Kristina Kallas.

Riigikogu arutas huvihariduse ja noorsootööga seotud küsimusi

Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele huvihariduse ja noorsootöö rahastamise kohta vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Arupärijad soovisid teada, milliseid lahendusi nähakse, et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja vältida olukorda, kus teenuse kvaliteet sõltub eeskätt omavalitsuse eelarvest, mitte noorte vajadusest.

Kallas selgitas, et Eestis ei sõltu huvihariduse kättesaadavus ja noorsootöö kvaliteet mitte sellest, kui paks on omavalitsuse rahakott, vaid väga tugevasti sellest, kui oluliseks mingi konkreetne omavalitsus seda valdkonda enda jaoks peab.  

Ministri sõnul on alates 2017. aastast, kui on olemas avalikud andmed selle kohta, kui palju omavalitsused noorte huvitegevusse, noorsootöösse ja spordi rahastamisse investeerivad, need numbrid märkimisväärselt kasvanud. „Kui aastal 2017 investeerisid omavalitsused umbes 102 miljonit eurot huvitegevusse ja noorsootöösse, sealhulgas sporti, siis aastal 2024 juba 166 miljonit eurot.

Milliseid samme plaanib ministeerium omavalitsuste toetamiseks astuda, et tagada neile suurem suutlikkus ja motivatsioon panustada huviharidusse ja noorsootöösse?

„Uue valdkondliku seadusega, mis ühendab endas huvihariduse ja noorsootöö valdkonnad, luuakse ühtne kvaliteediraamistik ja ka kvaliteedimudelid, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi ja teisi teenusepakkujaid, et ühtlustada ja tõsta teenuste kvaliteeti. Riigil on soov toetada kvalifikatsiooninõuetele üleminekuks esmakordse kutse taotlejaid ehk noorsootöötaja kutse ning õpetaja ja teiste kutse- ja huvihariduse õpetajate puhul neid taotlejaid. See tõendab ka nende pedagoogiliste kompetentside olemasolu. Kutse taotlemise eel pakutakse ESF-i vahenditest ja selle rahastuse lõppemisel riigieelarvest pedagoogiliste pädevuste tõstmise koolitusi,“ selgitas Kallas.

Ministri sõnul on oluline, et formaalhariduse omandamisel arvestatakse noore tegevust mitteformaalõppes ehk huvihariduses. „Teadupärast on põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muudetud: mitteformaal- ja informaalõppe tegevusi saab kool arvestada formaalõppe osana,“ ütles Kallas.



Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikogu arutas huvihariduse ja noorsootööga seotud küsimusi

Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele huvihariduse ja noorsootöö rahastamise kohta vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Arupärijad…

2 minutit

Jõustub uus tasemetöid ja riiklike eksamite korraldust reguleeriv määrus

Haridus- ja teadusministeeriumi ajakohastatud määrus, millega on ühtsetele alustele viidud tingimused ja kord…

2 minutit

Aasta Rosina auhinna sai koomiksiraamat „Salalaegas“

Täna kuulutati Eesti lastekirjanduse keskuses toimunud tänuüritusel välja eelmise aasta kõige omanäolisem lasteraamat ehk Aasta Rosin….

2 minutit
Õpetajate Leht