Nendes koolides, kus on ettevalmistava õppega juba ühel või teisel kujul kokku puututud, rõhutatakse nagu ühest suust, et edu võti on lai võrgustik. Voco kutsevalikuõppe koordinaatori Liine Maasika sõnul tuleb koostöös kohalike omavalitsuste ja tugiasutustega leida üles teenused, mis keerulises olukorras noori toetama hakkavad. „Kindlasti on koolides, kus ei ole seda varem tehtud, alguses keeruline, sest puudub hästi toimiv võrgustik,“ usub Maasikas. Ta tõdeb aga, et probleemide tuvastamisest on vähe kasu, kui pole ressurssi neid lahendada. „Kõiki õpilasi ei ole võimalik ühesugustes tingimustes õpetada ja toetava võrgustikutööta pole midagi teha.“ 

Veel selgitab Maasikas, et paljudes koolides ei pruugita teada, millist tuge on väljaspool kooli üldse võimalik saada, ega kujutata kogemuse puudumisel ette, mida õpetatav sihtrühm üldse tahab ja jõuab. „Mõni õpilane saab lühikese ajaga aru, et millegi saavutamiseks on vaja õppida, teistel ei pruugi seda arusaama tekkidagi. Õpilastega tuleb harjutada ja neid suunata, sellele tuleb rõhku panna,“ räägib ta.  

“Probleemide tuvastamisest on vähe kasu, kui pole ressurssi neid lahendada.

Õppe jooksul võib tekkida veel üks peidetud probleem, mis on seotud kiindumisega. Kuna nende noortega tuleb päevast päeva aktiivselt tegelda, võib õpetajates ja juhendajates tekkida soovmõtlemine. Maasikas räägib, et kui vaheaasta õpilased on aasta aega õppinud, siis inimesed kiinduvad neisse. Neile tuntakse kaasa ja neid tahetakse igati aidata. „Märkan ka oma koolis, et lapse taset kiputakse üle hindama. Õpetajad vaatavad, et õpilane pingutab täiest väest, käib tunnis ja hullult tahab, aga neljanda taseme kutsekeskhariduse õppijaks ei pruugi ikka saada, kuna vajalikku põhja tal lihtsalt ei ole,“ nendib ta. Ettevalmistav õpe tuleb Maasika sõnul mõne jaoks lihtsalt liiga hilja. „Loodame muidugi, et suuremal osal noortest aitab see edasi õppima minna,“ lisab ta. 

Kokkuvõttes rõhutab Maasikas, et ettevalmistav õpe ei ole ainult nende koolide mure, kus vaheaasta rühmad avatakse. „Et nendele õpilastele tuge pakkuda, pingutab terve piirkond ja kogukond. Õnneks tundub, et kohaliku omavalitsuse tasandil pakutavad teenused on Eestis igal pool olemas,“ lõpetab ta positiivsel noodil. 

Üks mõjuvamaid mõtteid pärineb Vabaduse kooli direktorilt Olga Selištševalt, kes tõi välja, et kuigi nende koolis katsetatakse vaheaastat alles katseprojektina, on selles osalevad noored päris ja nende 60 seas lähevad paljud järgmisele õppeaastale vastu lootusega. Seega on väitele, et seda õpet on vaja, raske vastu vaielda.