• Inglise keele tundides on tehisarust saanud suurem abimees kui mõneski teises õppeaines. Suurem on ka õpetaja roll, et juhendada õpilasi TI-d tõhusamalt kasutama. Oma kogemustest tehisaru kasutamisel rääkisid Õpetajate Lehele Tallinna prantsuse lütseumi õpetaja Merike Saar ja Pärnu Koidula gümnaasiumi õpetaja Siiri Vimberg.

Kuidas kasutate oma töös tehisaru?

Merike Saar: Olen kasutanud tehisaru nii tundide ettevalmistamisel kui ka tunnis. Vahel koostan TI abil tunnikava, et saada ideid ja uusi vaatenurki, ning kohandan seda vastavalt oma õpilaste vajadustele.

Tundides kasutan TI-d kõige enam akadeemilise kirjutamise toetamiseks, sest see võimaldab kiiresti tekste analüüsida. Kui õpilastel on vaja kirjutada essee, artikli analüüs või raport, saavad nad TI abil ideid genereerida – alati ei tule ju häid mõtteid kohe pähe.

Kui essee on valmis, saavad õpilased QuillBoti abil oma keelevead parandada. Et mul oleks ülevaade, milliseid vigu tehakse, peavad nad lisama oma mustandile ekraanipildi QuillBoti tuvastatud vigadest. Seejärel parandavad nad vead ükshaaval ise ära. Oluline on kriitiline mõtlemine, sest TI võib eksida ja kõik märgitud vead ei pruugi tegelikult vead olla.

Järgmisena annavad õpilased paarilisega teineteisele tagasisidet. Olen andnud ka viiba, mille abil saavad nad küsida tehisarult tagasisidet oma kirjutisele. Nad jagavad tagasisidet minuga ning peavad iga kommentaari juurde lisama, kas see oli nende jaoks kasulik, mida saab sealt üle võtta ja millega ei ole nad nõus.

Viimases etapis sisestavad õpilased oma essee tehisintellektile ja lasevad luua kõrgema keeletasemega versiooni. Seejärel analüüsivad nad lõikude kaupa, mis teeb sellest tekstist kõrgema taseme essee.

Olen kasutanud TI-d ka väitlemiseks ja Briti ajaloo kontrolltööks kordamiseks. Oleme katsetanud tehisintellekti koos VR-prillidega: õpilased saavad osaleda virtuaalsel ärikoosolekul või teha esitlust ning saada virtuaalkeskkonnalt vahetut tagasisidet.

Siiri Vimberg: TI on mulle kui õpetaja assistent ning nüüdseks on sellest saanud minu töö lahutamatu osa. Peamiselt kasutan tehisintellekti ideede kogumiseks, tunnikavade koostamiseks, töölehtede ja ülesannete kiireks loomiseks ning testide ettevalmistamiseks.

Näiteks alustan tunde sageli BBC One-Minute World Newsi põhiste aruteludega. Kui varem kulus märkimisväärselt aega valikvastustega küsimuste või lünktekstide koostamisele, siis TI abil valmivad need sekunditega. Üks mugavamaid keskkondi selleks on MagicSchool, mis võimaldab koostada ülesandeid mis tahes õppevideo või teksti põhjal. Lisaks saab sealt ideid viktoriinideks, mängudeks ja aruteludeks.

Aega kulub muidugi ülesannete kontrollimiseks. Näiteks ei saa ma TI abil valmistatud testi õpilastele eelnevalt kontrollimata ette anda, sest seni on seal alati mõni viga sees olnud. Hea on aga see, et TI areneb. Parandatud ja täpsustatud sisendi kaudu on võimalik tehisintellekti suunata ning see muutub järjest täpsemaks.

Enim olen aga vaimustuses akadeemilise kirjutamise toetamisest. Õpilasi peab sageli juhendama, et nad mõistaksid mitteametliku ja ametliku keelekasutuse ning keeletasemete erinevust, aga ka selleks, et nad teadvustaksid, kuidas sõnastus, sõnavara ja grammatika muutuvad vastavalt keeleoskustasemele. Näiteks peab õpilane, kelle eesmärk on sooritada edukalt CAE-eksam, mõistma, mille poolest erineb B2- ja C1-tasemel kirjaviis, ning milliseid keelevalikuid C1-tase eeldab. Selles on eriti tõhusad Write and Improve’i platvorm ning QuillBot, mis aitavad esile tuua keelekohandusi vastavalt teksti eesmärgile ja soovitud tasemele. Tundides on väga väärtuslik analüüsida neid muudatusi koos õpilastega, pöörates tähelepanu sõnastuse, stiili ja registri erinevustele.

Märkisite mõlemad, et tehisaru teeb vigu ja õpilased peavad oskama neid üles leida. Kas õpetajalt eeldab see topelttähelepanu, et tabada ära nii õpilaste kui ka TI vead?

Merike Saar: Kui hakkan õpilastöid hindama, on mul ees kolm vaadet samale tööle. Kõigepealt õpilase algne essee, seejärel QuillBoti abil parandatud versioon ning kolmandaks TI antud sisuline tagasiside.

Esmapilgul võib tunduda, et õpetajal tekib justkui rohkem tööd ja tagasisidestamist. Tegelikult aga läheb lugemine kiiremini, sest ma ei pea enam keskenduma keelevigade parandamisele, kuigi pean loomulikult läbi lugema ka selle, mida TI on sisu kohta kirjutanud.

Ajas ma otseselt ei võida, kuid õpilane saab märksa põhjalikuma ja mitmekihilisema tagasiside. Lisaks TI kommentaaridele lisan oma tähelepanekud, sest õpilane ei pruugi kõike märgata või tehisintellekt kõigile olulistele aspektidele tähelepanu pöörata. See sõltub suuresti sisestatud viibast. Kuigi ma annan viiba tavaliselt ette, kipuvad õpilased seda veidi muutma ning tulemus ei pruugi alati olla see, mida oodatakse.

Alguses nõuab selline töökorraldus õpetajalt aega ja harjumist, kuid pikemas perspektiivis on see muutnud hindamisprotsessi märksa teadlikumaks ja töö palju produktiivsemaks.

Siiri Vimberg: Meil on ka õpilasi, kes vajavad rohkem innustust ja motivatsiooni. Olen vaadanud algul ise üle, kuidas õpilased on kirjutanud, ja siis jaganud soovitusi, mida nad võiksid TI abil täiendada ja parandada. Siis on mul ülevaade, mida nad tegelikult oskavad.

Kas õpilased küsivad vahel, miks nad peaksid üldse pingutama, kui tulevikus teeb tehisaru kõik ära?

Siiri Vimberg: Ei küsi. Õpilased, kes tahavad saada häid tulemusi, peavad TI-d pigem abivahendiks.

Merike Saar: Kui hakkasin umbes aasta tagasi kasutama TI varasemaid versioone, oli selle antav tagasiside üsna üheülbaline ja õpilased leidsid, et sellest ei ole kuigi palju kasu. Nad eelistasid selgelt õpetaja tagasisidet. Alates sellest sügisest on TI tagasiside märgatavalt paranenud.

Samas ei usalda õpilased tehisaru täielikult ja ootavad alati ka õpetaja arvamust. Ilma õpetaja tagasisideta ei tunne nad end kindlalt ega ole tulemusega rahul.

“Peamiselt kasutan tehisintellekti ideede kogumiseks, tunnikavade koostamiseks, töölehtede ja ülesannete kiireks loomiseks ning testide ettevalmistamiseks.

Siiri Vimberg

Ka teadusuuringud kinnitavad, et õpetaja roll on muutunud varasemast veelgi olulisemaks – just õpetajat on vaja selleks, et juhendada õpilasi tehisintellekti mõtestatult ja konstruktiivselt kasutama.

Seetõttu ei hakka me tehisintellekti kasutama enne, kui oleme õpilastega läbi arutanud sellega kaasnevad ohud ja vastutuse.

Merike, teete ka TI-teemalisi koolitusi õpetajaile. Millest seal räägite?

Merike Saar: Oma koolitusi alustan alati selgitusega, mis TI tegelikult on. Rõhutan, et tegemist ei ole iseseisvalt mõtleva organi, vaid keelemudeliga, mis ennustab võimalikke lausevariante. See aitab luua realistlikud ootused ja mõista, miks TI vahel eksib.

Edasi liigume riskide ja ohtude juurde. Räägime andmekaitsest, hämamisest, akadeemilisest aususest, digitaalsest jalajäljest ja kallutatusest. Oluline on teadvustada, et TI on juba märkamatult põimunud sotsiaalmeediasse ja paljudesse digikeskkondadesse ning inimesed ei pruugi alati aru saada, kui palju nende tegevust analüüsitakse.

Kui põhiteemad on läbi arutatud, hakkame katsetama tehisintellektil põhinevaid keskkondi. Rõhutan, et iga tööriist sobib kindla ülesande jaoks – näiteks keelevigade parandamisel kasutame QuillBoti, vahel ka loovat tehisintellekti, slaidide jaoks Gammat jne.

Järgmise sammuna räägime viipade ehk juhiste kirjutamisest, sest hästi sõnastatud küsimus või ülesanne määrab suuresti ära saadava tulemuse.

Sageli tuleb õpetajatele üllatusena, et alla 13-aastased ei tohi ChatGPT-d
kasutada. Nendest nõuetest on koolis seni vähe räägitud, mistõttu pöörame koolitustel sellele eraldi tähelepanu. Samuti küsivad õpetajad nõu isikliku TI-assistendi loomise võimaluste kohta. Minu järgmine koolitus toimub kevadel TLÜ täienduskoolituse raames.

Minu koolituste keskmes on küsimus, kuidas tehisintellekti pedagoogiliselt õigesti ja eesmärgipäraselt kasutada. Räägime kõrgema taseme mõtlemise arendamisest ning kriitilise mõtlemise rollist, mis on TI-ajastul eriti oluline, kuna kõik teavad, et TI võib eksida ja hämada.

Lõpuks arutleme selle üle, millistes rollides võiks õpilane tehisintellekti kasutada – kas õppimispartneri, sokraatilise vestluskaaslase või kriitilise analüüsijana. Samuti käsitleme, millised tööriistad toetavad eri õppeaineid. Olgem ausad: emakeeleõpetajaid aitab see sageli vähem ning matemaatikaõpetajad on keerulisemas olukorras, sest TI võib terminitega eksida. Inglise keele õpetajate jaoks on aga tehisintellektiga töötamine sageli inspireeriv ja pakub palju võimalusi.

Mida ütlete õpetajaile julgustuseks-soovituseks?

Merike Saar: Alati tuleb kuklas hoida mõtet, et tehisintellektist ei tohi liiga sõltuvaks muutuda ning lasta oma loovusel hääbuda.

“Kui tehisintellekt hakkab tulevikus ka õpilastele soovitusi andma nii, et ei paku valmis vastuseid, vaid suunab ja nügib mõtlema, on sellel väga suur potentsiaal

Merike Saar

Ootan huviga ka õpilastele mõeldud litsentsi. Õpetajatele suunatud litsentsi olen kasutanud juba neli kuud ning tunnen, et see on treenitud pakkuma just pedagoogilist nõu, mis on õpetajatele väga väärtuslik. Loomulikult jääb õpetaja alati viimaseks otsustajaks. Kui tehisintellekt hakkab tulevikus ka õpilastele soovitusi andma nii, et ta ei paku valmis vastuseid, vaid suunab ja nügib mõtlema, on sellel väga suur potentsiaal.

Samas ei mõista õpilased vahel, kuidas õpetajad saavad aru, et tehisintellekti on kasutatud ebaausalt. Tegelikult on see üsna lihtne: kui õpilane kopeerib TI loodud teksti muutmata kujul ja jätab sisse läbivad suurtähed või muud iseloomulikud tunnused, ei ole kahtlustki, et ta ei ole teksti iseseisvalt kirjutanud.

Siiri Vimberg: Minu kogemus näitab, et kui TI kasutamist õppida keeletunnis koos ja teadlikult, siis omandavad õpilased vajalikud oskused üllatavalt kiiresti. Nad õpivad paremini sõnastama viipasid, analüüsima vastuseid ja suudavad mõelda kriitiliselt. Samas uute teemade puhul kipuvad noored tehisintellekti vastuseid liialt usaldama. Sageli ei tule nad selle pealegi, et vastuste õigsuses kahelda või neid täiendavate allikate abil kontrollida.