Õpilane Aleksandra Paemurru tutvustab oma töid.
Foto: HTM

Õpilaste hääl sai nähtavaks

Õpilane Aleksandra Paemurru tutvustab oma töid.
Foto: HTM
4 minutit
40 vaatamist
  • Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumis avatud õpilaste fotonäitus „Nähtav hääl“ toob vaatajani noorte enda vaate koolielule. Fotod pakuvad vahetut ja ausat sissevaadet sellesse, kuidas õpilased end koolis tunnevad: mis toetab heaolu, mis tekitab pinget ning mis aitab luua kuuluvuse ja kaasatuse tunnet.
Aleksandra Paemurru: „Pilt on tehtud rootsi keele tunnis, kus mängisime parasjagu lauamängu. Need on minu ja kursakaaslase lemmiktegelased, keda oleme kasutanud mängunuppudena juba aasta aega. Neid tegelasi nähes meenuvad toredad hetked. Krokodilli nimi on Krokodilen, aga kits on lihtsalt kits. Valisin selle pildi, sest siin on üks väheseid näiteid sellest, kuidas õppida on vahel ka lõbus.“
Margret Rattus: „Kõrvaklapid mängivad minu jaoks suurt rolli. Kuulan bussis muusikat, see tegevus rahustab mind ja laseb lõõgastuda enne ja pärast pikka koolipäeva.“
Siim Markus Hermann: „Mulle meeldis kompositsioon, kus aknast väljaspool on valge ning sees on tume. See sümboliseeris minu jaoks sel päeval väsimustunnet, kuna vaheaeg oli lõppenud ning kool jälle alanud. Pilt näitab ka seda, et isegi kui praegu on raske, siis hiljem on kergem.“

Näitus on osa laiemast rahvusvahelisest projektist, mille keskmes on õpilaste sotsiaalemotsionaalse kaasatuse mõtestamine. Idee sündis Euroopa kaasava hariduse agentuuris, kus Eesti kaasava hariduse poliitikakujundajad on koos teiste riikide esindajatega otsinud võimalusi, kuidas näha kooli sellisena, nagu õpilased seda iga päev kogevad.

Mitte vaid pildistamine

Näitusel eksponeeritud tööd on valminud photovoice’i meetodil. Tegemist on osalusliku kvalitatiivse uurimismeetodiga, kus õppijad saavad ise otsustada, mis nende kogemuses on oluline, ning seda nii visuaalselt kui ka sõnadega lahti mõtestada. See aitab tuua esile kogemusi ja nüansse, mis tavapärastes küsitlustes või intervjuudes sageli märkamatuks jäävad. 

„Võis teha pilte kõigest ja nii palju, kui tahtsid, lisaks sain sel viisil endast märku anda, kuna ma pole väga rääkija,“ kirjeldas üks õpilane enda kogemust. Teine õpilane tõi välja, et meetod pani teda päeva jooksul toimuvat rohkem märkama ja mõtestama.

Kõige olulisem on kuuluvustunne

Fotodel on kujutatud nii rahu ja rõõmu pakkuvaid kui ka pinget tekitavaid hetki. Õpilased jäädvustasid koos sõpradega õppimist, vaikseid kohti koolimajas, väsimust päeva lõpus ning ärevust enne kontrolltöid. „Kõik koolipäevad ei ole lõbusad ja see on täiesti okei,“ tõdes üks noor. Mitmed tõid välja, kuidas motivatsioon kasvab, kui saab tegelda sellega, mis huvitab. „Igal inimesel on oma lemmikõppeained. Kui näiteks reaalained huvi ei paku, on igaühel ikka midagi, mis kütkestab,“ selgitas projektis osalenud gümnasist.

Üks enim kordunud motiive õpilaste fotodel ja selgitustes on kaaslastega koosolemine ja ühiselt tegutsemine ning kuuluvustunne või selle puudumine. Just suhted kaaslastega ning võimalus olla märgatud ja iseendana kohal on õpilaste sõnul olulised tegurid, mis toetavad nende heaolu koolis.

Võti kaasavasse kooli

Photovoice’i katsetasid oma õpilastega õpetajad Ilona Kroon ja Anna-Liisa Kree, kel avanes nii võimalus vaadata koolielu teadlikult õpilaste vaatenurgast. „Kõige toredam oli õpilaste entusiasm ja valmisolek projektis osaleda,“ märkisid õpetajad. „Õpilastega vesteldes mõistsin päriselt projekti eesmärki ja nägin, et see andis tulemusi juba enne näitust,“ tõdes Ilona Kroon, kelle sõnul on photovoice hea tööriist õpilaste koolikogemuse mõistmiseks. 

Projekti tulemusena valmivad Euroopa kaasava hariduse agentuuris praktilised juhised õpetajatele ja koolidele photovoice’i kasutamiseks, sh haavatavate õppijate kaasamiseks. Kuna meetod toetab õpilaste refleksiooni ja eneseväljendust, võiks seda edaspidi kasutada näiteks arenguvestlustel või kooli sisehindamises. Eesti on Euroopa riike ühendava koostöövõrgustiku liige alates 2004. aastast ning photovoice’i projekt on vaid üks näide, kuidas rahvusvaheline koostöö toetab tõenduspõhist hariduspoliitikat.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sotsiaalpedagoog: abi jõuab õpilaseni sageli liiga hilja

Harno Pärnu Rajaleidja sotsiaalpedagoog Victoria Riisenberg räägib, milliste muredega jõuavad koolist puudujad Rajaleidjasse, miks abi kaasatakse sageli…

7 minutit

Mida teha, kui laps kaob koolist?

Õpilaste korduvad puudumised algavad sageli üksikutest hilinemistest või „kadunud“ tundidest, kuid võivad kasvada kuudepikkuseks eemalolekuks, mille järel on kooli naasta…

9 minutit

Koolitaja Brit Mesipuu: „Kui laps tahab saada tiktokkeriks, ära tee tema unistusi maha!“

Lastele ja noortele internetiturvalisuse loenguid andev koolitaja Brit Mesipuu selgitab…

11 minutit
Õpetajate Leht