Eesti kirjanduse päeva puhul kutsusid Vikerraadio ja Tallinna kirjanduskeskus inimesi meenutama eesti kirjandustegelasi ja hääletama, keda nad sooviksid neist endale naabriks. Hääletuse võitis ülekaalukalt õpetaja Laur Oskar Lutsu „Kevadest“.

Vikerraadio toimetus valis välja 50 raamatutegelast, kes on eesti kirjanduses oma erilise ja köitva karakteriga silma paistnud. Nädala jooksul anti kirjandustegelastele Vikerraadio kodulehel kokku 18 625 häält ning ülekaalukalt, 1650 häälega võitis õpetaja Laur Oskar Lutsu „Kevadest“.

Teise ja kolmanda koha vahel käis viimase hetkeni rebimine, lõpuks pälvis auväärse teise koha 1076 häälega Ivan Orav Andrus Kivirähki teosest „Ivan Orava mälestused“. Kolmandale kohale jõudis 1069 häälega Joosep Toots Oskar Lutsu „Kevadest“.

Idee autori, kirjandusteadlase ja Tallinna kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino jaoks oli üllatav, kui tugevalt on just Oskar Luts oma „Kevade“ tegelastega inimestele hinge läinud.

„Isegi napsuvend Lible jõudis 4. kohale! Samas on näha ka, et mõneti on inimesed valinud juba tuttavlikke naabreid – kindlasti on nii mõneski kodus naabrimeheks Ivan Orava tüüpi inimene, samuti mõni nupumees Joosep Toots ja hakkaja Kõrboja Anna. On siiski kõnekas, et just tasakaalukas ja toetav õpetaja Laur on üleüldine lemmik. Siin vist ei olegi ainult armastatud raamatutegelasega tegu, vaid äkki mingi laiema ideaaliga, millised tahaksime ise olla.“

Maarja Vainole tegi rõõmu, et ka keerulisemad karakterid leidsid oma valijad: „Kalevipoeg ja Vargamäe Andres on mõlemad edetabeli keskpaigas, Toomas Nipernaadi isegi eespool. Üllatas, et eelmiste aastate eesti kirjanduse müüduima ja tuntuim teose, Urmas Vadi „Kuu teine pool“ peategelane Tom ei jõudnud kõrgemale kohale, samuti jäi üsna viimaste hulka Serafima. Ilmselt ei ole uuemate kirjandusteoste tegelased jõudnud veel kultuuriteadvuses kinnistuda.“

Seekordne üleskutse oli inspireeritud sellest, et tänavu möödub sada aastat „Tõe ja õiguse“ esimese osa ilmumisest ning just sellest A. H. Tammsaare märgilisest teosest on pärit ühed kuulsamad naabrid eesti kirjandusest: Andres ja Pearu.

Kirjandusliku naabri üleskutsele on pühendatud ka Vikerraadio 31. jaanuaril kell 14.05 algav kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud“, mille külaline on Tallinna ülikooli eesti kirjanduse dotsent Ave Mattheus. Saadet juhib Maarja Vaino. Kuulajate kirjanduslik lemmiknaaber kuulutati välja eesti kirjanduse päeval „Vikerhommikus“.

Kuulajahääletuse „Keda sooviksid oma kirjanduslikuks lemmiknaabriks?“ esikümme koos antud häälte arvuga

1. Õpetaja Laur (Oskar Luts „Kevade“) 1650 häält
2. Ivan Orav (Andrus Kivirähk „Ivan Orava mälestused“) 1074 häält
3. Joosep Toots (Oskar Luts „Kevade“) 1069 häält
4. Lible (Oskar Luts „Kevade“) 970 häält
5. Vargamäe Krõõt (Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“) 914 häält
6. Apteeker Melchior (Indrek Hargla „Apteeker Melchior“) 877 häält
7. Seltsimees laps (Leelo Tungal „Seltsimees laps ja suured inimesed“) 723 häält
8. Raja Teele (Oskar Luts „Kevade“) 687 häält
9. Kõrboja Anna (Anton Hansen Tammsaare „Kõrboja peremees“) 643 häält
10. Arno Tali  (Oskar Luts „Kevade“) 608 häält

Kogu edetabeli leiab Vikerraadio lehelt.

Tänavune kuulajahääletus on jätk varasematele üleskutsele, millega eesti kirjanduse päeva on tähistatud. Vikerraadio ja Tallinna kirjanduskeskus on koos kuulajatega otsinud kõige eestlaslikumat muinasjututegelast, kelleks valiti tihedas konkurentsis Kaval-Ants. Uuema eesti ilukirjanduse lemmikteoseks hääletasid inimesed ülekaalukalt Leelo Tungla triloogia „Seltsimees laps“. Parimaks eesti kirjandusele tuginevaks filmiks valiti aga režissöör Arvo Kruusemendi 1969. aastal valminud „Kevade“, mis põhineb Oskar Lutsu samanimelisel jutustustel.