Iris Jurma-Kangur, Eesti arhitektuurimuuseumi muuseumiõpetaja

2025. a tähendas ka arhitektuurimuuseumile haridustööd lõimitud aine- ja keeleõppega kohanemise tähe all.

Avatud õpiruumi abil viisid muuseumiõpetajad koos kooliõpetajatega end lõimitud aine- ja keeleõppe mudeliga kurssi ja lõid koos muuseumitunde. Uuel aastal lisandub arhitektuurimuuseumi valikusse koos Harkujärve põhikooli õpetajatega loodud LAK-õppe programm „Vaata ringi! Vaata maha!“. See tegeleb liikuvuse ja disainiga linnas ja toimub osaliselt tänaval. Kooliõpetajatega koos uue programmi loomine oli intensiivne, praktiline ning väärtuslik kogemus. 

Projektipartneri, õpetaja ja 2025. a EHTL-i parima haridustehnoloogi nominendi Heily Epro-Volmeri meelest on väga hea, et õpetajad ja muuseumid teevad koostööd. „Seni ei pidanud ma oluliseks muuseumitunni broneerimisel teada anda, mitu teise kodukeelega last programmis osaleb. Nüüd tean, et see on muuseumitunni õnnestumiseks oluline info. Kasuks tuleb ka jätkutegevus koolis.“

Ta lisab, et muuseumiga koostöös loodud tund paneb ümbritsevat märkama ja selle üle arutlema. „Arhitektuurimuuseum asub ideaalses kohas, et programmi õues läbi viia.“

Kõigi õpetajate tagasiside on oluline, muuseumi muuseumihariduse infopäeval oktoobris toimunud elav arutelu mitteformaalse ja formaalhariduse koostöövõimaluste üle innustab selliseid üritusi veel korraldama.

---

Kadi Kriit, Pelgulinna riigigümnaasiumi kunstiõpetaja:

Olen integreerinud arhitektuurimuuseumi haridusprogramme ainekavasse juba mitu aastat, oluline on pakkuda õpilastele mitmekesist ja elulist õpikogemust. Muuseumitunnid on suurepärane viis õppesisu rikastamiseks – nii keskkonnavahetus kui ka kvaliteetsed näitused autentsete eksponaatidega aitavad õpilastel süveneda teemasse viisil, mis klassiruumis alati võimalik ei ole. Õpilaste tagasiside tõestab muuseumikülastuste mõju: nad meenutavad muuseumitunde hea sõnaga ning, mis eriti märkimisväärne – ka mitu kuud hiljem suudavad nad kuuldut ja nähtut selgelt esile tuua. See viitab õppimise sügavusele ning tõendab, et õpe muuseumikeskkonnas toetab teadmiste püsimist ja mõtestatud omandamist.

---

Tiina-Mall Kreem, Kadrioru saksa gümnaasiumi ajaloo-, uurimistööde aluste ning arhitektuuri kui elukeskkonna õpetaja:

Kuigi kõik mu organiseeritud õppekäigud on ainepõhised, õpitakse neil lisaks ajaloole käitumist. Käitumist eri kohtades (nt kirikus, arhiivis, muuseumis, arhitektuuribüroos jne) ja suhtlussituatsioonides (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis jne). Pean väga oluliseks tutvustada noortele inimesi ja eri valdkondade spetsialiste, et neil ei jääks muljet, nagu ajalooõpetaja olekski ajaloolane ja ajalooõpik kogu tõde ajaloost. Pealegi pakuvad õppekäigud käegakatsutavaid, nähtavaid-kuuldavaid tõendeid selle kohta, miks miski on just nii, nagu on. Arvan, et õppekäigud on tähtsad ka õpetajale: ainepõhised õppekäigud on talle suurepärane võimalus saada TASUTA väga head täiendõpet. Koos uute teadmistega sündivast inspiratsioonist ma parem ei räägigi!

Veebruarist aprillini 2026 kaasneb arhitektuurimuuseumi uue näitusega „Suur-Vanalinn“ ka uus näitusepõhine haridusprogramm, mille teema on linnaplaneerimine Tallinna kesklinna näitel. 

Püsivalikusse on oodata ka uut sisekujundusele ja oma kodu kavandamisele suunatud haridusprogrammi, mis sobib eelkõige gümnaasiumi ja III kooliastme õpilastele. 

Täpsem info peatselt arhitektuurimuuseumi veebilehel!