Kevadel toob lavastaja Elina Pähklimägi suuremates linnades vaatajateni loo August von Kotzebuest – Eestiga tihedalt seotud ajaloolisest isikust.
Lavastuse „August von Kotzebue viimane vaatus“ lavastaja Elina Pähklimägi ütleb, et talle meeldivad lood päris inimestest ning otsides võime oma esivanemate minevikust leida väga magusaid lugusid. „On oluline, et need lood ei jääks ainult kirjanduslikeks pajatusteks, vaid et neile antakse hääl, mille kaudu saab veelgi rohkem teada maailmast ja inimestest, kes meie ümber on.“ Pähklimägi osutab ka, et Kotzebuega seoses räägitakse väga palju Goethest, Beethovenist, Napoleonist, Paul Esimesest, Viini kongressist – need on märksõnad, mille abil saame paigutada Kotzebue kultuuripilti.
Sakslasest Eesti suurkuju
Kotzebue oli sakslane, kes elas ja tegutses väga suure osa oma eluajast Eestis (Kotzebue rajas Eesti esimese kutselise teatri ja just tema kirjutatud näidendites kõlas eesti keel esimest korda laval – toim). „Tahan selle lavastusega öelda, et me ei pea vaatama muu maailma poole, meil on oma ajaloos olnud palju neid, kes on olnud kuidagi Eestiga seotud ning keda tasub mäletada ja kelle päritolu teada,“ märgib Pähklimägi. Ta lisab, et Kotzebue värvika karakteri ja elukäigu kõrval tuleb olulise liinina lavastuses esile küsimus „Kas mind mäletatakse ka siis, kui mind enam ei ole?“ „See, kuidas me oleme oma elu elanud, kõnetab inimest ning see küsimus vaevab lavastuses ka Kotzebued,“ märgib Pähklimägi.
Lavastus sünnib koos Jõhvi teatriresidentuuriga „Sündinud Jõhvis“, mison Eesti Kontserdi ja Jõhvi vallavalitsuse koostööprojekt, kus lavastaja Elina Pähklimägi, dramaturg Katariina Libe, näitlejad Triinu Meriste, Jaune Kimmel, Janek Joost ja Markus Truup, lavakujunduse ja kostüümide konsultant Iir Hermeliin, muusika autor Tobias Tammearu ning kuus noormeest Jõhvi gümnaasiumist loovad kolme kuu jooksul lavateose, mis on inspireeritud linnast.





Lisa kommentaar