• Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on öelnud, et praegune õppekorraldus ei võimalda piirilinnas saada head põhiharidust. Valga Priimetsa kooli direktor Tiit Tammaru rõhutab, et kool teab oma murekohti ja tegeleb nendega, kuid Valga eripära – rahvastiku liikumine, perede kehv sotsiaalmajanduslik taust ja õpetajate nappus – seab tahtmistele piirid. 

Intervjuus räägib Tammaru, millised muutused aitaksid endise vene õppekeelega koolile kiiremini tuge anda, kuidas korraldada õppetööd väga erineva taustaga lastega ning millist süsteemset tuge ootab ta riigilt ja koolipidajalt. Priimetsa koolis õpib 315 last ning individuaalset tuge vajavad neist paljud. Direktor rõhutab, et suurim pidur on õpetajate nappus Valgas.

Haridusminister ütles aasta alguse intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele, et praegune õppekorraldus ei võimalda piirilinnas head põhiharidust. Mis Valgas „katki“ on ja millised 2–3 muudatust annaksid seal kõige kiiremini tulemuse?

Hariduspoliitikas on viimastel aastatel olnud omajagu projekti- ja õhinapõhist rööprähklemist. Kiireid kvaliteedihüppeid ei saa hariduses lubada – tulemusi saab hinnata alles aja jooksul. Õpetajad ja õpilased on pidevatest reformidest väsinud. Muutusi tehakse tihti kiirustades, vähese kaasamisega ja keset õppeaastat.

“Õpetajad ja õpilased on pidevatest reformidest väsinud.

Teame, et koolis oleks abi väiksematest õpirühmadest – eelkõige keeltes, aga miks mitte ka matemaatikas. Põhitakistus on raha ja inimeste puudus. Neist teravaim on küsimus, kust võtta Valka õpetaja. Miks peaks üks hea õpetaja Valka tulema?

Viimaste aastate 9. klassi lõpetajate seas on noori, kellel tekkis Covidi pandeemia ajal õpilünk just üleminekul 2. või 3. kooliastmesse, kuid lõpueksamid seda ei arvesta.

Üks suur edasiminekukoht on alusharidus: lasteaeda lõpetades võiks laps osata eesti keelt. Valgas suleti venekeelne lasteaed neli aastat tagasi ja näeme, et kooli tulevad lapsed oskavad eesti keelt paremini. Samas pole ligi 20% 1. klassi tulevatest õpilastest lasteaias käinud – neile tuleb sageli hakata õpetama eesti keelt nullist.

Valga ei vaja näpuga näitamist, vaid tuge: riik peab saama aru Valga kui mitmekultuurse ja -keelse piirkonna regionaalpoliitilisest mõõtmest ning toetama seda, nagu toetatakse Ida-Virumaad. Kvalitatiivne muutus eeldab raha panustamist – õhinapõhiselt ei toimu siin elus miskit – ja õpetajate tulekut Valka. Praegu on inimesed rahastki olulisem probleem: kust võtta Valka häid õpetajaid?

Valga eripära on teie sõnul rahvastiku ja õpilaste suur liikumine. Kuidas see koolitöös väljendub?

Õpilased liiguvad Valga linnas kahe kooli vahet ja mitte alati ei arvesta see õpilase arengut ja taset. Alates Ukraina sõja algusest on Valgas palju sõjapõgenikke. Osa neist ei ole motiveeritud õppima lootuses koju tagasi minna. Paljud on ka lahkunud või edasi liikunud, kuid negatiivne statistika jääb – ja see on omamoodi inimlik. Liigutakse ka Läti poolt Valga poole, sh roma pered.

Suur liikumine tekitab ebastabiilsust, kohanemisraskusi ja vähendab õpimotivatsiooni. See on Valga elu ja eripära. Lihtne on öelda, et „teil on kõik halvasti“. Valgas pole kõik halvasti: oma murekohti me teame ja nendega tegeleme. Õppetöö toimub riikliku õppekava alusel.

Minister kirjeldas möödunud aasta lõpus Õpetajate Lehele antud intervjuus Valga koolide olukorda kui probleemide pundart, kus osa küsimusi on pikalt lahendamata. Mis on teie hinnangul kolm kõige kauem vindunud tuumikprobleemi ja miks need seni lahti harutamata on?

Minister on viimase aasta jooksul käinud Valgas kaks korda (vähemalt minu teada). Ei eelmise aasta kevadel ega viimasel visiidil detsembris minister Valga Priimetsa kooli ei külastanud ja õpetajatega ei kohtunud. Priimetsa kooli õpetajad ootavad ministrit külla – minister ja ametnikud võiksid olla Valgas mitu päeva õpetaja töövarjuks, et näha, kuidas töö põllul tegelikult käib.

“Teravaim on küsimus, kust võtta Valka õpetaja.

Valga probleemid on laiapõhjalisemad ja sügavamad, kui esmapilgul tundub. Need pole tekkinud üleöö ega ka viimase aasta jooksul. Neid on püütud lahendada varem ja püütakse ka praegu vastavalt raha ja inimeste olemasolule. Et probleemide alged on piirkondlikus eripäras, perede sotsiaalmajanduslikus ja regionaalpoliitilises olukorras, pole kõigi lahenduste võti koolide ega ka omavalitsuse käes.

Valga koolides õpivad koos mitme emakeelega lapsed. Millised on sellises klassis miinimumootused: mida peab iga laps 3., 6. ja 9. klassi lõpuks oskama?

Kooli prioriteet on individuaalne lähenemine. Selle tagamiseks töötavad meie koolis eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja kaks abiõpetajat, kuid vaja on tugispetsialiste rohkem. 50 õpilase kohta on Rajaleidja teinud otsuse ning 140-le on koostatud individuaalne õppekava. Igal nädalal toimuvatel HEV-töörühma koosolekutel arutame õpitulemusi ja püüame leida sobivaid lahendusi.

Kokku õpib koolis 315 õpilast. Meil on tugev õppejuht ja pühendunud õpetajad, kes üheskoos otsivad lahendusi – ja taas jõuame kaasava hariduse jätkusuutlikkuse küsimuseni: olemasolevate inimeste ja rahaga ei ole kõik võimalik.

Räägime eestikeelsele õppele üleminekust. Mis on olnud teie koolis sisulise ülemineku kõige olulisemad sammud ja mis on olnud õpetajatele ning lastele kõige raskem?

Taas kord on oluline individuaalne lähenemine, mida püüame maksimaalselt rakendada. Ka siin on vaja senisest paremaid võimalusi õppetöö diferentseerimiseks ja näiteks eesti keele õpetamiseks väikestes rühmades.

Taas jõuame õpetajateni: eelmisel sügisel soovisime palgata eesti keele õpetaja just selleks, et anda õpilastele täiendavaid tunde. Ühtegi avaldust ei laekunud ning ka sihtotsinguga ei õnnestunud õpetajat leida. Üleminekuklassides – praegu 2. ja 5. ning 1. ja 4. klassis – on meil õnneks tugevad õpetajad. Kool on aastaid kasutanud ka keelekümblusmetoodikat.

Püüame lapsevanemaid senisest rohkem kaasata, neid toetada ja koolitada. Probleem on just lapsevanematega, kes ei suuda lapse keeleõpet kodus toetada. 

HTM-i haldusjärelevalve kohaselt on Priimetsa kooli vene õppekeelega klassides saavutanud eesti keeles B1-taseme viimastel aastatel alla 50% õpilastest. Järelevalve viitas, et mõnes küsimuses ei olnud kooli õppetöö korraldatud kooskõlas kehtivate õppekavanõuetega. Mida te pärast seda muutsite ja mis on juba paremaks läinud?

Vene õppekeelega klassides õpetatakse juba ammu mitmeid aineid, sealhulgas loovaineid, keemiat, füüsikat, bioloogiat ja inimeseõpetust eesti keeles. Igal aastal on õpilasi, kes lähevad vene õppekeelega klassist edasi gümnaasiumi ning lõpetavad selle isegi medaliga. See näitab, et kui õpilane ja perekond on motiveeritud, suudab kool pakkuda head haridust.

“Kõigi lahenduste võti ei ole koolide ega omavalitsuse käes.

Valga Priimetsa kooli keskmised õpitulemused on võrreldavad Eesti keskmiste tulemustega. Lapsevanematel on olnud võimalik valida tavaklassi ja keelekümblusklassi vahel. Keelekümblusklassis on õpitulemused väga head. Kui perekond ei ole motiveeritud, on ka laste õpitulemused nõrgemad.

Oma eelarve piires teeme sel õppeaastal muudatuse: moodustame 9. klassis väiksemad õpirühmad (nt matemaatikas ja eesti keeles), et valmistada õpilasi kooli lõpetamiseks ja eksamiteks paremini ette.

Mis on teie matemaatika ja lugemise päästeplaan olukorras, kus ühes klassis on nii väga nõrkade algteadmistega kui ka tugevad õppijad?

Õpetajad kasutavad LAK-õppe metoodikat, pakuvad konsultatsioone ning diferentseerivad õpet. Õpilasi toetavad abiõpetajad nii individuaalselt kui ka tundide ajal. Lisaks koostatakse ja rakendatakse individuaalseid õppekavasid. Vajame senisest rohkem abiõpetajaid, kes toetaksid tunnis nii õpetajat kui õpilast.

Kuidas võimaldate oma koolis õpetajatel professionaalselt areneda ja pakute üleminekuga seotud metoodilist tuge?

Nii nagu püüame kasvatada ennastjuhtivaid õpilasi, eeldame, et ka õpetaja on ennastjuhtiv ega vaja käehoidmist. Meie õpetajad osalevad aktiivselt koolitustel ning kool toetab enesetäiendamist ja haridustee jätkamist ka rahaga. Koolil on toimiv plaan, kuidas õpetajaid koolitustele suunata ja kogetu kooli sees tööle panna. Mina koolijuhina pole tagasi lükanud ühtegi põhjendatud soovi koolitusele minna. Pigem innustame õpetajaid uusi teadmisi sisekoolitustel kolleegidega jagama.

Koolituste teemat käsitleme koostöövestlustel. Toimuvad regulaarsed sisekoolitused ja õpiringid. Õpetajad külastavad kolleegide tunde ja jagavad kogemusi, käime ka teistes koolides kolleegide tööga tutvumas. Oleme kutsunud mentoreid meie tundidesse ning saanud neilt valdavalt positiivset tagasisidet. Toetame kvalifikatsioonile mittevastavaid õpetajaid, et nad asuksid õppima või jätkaksid pooleli jäänud õpinguid. Eelmisel aastal omandas kaks õpetajat magistrikraadi, kaks õpetajat õpetajakutse ning kaks õpetajat asusid õppima ülikoolis.

Õpetaja karjäärimudeli puhul räägitakse rollijaotusest ja karjääriastmetest. Kuidas näete selle mudeli rakendumist kooli igapäevatöös Valgas?

Millise probleemi üsna pea rakendatav õpetaja karjäärimudel lahendab? Kust tuleb raha süsteemi rakendamiseks? Diferentseerimisfondi kaheprotsendilisest kasvust selleks kindlasti ei piisa.

2024. aasta õpetajate streik puudutas ka Priimetsa kooli. Mida see õpetajate motivatsiooni ja usalduse kohta ütles?

Usalduse kohta siis kelle suunas? Ei streigitud koolipidaja või kooli, vaid riigi otsuste vastu ja avaldati meelt riigi tegevuse suhtes.

Valga vald teatas, et alates 1. jaanuarist jätkate Priimetsa kooli direktorina ning Valga põhikooli juhitakse uue direktori ametisse asumiseni kollektiivselt. Mida ütleb see muutus teie hinnangul Valga koolijuhtimise ja ootuste kohta?

Ma arvan, et Valga vald koolipidajana ja meie koolide – rõhutan, kõigi Valga valla koolide – juhtkonnad ning koolijuhid saavad üksteist toetada ja sisuliste teemadega tegeleda ka välise kisa ja kärata. Negatiivsust on liialt palju ja see ei vii edasi.

Valga Priimetsa koolis oleme positiivsed: näeme esmalt häid külgi ja asju, samal ajal anname endale aru probleemidest ja tegeleme nendega.

Kuidas on Valga vald seni koolipidajana põhiharidusse panustanud ja millist tuge ootate vallalt edaspidi?

Koolipidajalt ootame ennekõike vajadustele vastavas mahus ametikohti, et saaksime pakkuda õpilasele, õpetajale ja ka kodule spetsialistide tuge.

Tulnud Valka väljastpoolt, võin kinnitada, et Valga vald koolipidajana toimetab igati hästi ja panustab haridusse oma eelarvest märkimisväärselt. Alati on mure- ja parenduskohti, rohkem ja vähem ajakriitilisi teemasid. Kordan siiski, et on valdkondi, kus omavalitsuse ja kooli käed jäävad lühikeseks. Alustame näiteks sellest, kuidas liigub ühistransport suunal Tartu–Valga ja tagasi. Praegu ei kannata see mingit kriitikat ega soodusta kuidagi töörännet.

Kui vaatate ette 2026/27. õppeaastasse, siis millised kolm mõõdetavat tulemust tahate saavutada ja millist abi riigilt ning vallalt selleks kõige rohkem vajate?

Kvalitatiivsed muutused on pikema protsessi osa – pole nii, et täna otsustame ja homme on tulemus käes, kool pole sokivabrik. Vajame rohkem raha, et õpilasi toetada. Sama oluline on toetada õpetajat tunnis: selleks vajame juurde tugispetsialiste, abiõpetajaid ja õpetaja assistente.

Pikem protsess on ka kooli organisatsioonikultuuri, sh õpetamiskultuuri muutmine: peame olema veel rohkem näoga õpilase poole, unustamata õpetaja heaolu ja laste peresid. Riigilt ootame selgeid, kaasavaid ja läbimõeldud tegevusi ning vastutuse võtmist tehtavate otsuste eest, mis kajastuks ka hariduse rahastamises.

Valga Priimetsa koolis on lahedad õpilased ja pered ning pühendunud õpetajad ja pädev koolipidaja. Priimetsa koolist on võimalik saada asjakohane põhiharidus, mis on hea platvorm noortele edasiseks eluks. Kuhu Valga vallas elav noor pärast põhikooli õppima läheb, on tema ja tema pere otsus – olgu selleks Valga kutseõppekeskus, Valga gümnaasium või mõne teise omavalitsuse kool. Eks siin peavad ka Valga kaks riigikooli rohkem vaeva nägema, et teha ennast nähtavamaks ja atraktiivsemaks!