• Valga koolide kohta on viimastel kuudel kõlanud terav küsimus: kas piirilinn suudab põhikooli lõpuks tagada oma õpilastele taseme, millega nad saavad gümnaasiumis ja edasises elus hakkama. 

Muret on võimendanud kaks signaali: Valga gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa on avalikult rääkinud põhikoolist tulevate noorte kehvast tasemest ning gümnaasiumis on loodud isegi järeleaitamisklass põhikooli materjali kordamiseks. Ka numbrid näitavad, et probleem on terav: kui möödunud aastal ei saanud matemaatika põhikooli lõpueksamit tehtud üle riigi 23% lõpetajatest, siis Valga vallas ebaõnnestus eksam 53,5%-l.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg ütleb, et Valga koolides vajab tähelepanu eelkõige õppekorralduse ja juhtimise olukord. „Piirkonna koolides õpib väga erineva keele- ja kultuuritausta ning toevajadusega lapsi ning koolidele tähendab see keerukaid ülesandeid,“ lausub ta. „Nii nagu ka teised piirkonnad, kus on ajalooliselt märkimisväärne osa rahvastikust toiminud teise keele toel, vajab Valgas täiendavat tähelepanu eestikeelsele õppele üleminek. Väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondades on kasvav mure ka personali leidmine.“

Rakaselg sõnab, et samas on Valga koolides palju pühendunud ja tublisid õpetajaid, kes teevad oma tööd suure südame ja professionaalsusega ka keerulistes oludes. „Nende panus on väga oluline ning just neid toetades saab koolide arengule kõige tugevama aluse panna. Ehk mis tahes sammud peaks lähtuma sellest, et õpetaja tunneks end toetatu ja väärtustatuna,“ rõhutab ta.

Detsembris kohtusid ministeeriumi ja Valga vallavalitsuse esindajad, et selgitada välja koolide peamised murekohad ja leppida kokku edasistes sammudes. Praegu käivad Valgas nii haridusjuhi kui ka koolijuhi konkursid, kuhu haridus- ja teadusministeerium on kaasatud. „Meie hinnangul on just tugev ja professionaalne juhtimine eeldus, et koolides saaks teha sisulisi ja kestlikke muutusi,“ lausub Rakaselg.

Ministeerium teeb vallaga tihedat koostööd, on valmis tooma Valka ka varasemates sarnastes olukordades toiminud lahendusi ja kasutama teiste häid kogemusi. „Kiireid ja lihtsaid lahendusi ei ole, kuid ühiselt tegutsedes on võimalik koolide töökorraldust ja õpikeskkonda järk-järgult parandada. Praegune sisuline koostöö annab lootust, et olukord saab minna vaid paremaks,“ kinnitab Rakaselg.

Ta ütleb, et palgakoefitsiendi idee vajab riikliku palgapoliitikaga seoses kaalumist, „kuid praegu keskendume eelkõige juhtimise ja töökorralduse parandamisele, mis on Valga koolide edasise arengu võtmeküsimus“.

„Kindlasti on kogu trallis Valga põhikooli ümber liialdusi ning liigset emotsiooni,“ ütleb Valga vallavanem Mart Kase. „Konkreetselt katki ei ole midagi, aga alati saab paremini. Valga koolidel on palju probleeme, millega enamik Eesti koole üldse tegelema ei pea.“

Sotsiaaldemokraatide esinumbrina kohalikel valimistel kandideerinud Mart Kase peab vallavanema ametit möödunud aasta detsembrist. Haridusküsimused on talle tuttavad, sest enne vallavanemaks saamist töötas Kase Lüllemäe põhikooli direktorina. Vallavanem vastab ka küsimustele, mis algselt olid esitatud Valga põhikooli juhtidele.

Ta toob välja kolm kiiret sammu, millega vald saab edasi liikuda.„Loodetavasti õnnestuvad käimasolevad konkursid nii Valga põhikooli direktori kui ka valla haridusjuhi ametikohale ning kooli juhtimises saavutatakse ajapikku stabiilsus eelkõige suhtlemise ja koostöö võtmes,“ lausub Kase.

Varasemalt nii Valga Priimetsa kooli kui ka Valga põhikooli juhtinud Tiit Tammaru jätkab uuest aastast esimesena nimetatud kooli juhina.

Teiseks rõhutab vallavanem vajadust toetada paremini teise emakeelega õpilasi. „Vaatame kriitiliselt üle, kuidas omandavad eesti keele õpilased, kes peaksid õppima eesti keelt teise keelena. Muukeelsete õpilaste osakaal on Valga koolides väga suur,“ sõnab ta. Valga koolide õpilased räägivad emakeelena nii eesti, vene, läti, ukraina kui ka roma keelt.

Kolmandaks peab ta tähtsaks kogukonna kaasatust. „Kool vajab suuremat ühtsustunnet. Taas kord peab kool saama kogukonna südameks,“ sõnab Kase.

Vallavanem loodab, et Valga põhikooli lõpueksamite tulemused tulevad sel kevadel teistsugused kui eelmisel õppeaastal. „Teeme selle nimel kõvasti tööd,“ kinnitab ta. „Toimunud arutelud seoses eelmise aasta matemaatika lõpueksamite tulemustega olid kindlasti põhjendatud, kuid see oli mitme halva asja kokkulangemine. Pingutame selle nimel, et lõpueksamite tulemused paraneks.“

Kultuuride erinevus õppetöös

Õpitulemuste ja ootuste kohta ütleb Kase, et lähtutakse riiklikust õppekavast ning keeleoskus ei saa olla takistus põhiainete omandamisel. „Ükski õppeaine ei saa olla teistest olulisem,“ rõhutab ta. „Küll aga on ilmselge, et fookus peab olema riigikeele omandamisel ning üldpädevuste ja õpitulemuste saavutamisel.“

Kase sõnul on riik standardid ette andnud ning neist lähtutakse ka kooli igapäevatöös. Kui kokkuvõtvad hinded jäävad puudulikuks ehk „miinimumstandard“ jääb saavutamata, siis tema sõnul otsustatakse koolis – tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ning kooli õppekavale –, missugust tuge õppijale pakkuda, et ta omandaks õpitulemused vähemalt rahuldaval tasemel.

Eestikeelsele õppele üleminekust rääkides toob Kase Valga põhikooli sisulise sammuna välja tõsiasja, et teise emakeelega õpilastele pakutakse süsteemselt täiendavaid kõnearendustunde. Priimetsa kooli puhul peab ta oluliseks, et eesti keel saaks läbivalt ja loomulikult ka igapäevaseks töö- ja asjaajamiskeeleks.

Kõige suuremaks probleemiks peab vallavanem kultuuride erinevust. Ta kirjeldab Valgat kui mitmekesisusest pakatavat linna – nii kultuuride, rahvuste kui ka sotsiaalsete rühmade mõttes – ning ütleb: „Seda kõike kokku liita ei ole lihtne.“ 

Kase rõhutab, et koolijuhid, õppejuhid ja klassijuhatajad peavad metoodiliselt paremat tööd tegema. „Paljud ei kujuta hästi ette, mida tähendab õpitulemuste omandamine võõrkeelses keskkonnas,“ lisab ta. „On õppeaineid, mida on paljudel õpilastel isegi emakeeles keeruline omandada. Seetõttu on tõesti oluline keskenduda eelkõige õppekeele omandamisele.“

Koostööst Valga gümnaasiumi ja põhikoolidega ütleb Kase, et seda parandatakse järjepidevalt ning tehakse ühiselt jõupingutusi, et kõik sujuks. Tema sõnul aitab edasi just koostöö, millest peaks tulenema õppijate taseme ja õppetöö kvaliteedi tõus.

Matemaatika ja lugemise toetamise kohta ütleb vallavanem, et vald teeb ministeeriumiga koostööd. „Plaan valmib uuel koolijuhil mõne kuuga,“ lausub ta. „Praegu oleks kohatu sellist plaani luua, sest protsessid on pooleli. Päästeplaan on loomisel, kuid see tuleb luua koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, vallavalitsuse ning koolijuhtidega. Kui Valga valla haridusjuht ning Valga põhikooli uus direktor on tööle võetud, asume detailsemalt asja kallale.“

Sama loogikaga seob ta õpetajate arengu juhtimise ning karjäärimudeli rakendamise: täpsem plaan ja kokkulepped saavad tema sõnul paika siis, kui uus koolijuht ja valla haridusjuht on valitud. Kase lisab, et vallas on kokku lepitud põhimõte, mille järgi „teatud asjad lepime kokku ühtselt kogu valla koolide jaoks ning mõned nüansid jätame asutuste korraldada“.

Ootusi Valga põhikooli uuele direktorile kirjeldab vallavanem lühidalt: uus juht peab olema inimeste inimene ning looma õppejuhtide ja õpetajatega ühtse meeskonna.

Tulevikku vaadates seab Kase kolm eesmärki: matemaatikaeksami tulemused on head; 9. klassi lõpetanud saavad edasi õppima minna, kuhu hing ihkab, ning 2026/2027. õppeaasta alguses on motiveeritud nii õpilased kui õpetajad.

Probleem on liikumine tõmbekeskustesse

Valga gümnaasiumi karjääri- ja projektijuhil, 12.r klassijuhatajal Pille Oleskil on kahju kuulda oma kodulinna hariduselu kohta negatiivseid hinnanguid ja üldistusi. Ta on varem töötanud Valga põhikoolis. 2015. aastal pälvis Pille Olesk aasta põhikooliõpetaja tiitli.

„Valgamaa põhikoolidest jõuavad meie kooli töökad ja motiveeritud noored, keda on rõõm nende haridusteel toetada,“ räägib Olesk, kelle sõnul jätkab enamik gümnaasiumilõpetajaid õpinguid kõrgkoolides. „Meie piirkonna eripäraks on eri emakeelega pered – minu klassis on ligi poolte õpilaste kodune keel vene keel. Kuigi nende õpitee on sageli keerukam, paistavad nad silma suure pühendumuse ja õppimistahtmisega. Valga väljakutse on perede liikumine tõmbekeskustesse. Väikeses kogukonnas on iga kooli, õpetaja ja kogukonnaliikme panus noorte heaks määrava tähtsusega.“

Tatjana Stiba töötab Valgas õpetajana 1992. aastast. Praegu on ta Valga Priimetsa koolis vene keele ja kirjanduse ning inglise keele õpetaja.

„Leian, et Valgas on haridusel oma eripära, kuid Valga koolid pakuvad õpilastele kõiki võimalusi õppimiseks,“ lausub ta. „Priimetsa koolis pööratakse suurt tähelepanu eesti keele õppimisele, digipädevuste arendamisele, kasutatakse individuaalset lähenemist õpilastele ning eri õppemeetodeid, osaletakse muuseumitundides, raamatukogutundides, õppekäikudel, projektides, konkurssidel jne. Seetõttu võivad õpilased soovi korral omandada vajalikud teadmised ja oskused.“
Stiba tõdeb, et muidugi tekivad raskused õpilaste madala motivatsiooni ja õpetajate suure töökoormuse tõttu.

---

Valga kaasus avab haridussüsteemi ühe olulise pimenurga

Eneli Kindsiko, PhD, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli kaaprofessor, Valga gümnaasiumi vilistlane

Hariduslikku ebavõrdsust käsitlevates aruteludes kipume näpuga näitama eeskätt kodu ja vanemate suunas, jättes sageli tähelepanuta kooli ja piirkonna rolli. Ometi ei toimi koolid vaakumis. Ressursid on Eestis piirkonniti väga erinevad: kui Tallinnas ja Tartus on õpetajate tööturg elav ning valikuvõimalusi jagub, siis piirilinnades ja äärealadel on uusi õpetajaid leida – ja veelgi enam, hoida neid koolis – süsteemselt keeruline.

Valga ei ole selles mõttes erand, vaid näide piirkonnast, mis on haridusaruteludes teenimatult nähtamatuks jäänud. Sellistes koolides ei tegeleta üksnes õpetamisega, vaid ka keeleõppega nullbaasilt, sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemidega, perede ebastabiilsuse ning õpilaste pideva liikumisega. Koolist on saanud koht, kuhu koonduvad mitmed ühiskondlikud väljakutsed, mille lahendamine ei saa olla ainult kooli vastutada.

Valga-taolises piirilinnas avaldavad suurimat mõju just kombineeritud sekkumised. Kriitilise tähtsusega on väiksemad õpirühmad keeltes ja matemaatikas ning abiõpetajate süsteemne kasutamine, mis võimaldab diferentseeritud õpet. Vaja on toetada ja kaasata vanemaid, kuid see ei saa asendada kooli tuge – eriti olukorras, kus paljud lapsevanemad ei valda riigikeelt või elavad ebastabiilsetes sotsiaalmajanduslikes oludes.

Direktori tõstatatud küsimus, kust võtta Valka õpetaja, on keskne ja aus. Sellele ei ole kiireid ega lihtsaid vastuseid. Eestis on realistlikud vaid süsteemsed lahendused: piirkondlikud palgalisad ja eluasemetoetused, õpetajate liikuvust ja karjääripööret soodustavad programmid ning selge signaal riigilt, et keerulistes oludes töötavaid koole ei hinnata rangemalt ega süüdistata, vaid toetatakse rohkem. Süüdistav retoorika ei too õpetajaid juurde – vastupidi, see muudab nende tööl hoidmise veel raskemaks.

Kui tahame, et koolid oleksid ebavõrdsust tasandav, mitte võimendav jõud, peame alustama usaldusest ja toetusest. Valga koolide probleem ei ole see, et nad ei püüa piisavalt, vaid see, et nad püüavad sageli üksi.

Lisaks probleemidele tasub aga teadlikult otsida ka Valga kui piirilinna potentsiaalseid tugevusi. Piirkonda ei peaks käsitlema üksnes keerulise juhtumina, vaid ka võimaliku innovatsioonilaborina. Strateegiliselt mõeldes võiks Valga olla koht, kus teatud õppesuunad on Eestis ainulaadsed. Riik, ministeerium võiks siin strateegilist tuge pakkuda selle väljaarendamisel. Gümnaasiumi- või kutseõppeastmel võiks teadlikult arendada näiteks mitmekeelse hariduse, piiriülese koostöö, rahvusvahelise logistika, sotsiaaltöö või lõimumisvaldkonna pädevusi. Või luua siia eristuv huvihariduse nišš, mis muudaks Valga õpimagnetiks. Selline spetsialiseerumine annaks Valga koolidele selge identiteedi, looks noortele motiveeriva sihi ning aitaks tuua piirkonda õpetajaid ja õppureid ka mujalt Eestist.

Nähtamatuks muutuva hariduse asemel võiks Valga olla nähtav just seetõttu, et siin tehakse midagi teistmoodi ja teadlikult. Selleks on aga vaja riigi ja omavalitsuse ühist pikaajalist vaadet: mitte ainult probleemide lappimist, vaid küsimust, millist hariduslikku väärtust võiks üks piirilinn Eestis pakkuda.