- Õppimiskohustuse reformiga saavad põhikoolilõpetajad ja nende pered kindlustunde, et erivajadus ei takista haridustee jätkamist.
Igal kevadel seisavad põhikoolilõpetajad ja nende pered olulise valiku ees: kuhu minna edasi õppima. Haridusliku erivajadusega noorte puhul on see otsus keerulisem. Edasiõppimise valiku keskmes ei tohiks aga olla mitte erivajadus, vaid noore tugevused ja tulevikusoovid. Igaühel peab olema võimalus jätkata õppimist just talle sobival ja tähenduslikul haridusteel.
Esmane valik: gümnaasium või kutsekool
Kõigi põhikoolilõpetajate puhul on eelistatud valik jätkamine tasemeõppes ehk üldkeskhariduse suunal gümnaasiumis või kutsekoolis, kus on valikus nii rakendusliku keskhariduse kui ka kutseõppe õppekavad. Haridusliku erivajadusega õpilased on sama erinevad kui tavaõpilased: nende võimed, huvid, motivatsioon ja tulevikuplaanid võivad varieeruda suurel määral. Õppija toevajadus sõltub aga keskkonnast, kus ta iga päev õpib ja elab. Näiteks mõni autismispektri häirega laps, kes suurte klassidega koolis vajab õpet eriklassis, võib väikeste klassidega väikeses koolis õppida edukalt tavaklassis. Just seetõttu peab ka edasiõppimine lähtuma noore huvidest ja tugevustest, mitte diagnoosist või toe liigist.
“Mõni autismispektri häirega laps, kes suurte klassidega koolis vajab õpet eriklassis, võib väikeste klassidega koolis õppida edukalt tavaklassis.
Kõik gümnaasiumid ja kutseõppeasutused on seaduse järgi kohustatud kohandama õpet lähtuvalt õppija vajadustest ja pakkuma vajalikke tugiteenuseid. See võib tähendada individuaalset õppekava, tugispetsialistide teenuseid, teistsugust õppekorraldust, täiendavat keeleõpet või muid kohandusi, kuid ei sea piire noore õpiraja valikule.
Piire võib seada üksnes õppekava, mille alusel õpilane põhikoolis on õppinud. Lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppinu ei suuda keskharidust omandada enamasti aga ka kohandusi ja tuge saades. Sel juhul saab õppimist jätkata kutseõppes nendel õppekavadel, kus omandatakse kutseoskused ilma keskhariduseta. Põhikoolis individuaalse õppekavaga õppinud õpilaste puhul tuleks sisseastumisel eraldi hinnata, kas õppekava, kus õpilane soovib jätkata, on talle jõukohane, ning vajadusel õpilast õpiraja valikul täiendavalt nõustada või teha vajalikke kohandusi. Selliste õpilaste vastuvõtt peab olema reguleeritud kooli vastuvõtukorras.
Toimetuleku- ja hooldusõppe lõpetajad
Alates 1. septembrist 2025 on toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis 11 ja hooldusõppe õpilastel 12 aastat. Seega on edaspidi kõik hooldus- ja toimetulekuõppe õpilased põhikooli lõpetades juba õppimiskohustuse täitnud. Hooldusõppe lõpetanutel on seejärel võimalik suunduda sotsiaalteenustele, toimetulekuõppe lõpetanud saavad vajaduse korral edasiõppimise valmidust kasvatada lisaõppes ning jätkata õpinguid kutseõppe madalama taseme õppekavadel. Toimetulekuõppe lõpetanutele sobivaid õppekavasid pakuvad näiteks Räpina aianduskool, Valgamaa kutseõppekeskus, Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskus, Raplamaa rakenduslik kolledž, kuid toimetulekuõppe lõpetanuid õpib ka teistes kutsekoolides üle Eesti.
Kõik haridusliku erivajadusega põhikoolilõpetajad ei ole siiski valmis kohe uude kooli ja keskkonda liikuma. Just nende jaoks on mõeldud lisaõpe põhikooli juures. Lisaõppes saavad noored endale tuttavas keskkonnas täiendavat üldhariduslikku õpet, karjääriõpet ja -nõustamist ning tuge sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamiseks.
Alates 1. septembrist 2025 ei saa koolipidaja enam otsustada, kas põhikoolis lisaõpet pakkuda või mitte. Kui tõhustatud või eritoe õpilane põhikooli lõpetamise järel lisaõpet vajab, tuleb seda talle võimaldada. Vajadust hindab kool koos perega, võttes aluseks ennekõike õpilase sotsiaalse toimetuleku võime.
Ettevalmistav õpe on abiks
Teine oluline üleminekumeede on ettevalmistav õpe. See on mõeldud eelkõige neile põhikoolilõpetajatele, kes eri põhjustel ei leia gümnaasiumi või kutsekooli tasemeõppes edasiõppimiseks kohta. Ettevalmistav õpe toetab takistuste ületamist ja on kohandatud vastavalt õpilaste individuaalsetele vajadustele, et tagada valmisolek edasi õppida.
“Kõik haridusliku erivajadusega põhikoolilõpetajad ei ole valmis kohe uude kooli liikuma. Nende jaoks ongi mõeldud lisaõpe.
Erinevalt senisest kutsevalikuõppest ei saa ettevalmistavasse õppesse kandideerida põhivastuvõtu perioodil, sest kõikide põhikoolilõpetajate puhul on esmane siht jätkamine tasemeõppes. Kui aga haridusliku erivajadusega õppija või tema pere on veendunud, et ainuõige valik õpingute jätkamiseks on ettevalmistav õpe, ega soovi eelnevalt tasemeõppesse kandideerida, siis selline võimalus on olemas – õpilane ei ole kohustatud põhivastuvõtus kandideerimisavaldust esitama. Ta võib oodata jätkuvastuvõttu, kus tekib võimalus esitada avaldus ettevalmistavasse õppesse.
Kuigi see tähendab põhivastuvõtuga võrreldes hilisemat vastuvõttu, ei pea keegi kartma, et talle kohta ei leidugi, sest kõigile põhiharidusega õppimiskohustuslikele õpilastele, kes ei ole saanud kohta kutseõppes või gümnaasiumis, tagab riik õppimisvõimaluse ettevalmistavas õppes.
Turvavõrk kõigile
Õppimiskohustuse reformiga kaasneb põhikoolilõpetajatele ja nende peredele kindlustunne, et erivajadus ei takista haridustee jätkamist. Esmane siht on jätkamine gümnaasiumis või kutseõppes, kuid neid, kes vajavad rohkem aega või ei leia kohe sobivat kohta, toetavad üleminekumeetmed lisaõppe ja ettevalmistava õppe näol.
Lisa kommentaar