Välisüliõpilased TalTechi orientatsioonipäevadel.
Foto: TalTech

Välisüliõpilaste vastuvõtt kasvab taas

2 minutit
112 vaatamist

Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3879 tasemeõppe välistudengit 119 riigist. Kokku moodustavad välisüliõpilased 8,2% Eesti üliõpilastest. Uusi välisüliõpilasi võeti 2025/2026. õppeaastal vastu 1321 ehk 5% rohkem kui aasta varem.

Eelmisel õppeaastal oli uusi alustavaid tudengeid 1251 ja üle-eelmisel õppeaastal 1191. Uute välisüliõpilaste vastuvõtt on nüüd kahel järjestikusel õppeaastal kasvanud 5%.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal ütles, et Eesti konkurentsivõime sõltub meie võimest meelitada siia rahvusvahelisi talente. „Välisüliõpilased toovad Eestisse mitte ainult teadmisi ja mitmekesisust, vaid ka märkimisväärset majanduslikku mõju,“ ütles Veinthal. „Suur osa neist jääb pärast õpinguid siia töötama, aidates täita tööjõuvajadust ja tugevdades meie innovatsioonivõimekust.“

Välisüliõpilaste arvu varasema languse põhjuseid on mitmeid, üheks põhjuseks võib pidada aeganõudvat ja keerukat viisaprotsessi. Pakume välisüliõpilastele ka vähem stipendiume ning õpingud Eestis on muutunud kallimaks.

Haridus- ja noorteameti programmijuht Eero Loonurm märkis, et kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste teekond Eestisse on keeruline, sest viisat Eestisse tulekuks saab taotleda vähestes saatkondades ja see tähendab paljude riikide tudengikandidaatidele kõigepealt reisimist riiki, kus on Eesti saatkond. „Pingutame kõrgkoolidega selle nimel, et avada võimalusi, olgu selleks uute õppekavade avamine, aktiivne turundustöö või eesti päritolu noorte kutsumine Eestisse õppima,“ ütles Loonurm.

Kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste teekond on juba lihtsustunud Ladina Ameerika suunal – tudengid saavad nüüd pikaajalist Eesti viisat taotleda mitmete Ladina-Ameerika riikide VFS Globali viisakeskustes.

2025/2026. õppeaastal kasvas välistudengite vastuvõtt kõige enam Tallinna tehnikaülikoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja Eesti ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Kõige rohkem on suurenenud Indiast pärit tudengite vastuvõtunumbrid. Enim välisüliõpilasi on pärit Soomest (14% kõigist õppijatest), Ukrainast (11%), Indiast (5%) ja Aserbaidžaanist (5%).

Enamik välisüliõpilastest õpib ingliskeelsel õppekaval, kuid tõusuteel on ka eestikeelsetel õppekavadel õppijate arv. 2018/2019. õppeaastal õppis eestikeelsetel õppekavadel rakenduskõrgharidusõppes, integreeritud, bakalaureuse- ja magistriõppekavadel 156 välistudengit. Kaks aastat hiljem oli eesti keeles õppivaid välisüliõpilast juba 194 ning 2025/2026. õppeaastal 225. Siia juurde tulevad veel eesti keeles õppivad doktorandid, kelle täpset arvu on raske määrata. Eestikeelsetel rakenduskõrgharidusõppe, integreeritud õppe, bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel õpib käesoleval õppeaastal umbes 6% kõigist välisüliõpilastest.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tartu ülikoolile annetati professor Endel Tulvingu mahukas ja väärtuslik pärandkogu

Tartu ülikooli raamatukokku jõudis Torontost maailmakuulsa mälu-uurija ja ühe tuntuma eesti soost teadlase Endel Tulvingu pärand,…

3 minutit

Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“

Eesti lastekirjanduse keskuse korraldatud XVIII Nukitsa konkursil valisid lapsed oma lemmikuks raamatu „Osav…

2 minutit

2025. aasta soome keele õpetaja on Imbi Kulp

Täna, 22. mail kuulutati välja 2025. aasta soome keele õpetaja ja soome keele kool. Aasta õpetajaks valiti Imbi…

3 minutit
Õpetajate Leht