• Loodusvaatluste minimaraton aitab siduda õppetöö päris eluga.

Loodusvaatluste minimaraton on üle-eestilise loodusvaatluste maratoni erivorm õppeasutustele, mis toimub juba kolmandat korda. See harrastusteaduslik algatus kutsub õpilasi ja õpetajaid maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul eelnevalt registreeritud alal elurikkust kirja panema ja oma vaatlusi elurikkuse andmeportaali edastama.

Kui suur üle-eestiline loodusvaatluste maraton toimub eelregistreeritud aladel igal pool samal ajal, siis loodusvaatluste minimaraton on paindlik: osalejad saavad ise valida endale sobiva päeva vahemikus 4. maist kuni 5. juunini.

Vaatlema ei pea 24 tundi järjest, vaid võib valida paaritunnise ajaakna, mil koos õpilastega õhus, maas ja vees leiduvat elurikkust tundma õppida. Ööpäevane kestus võimaldab vaadelda nii hommikul kui ka pärastlõunal. Mitme klassiga osaledes saab tegevuse kahe päeva vahel ära jagada. Vaatlusi sisestada on aega ka pärast sündmuse lõppu, nii jõuavad osalejad vaatluste tulemusi enne ekspertidele kontrollimiseks saatmist korrastada.

Kus loodusvaatluste minimaratoni korraldada?

Loodusvaatluste minimaratonil osalemine innustab õpilasi loodust märkama – alustada võib näiteks õppeasutuse õuelt. Milliseid kodumaiseid puu- ja põõsaliike seal leidub? Milliseid linde või putukaid näete või kuulete? Kas põõsaste all ja kraavikaldal õitseb kevaditi keegi? Maikuus ja juuni alguses on salumetsa all palju õitsvaid liike, nii et kõik ülaste ja sinilillede kasvukohad sobivad vaatluste tegemiseks väga hästi. 

Kui koolimaja ümbruses väga palju rohelust ei ole, siis võib minna lähedal asuvasse parki või ühendada minimaratonil osalemise hoopis mõne looduskeskuse või matkaraja külastusega. Oluline on hiljemalt 20. aprillil oma vaatlusala ära registreerida.

Õpivad kõik 

Loodusvaatluste minimaraton loob hulgaliselt õppimisvõimalusi nii õpetajatele kui ka õpilastele. Minimaratonil saab õppida lihtsamaid liike kirjeldama ja tunnuseid märkama, mille alusel liike üksteisest eristada. Võib ka avastada, et osa rahvapäraseid nimetusi ei olegi ametlikud liiginimed.

Õpetajal pole tarvis karta, et ta peab kõiki liike ise tundma. Väga oodatud on ka kõige tavalisemate liikide vaatlused. Nendest moodustunud aegread annavad aastate pärast teadlastele väärt infot.

Et määramine läheks libedamalt, võib kaasata liigieksperte. Nii saavad lapsed aimu ka loodusteadlase ametist. Kel võimalik, võib appi kutsuda liigitundjast lapsevanema. Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed aitab leida liigispetsialisti vähemalt 20 koolile, mis on registreeritud enne 20. aprilli.

Vaatluste tegemine võib olla grupitöö

Kõik minimaratonil tehtud vaatlused tuleks sisestada elurikkuse andmeportaali. Vaatluste tulemused võib esialgu kirja panna paberile, et hiljem need arvutis sisestada. See võimaldab vahepeal ka määrajaid kasutada. Näiteks võib võrrelda, kas määramiseks kasutatavad nutirakendused annavad kõik sama info või mitte. Vaatluste sisestamisel saavad õpilased värskendada süstemaatika tundmist ja rohkem aimu sellest, milliseid andmeid eluslooduse kohta kogutakse. PlutoF GO nutirakendusega saab vaatlused kohe koos koordinaatidega ära saata.

Oluline on teha õues igast liigist foto, sest selle alusel kinnitavad vaatluse elurikkuse andmeportaali liigieksperdid. Lindude puhul võib filmida või laulust helilõigu salvestada.

Lisaülesandena võivad õpilased teha oma vaatlusmaratonist videokokkuvõtte, postri, esitluse või muu loovtöö, mida teistega jagada. Septembri lõpus ootame loovülesandeid ja minimaratoni vaatluspäeva kokkuvõtteid esitanud õpilasi Tartu ülikooli botaanikaaeda, kus nad saavad oma kogemusi teiste vaatlusmaratonil osalenud õpilastega jagada.

Keda vaadelda?

Oodatud on kõik eluslooduse liikide vaatlused: eri rühmade loomad (linnud, kalad, imetajad, roomajad ja kahepaiksed, mitmesugused selgrootud, näiteks putukad või limused jt), taimed, seened, samblad, samblikud jm. Maratoni toimumisaja valikul on hea meeles pidada, et kevadel on linde vaadelda kõige parem üsna varastel hommikutundidel. Taimi on hea määrata alates keskpäevast, kui hommikune kaste on kuivanud. Liblikad alustavad lendu veidi enne keskpäeva.

Miks tulla koos klassiga? 

Vaatlusmaraton on hea vaheldus klassis laua taga istumisele. Minimaratoni saab ühendada õppeaasta lõppu tähistava väljasõidu või muu sündmusega, aga see sobib ka üheks tunniks või projektipäevaks. Vaatlusmaratonil osalemine on õpe päris looduses, mis sobib loodusõpetuse, bioloogia ja keskkonnateemadega. Õppimine on tähenduslik – õpilased teevad vaatlusi päris looduses ja panustavad elurikkuse andmestikku. See tõstab motivatsiooni ja annab õppimisele tähenduse: igaühe tähelepanek loeb. Üritus arendab õpilaste digi- ja teaduspädevusi – loodusvaatluste tegemine ja andmete sisestamine arendab vaatlus- ja kriitilise mõtlemise oskust, digipädevust ning arusaama (kodaniku)teaduse toimimisest. Loodusvaatluste minimaraton täiendab õpetaja tööriistakasti ning annab ideid õuesõppeks ja uurimuslikuks õppeks. Üritus on osa üle-eestilisest algatusest – loodusvaatluste minimaratoni kaudu on õpetaja ja tema õpilased osa laiemast elurikkuse märkamise ja väärtustamise liikumisest. Kogutud vaatlusandmed võivad olla aluseks mõne näituse või õpilastöö tegemiseks.

• Loodusvaatluste minimaraton koolidele toimub 4. maist 5. juunini. 

• 20. märtsil kl 14–15 on kõik huvilised õpetajad oodatud loodusvaatluste minimaratoni infoseminarile veebis.

• Lisateave ja registreerumine elurikkus.ee/minimaraton.

• Loodusvaatluste minimaratoni korraldavad Margit Hirv, margit.hirv@ut.ee ja Külli Kalamees-Pani, kulli.kalamees-pani@ut.ee (Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed).

• Minimaratoni toimumist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.