Õpetajatele lubati sellest aasta 1. jaanuarist töötasu alammäära tõusu 1970 euroni ning riik on selleks ka raha andnud, kuid selgub, et ligi kümme omavalitsust üle Eesti kasutab formaal-juriidilist segadust, et arvestada palga maksmisel kõrgemat tasu alles 17. jaanuarist.  

Sellest aastast on õpetajate töötasu alammäär tõusnud 1820 eurolt 1970-ni. Palkade tõstmiseks vajaliku toetuse on riik eraldanud omavalitsustele terveks kalendriaastaks.

Seoses sellega, et õpetaja töötasu alammäära puudutavad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jõustusid 17. jaanuaril, jõustus aga ka alammäära määrus 17. jaanuaril.

Eesti haridustöötajate liidule teada on mitmed omavalitsused määruse hilisemat jõustumist kokkuhoiu eesmärgil ära kasutamas. „Paljud õpetajad, kes on töötanud teadmisega, et teenivad jaanuari eest vähemalt 1970 eurot, peavad nüüd leppima, et nende aasta esimene palk on oodatust 75 või 100 euro võrra väiksem,“ ütles Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri.

„Koolipidaja saab selle kokkuhoitud raha eest maksta hiljem kinni näiteks õpetajate ületunnid,“ nentis Voltri ning ütles, et ilmselgelt tunnevad õpetajad selles olukorras, et omavalitsus on neid petnud. „Siiski on hea meel tõdeda, et enamik koolipidajaid on õpetajate suhtes käitunud õiglaselt ja tõstnud töötasu 1. jaanuarist,“ lisas ta.

Jõustunud seaduse kohaselt kehtib õpetaja töötasu alammäär õpetajatele, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja kvalifikatsioonita õpetajatele, kes osalevad õpetajakoolituses või omavad magistrikraadi või on magistriõppes.

Lisaks palga alammäärale eraldab riik iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta diferentseerimise osa 22%, mis võimaldab rakendada karjäärimudelit ning maksta õpetajatele palka vastavalt vastutusele ja lisaülesannetele.