• 2026. aastal hakkab tööinspektsioon haridusasutusi sihtnõustama. See ei ole kontroll ega järelevalvemenetlus, vaid koostöö, mille eesmärk on keeruliste töösuhete ja töökeskkonna korraldamisega paremini toime tulla. Läbimõeldult korraldatud ning vaimset tervist hoidev töökeskkond on omakorda konfliktide ennetamise ning õppetöö edendamise alus.

Kool ei ole ainult õppeasutus, vaid ka töökoht. Õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide igapäevatööd kujundavad kasvavad ootused, ajapuudus ning üha keerukamad suhted nii kolleegide, õppijate kui ka lapsevanematega. Sellises keskkonnas ei ole töökeskkonna kvaliteet pelgalt korralduse teema, vaid otseselt seotud töötajate heaolu, õppetöö kvaliteedi ja kogu koolikultuuri toimimisega.

Miks just haridusasutused?

Viimaste aastate kogemus ja tööinspektsioonini jõudnud info näitavad selgelt, et haridustöötajate töö on muutunud mitme kandi pealt keerukamaks. Ootused õpetajatele on üha suuremad, samal ajal kui töö- ja puhkeaja tasakaalu on hoida üha raskem. Muutuv väärtusruum toob kaasa pingeid nii uute ja kogenud õpetajate vahel kui ka juhtkonna, õpilaste ja lastevanematega.

See kõik suurendab psühhosotsiaalset koormust, ajasurvet ja emotsionaalset väsimust. Paraku tekivad just sellises keskkonnas kergemini töökiusamine, diskrimineerimine ja süvenevad konfliktid. Statistika kinnitab seda: igal aastal moodustavad vihjed haridusasutustest märkimisväärse osa kõigist tööinspektsioonile saabunud vihjetest. See ei räägi mitte halbadest koolidest, vaid keerulisest töökeskkonnast, kus inimesed vajavad tuge ja selgust. Asi ei piirdu statistikaga – tööinspektsioon näeb, et koolide üle töökeskkonnana arutletakse ka meedias ja päevapoliitikas, kui avalikkuse ette jõuavad üha uued rasked juhtumid just nimelt haridusasutustest.

Mis on sihtnõustamise fookus?

Sihtnõustamise keskmes on murekohtade väljaselgitamine ja praktiliste lahenduste otsimine teemadel, mis kuuluvad tööinspektsiooni pädevusse. Luubi all on nii era- kui ka munitsipaalomandis olevad üldhariduskoolid ja lasteaiad. Eelkõige vaadatakse koos üle

• töölepingute ja töökorraldusega seotud küsimused (töökoormus, tähtajalised lepingud, töö- ja puhkeaeg, töökorralduse reeglid),

• töökeskkonna korraldus, sealhulgas psühhosotsiaalsed ohutegurid, töökiusamine ja konfliktid,

• kooli sisemised kokkulepped ja harjumused, mis aitavad ennetada probleeme ning toetada töötajate heaolu.

Oluline on rõhutada, et nõustamise eesmärk ei ole hinnata kooli tööd ega otsida süüdlasi. Vastupidi – fookus on ennetusel, ohukohtade väljaselgitamisel, teadlikkusel ja realistlikel sammudel, mis arvestavad kooli igapäevaelu ja eripära.

Kuidas sihtnõustamine toimub?

Sihtnõustamine leiab aset 2026. aasta jaanuarist detsembrini. Selle käigus külastavad tööinspektsiooni nõustamisjuristid valitud koole üle Eesti. Valiku tegemisel arvestatakse varasemat kogemust, laekunud infot ning regionaalset tasakaalu.

Et sihtnõustamisest oleks võimalikult palju kasu, on tähtis, et kooli poolt osaleksid kohtumisel need, kes saavad muudatusi ellu rakendada: kooli juhtkond, töötajate esindajad ning ka personaliküsimustega tegelevad töötajad. See loob võimaluse ausaks ja sisukaks aruteluks, kus on esindatud eri vaatenurgad. Vajaduse korral vaadatakse koos üle ka olemasolevad dokumendid ning antakse soovitusi nende paremaks muutmiseks.

Sihtnõustamise osana kasutatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustikku, mille kooli töötajad täidavad anonüümselt. See aitab kirjeldada ohukohti, valmistuda kohtumiseks ette ning tegeleda just nende väljakoorunud probleemide ja teemadega, mis konkreetset kollektiivi enim mõjutavad, olgu selleks töökoormus, kommunikatsioon, rollide jaotus või pinged kolleegide vahel.

Koostöö, mis loob väärtust

Sihtnõustamine ei ole järelevalvemenetlus. Tööinspektsioon ei lahenda koolisiseseid konflikte ega tee auditit, küll aga pakub neutraalset ja professionaalset vaadet ning praktilisi soovitusi. Kool saab kirjaliku kokkuvõtte ettepanekutega, mida saab kasutada edasiste muudatuste kavandamisel.

Selline lähenemine aitab tugevdada usaldust, vähendada hirme ning kujundada arusaama, et töökeskkonna probleemidest rääkimine ei ole nõrkuse märk, vaid vastutustundlik juhtimisotsus. Ennetav tegutsemine aitab ära hoida olukordi, kus pinged kasvavad vaidlusteks või püsivaks rahulolematuseks.

Toetus on alati olemas

Koolid, kes tahavad oma töökeskkonna arengusse kohe panustada, ei pea ootama, millal nad sihtnõustamise valimisse jõuavad, vaid saavad juba täna nõu küsida. Nõustamisjuristid on kättesaadavad nii e-posti jurist@ti.ee teel kui ka telefoni 640 6000 kaudu ning nende eesmärk on aidata leida lahendusi, mis toetavad nii töötajaid kui ka tööandjat.

Turvaline ja hooliv töökeskkond ei teki üleöö. See kujuneb samm-sammult teadlike valikute, avatud suhtluse ja koostöö kaudu. Tööinspektsiooni 2026. aasta sihtnõustamine on samm selles suunas, et kool oleks paik, kus on hea töötada – sellest võidavad lõpuks kõik.