrgkooli eksperdid tõid ühe peamise probleemina esile ebaühtlase alushariduse ja lapsehoiu kvaliteedi, kohtade puuduse ning kvalifitseeritud tööjõu nappuse. Nende murede lahendamiseks oli riik loonud mitmeid uuenduslikke toetusmeetmeid, mis seovad omavahel kvaliteedinõuded ja õpetajate professionaalse arengu, et kaasata mitmekultuurilise tausta ja toevajadustega lapsi senisest rohkem. Näiteks peab igal lastehoiul olema oma koolituspoliitika, mis kirjeldab, kuidas toetatakse töötajate professionaalset arengut. Riiklikud raamistikud – alushariduse raamõppekava juhendmaterjal AISTEAR ning SÍOLTA – toetavad õppe- ja juhtimistegevuse reflekteerimist ja kvaliteedi arendamist. Oluliseks peetakse põhimõtet, et kui panustad ise, siis tuleb riik sulle toeks.

Õpetajakoolitus ja kultuuritundlikkus

Marino haridusteaduste instituut pakub lasteaiaõpetajatele päevaõppes nii bakalaureuse- kui ka magistriõpet ning võimaldab liikuda eri kutsetasemete vahel. Lapsehoiu töötajatelt nõutakse vähemalt 5. kutsetaseme haridust nagu Eestigi lapsehoidjatelt. Eesti lasteaiaõpetajatel peab olema vähemalt 6. kutsetase. Iirimaa lasteaednikud võivad liikuda edasi 6., 7. ja 8. kutsetasemele. Võrreldes Eestiga kestavad Iirimaal bakalaureuseõpingud aasta võrra kauem, kolme aastaga läbitakse ained ja praktikad ning viimane aasta on uurimistöö kirjutamiseks ja kaitsmiseks. Õppekavas pööratakse suurt tähelepanu identiteedi, kuuluvuse ja mitmekesisuse teemadele, et toetada kultuuritundlikku pedagoogikat. Õppevisiidi käigus tutvustasid üliõpilased oma lõputöid laste õiguste, lastekirjanduse, õuesõppe ja lapsest lähtuvate metoodikate teemal. 

Külastatud lasteaedades õpetati kultuuritundlikult. Lapsed saavad rääkida oma kodukeeles, õpetajad juhendavad mängulisi tegevusi ja tutvustavad raamatuid, mis aitavad lastel näha eri kultuure, ning tähistatakse eri rahvuste tähtpäevi. Tähelepanu pööratakse koostööle peredega ning turvalise ja kaasava õpikeskkonna loomisele.

Õppetunnid Eesti kontekstis

Iirimaa kogemus näitab, et kultuuritundlik õpetamine eeldab süsteemset lähenemist, mis algab riigist ja õpetajakoolitusest ning jätkub juhtimises ja haridusasutuse argipäevas. Eesti alushariduses, eriti seoses eestikeelsele õppele üleminekuga, pakub see väärtuslikku ainest aruteludeks teemal, kuidas toetada õpetajaid kultuuritundliku õpetamise eri tasanditel.