• Välismaal elavad eesti noored on väga oluline sihtgrupp, kinnitavad ülikoolid kui ühest suust. Rahvuskaaslaste siia õppima toomine eeldab aga senisest paindlikumat lähenemist.

15 aastat Brüsselis elanud ja seal Euroopa kooli lõpetanud Hanna Pärnamäe õpib nüüd Tartu ülikoolis geograafiat.

„Mõtlesin pikalt, kuhu ülikooli kandideerida ning mis riigis üldse elada tahan,“ lausub Pärnamäe. „Olin ise natuke ringi vaadanud ning koolis õpetajatega arutanud, kuid miski ei kutsunud mind. Kui Brüsselis toimus infotund Eestis edasiõppimise võimaluste kohta, oli see väga julgustav ning jättis Eesti ülikoolidest hea mulje. Välismaa ülikoolide puhul tekkis tunne, et ellu jäävad ainult tugevad. Eesti ülikoolid olid ligipääsetavamad.“ 

Infot oli lihtne leida, Pärnamäe e-kirjadele ja küsimustele vastati ning probleemidele aidati lahendusi leida. See tegi nii kandideerimisprotsessi kui ka kolimise sujuvaks. Lepingud sõlmiti ja kontod avati nädala jooksul. Ei pidanud aeglase paberimajandusega tegelema, millega ta oli harjunud.

Suur tõmbejõud oli Eesti kiidetud haridus ja kõrge elatustase. „Eesti avarus, turvalisus ja avalike ruumide puhtus on väga hästi mõjunud,“ ütleb Pärnamäe, kes elab TÜ ühiselamus. Rõõmu teeb, et ta on saanud palju lähedasemaks siinsete sugulaste ja pereliikmetega.

„Sellest ajast, kui olen siin, on minu mured muutunud,“ lausub Pärnamäe. Kuigi ta räägib eesti keelt emakeelena, kartis ta sotsiaalset aspekti, sest kultuuriliselt on vahet kohalikega ikka tunda. Eestis on ta kultuuri ja ühiskonna kohta palju uut õppinud. 

„Identiteedi ja kuuluvuse teema on väliseestlaste jaoks raske,“ märgib ta. „Õnneks on mul vedanud kursuse ning ringkonnaga, mille olen endale siin loonud. Aga tean, et kõigil pole nii.“ 

Alguses pelgas Pärnamäe keeletaseme erinevust kaasüliõpilastega. Aga keeleoskus on paranenud ning koolitööde tegemist pole see häirinud. 

„Mul on Sõnaveeb alati lahti,“ ütleb ta. „Tartu ülikoolielu on väga tore. Muidugi on õpingutes vahel raske, aga kursusekaaslastega aitame üksteist ning meie osakonnas on väga toredad inimesed, kes aitavad ja nõustavad. Alati on keegi, kelle poole pöörduda, kui on abi vaja.“ 

Kogukonnad on suured

Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden käis sügisel koos teiste rakenduskõrgkoolide juhtidega Kanadas õppereisil, kus kohtus eestlaste kogukonnaga ja koges, et sihtgrupp, keda välisriikidest õppima kutsuda, on arvatust suurem. 

„Nägime Kanadas, et osa noori räägib eesti keelt tasemel, mis võimaldab õppida eestikeelsel õppekaval. Tundus, et noorel põlvkonnal on ka huvi,“ räägib Preeden.

Tervishoiu kõrgkool on valmis pakkuma tuge eesti keele õppimisel. Abiks on kogemused Narvast, kus praegu õpetatakse vene noori. Ka teistest rahvustest noorte eesti keele õpet on toetatud ja nad saavadki keele selgeks, et Eesti tervishoiusüsteemis toimetada.

„Saame pakkuda ühiselamut. Ja kui õppetöös tekivad takistused, siis toetame, nagu kõiki õppureid,“ rääkis Preeden.

Tartu ülikooli bakalaureuseõppesse on nii sel kui eelmisel sügisel astunud 27 Eesti kodakondsusega noort, kes omandasid keskhariduse välismaal. Kõige rohkem oli sisseastujaid sotsiaalteaduste valdkonna õppekavadele.

Vastuvõtutalituse juhatajaMarily Saare sõnul arvestatakse välismaalt tulnud Eesti noortega mitmel viisil. Näiteks ei eeldata Eesti riigieksamite sooritamist – need asendatakse välisriigis sooritatud lõpueksamite tulemustega. Eesti keele riigieksami tulemus on võimalik asendada kooli õppekeele või esimese võõrkeele lõpueksami tulemusega. Eesti keelt emakeelena ja vabalt rääkivad kandidaadid saavad taotleda vabastust keeleoskuse tõendamisest.

Sageli küsivad sisseastujad, kas kandideerimisperioodil veel lõpetamata keskharidus tähendab, et samal aastal ei saagi kandideerida. Aga selleski arvestatakse välismaal õppinud noortega – mitmes riigis saab keskhariduse lõpetamise dokumendid kätte hiljem kui meil. 

„Oleme rõhutanud, et avaldus tuleb esitada kandideerimisperioodi jooksul, kuid dokumentide originaalid on võimalik esitada hiljem. Toetame ja juhendame välismaalt tulnud noori, et kõik dokumendid oleksid õigesti ja õigel ajal esitatud,“ toonitas Saar.

TalTechi õppeprorektori Ingrid Pappeli sõnuleeldab välismaal elavate eesti noorte siia õppima toomine senisest paindlikumat ja sihtrühmapõhisemat lähenemist. Tehnikaülikool saab kasutada ära oma tugevusi digihariduses, inseneerias, IT-s ja kestliku arengu vallas ning pakkuda õpiteid, mis ei eelda kohe ja täielikult Eestisse kolimist. 

„Just probleem- ja projektõppe tüüpi koostööformaadid, näiteks EuroTeQ-i kaudu, mikrokraadid ja lühikesed moodulipõhised õppeprogrammid võimaldavad katsetada õppimist Eestis, siduda seda rahvusvahelise kogemusega ning teha teadlik otsus edasiste õpingute kohta,“ lausus Pappel. Tema sõnul võiks TalTech sihtrühmale senisest selgemalt tutvustada õppekavu, mis on rahvusvahelise tööjõuturu jaoks atraktiivsed ja ühiskondlikult mõjukad, näiteks rohetehnoloogiad, TI, digitaalsed süsteemid, ringmajandus ja ettevõtlus. Oluline ei ole ainult kutsuda need noored tagasi, vaid luua ka paindlik platvorm, kus nad saavad samm-sammult Eestiga kontakti ning lõpuks siia panustama tulla. TalTechis on loomisel ka konkreetne tegevuskava.

Tallinna ülikool suunab oma turundustegevuse suure väliseestlaste kogukonnaga riikidesse, nagu USA, Soome ja Saksamaa. Viimastel aastatel on õppima tulnud nii välismaal keskhariduse omandanud eestlasi kui ka väliseestlaste järeltulijaid, vahendab haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi. Huvi pakuvad näiteks Euroopa nüüdiskeelte ja Eesti uuringute õppekavad. 

„Eesti ülikoolid on rahvusvahelistes edetabelites soliidsel kohal ja õppekavade valik on lai,“ laususKlaasmägi.

Eesti kunstiakadeemia kommunikatsioonijuhi Laura Jüristo sõnul on Soome haridusmessi Studia külastajate seas alati olnud eesti juurtega noori, kes kaaluvad kõrghariduse omandamist Eestis. Infot jagatakse ka väliseesti kogukondade sotsiaalmeedia gruppides.

„Meie puhul tasub silmas pidada, et bakalaureuseõpe on eestikeelne,“ lausus Jüristo. „See seab piirangud. Õppekavad sobivad neile, kel on keeleside Eestiga säilinud. Eriti võiks huvi pakkuda loome- ja disainivaldkond, kus EKA on rahvusvaheliselt tunnustatud.“ Magistri- ja doktoriõppes saab õppida inglise keeles.

Eesti muusika- ja teatriakadeemias on spetsiifikast lähtuvalt suhtlus väliseestlastega olnud isiklike kontaktide ja kultuuri tasandil. Kommunikatsioonijuhi Evelin Värva sõnul on väliseestlased viimasel ajal pärinud akadeemias õppimise kohta. On neidki, kes alustanud bakalaureuseõppes ja jõudnud juba doktorantuuri, näiteks helilooja Riho Esko Maimets tuli siia Kanadast. 

Eesti maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristina Kurmi sõnul ei jaksa nad korraldada vastuvõtutegevusi välismaal elavatele Eesti noortele. Väiksemas ülikoolis on paratamatu, et kõigele ei jagu tähelepanu. Seepärast lüüakse hea meelega kaasa tegevustes, mida veab Study in Estonia. 

Samas võiks väiksus kaugemalt tulijaile sobida: õppegrupid on väikesed, vooruloenguid pole, õppejõududega tekib vahetu kontakt ning neilt saab kiiresti personaalset tagasisidet.