• Ettevalmistava õppe eesmärk on toetada noort nii, et ta astuks järgmisele õppetasemele enesekindlamalt ja paremate eeldustega.

Õppimiskohustuse rakendamine tähendab, et iga noor peab leidma pärast põhiharidust endale sobiliku õpitee. 2025. aasta andmed näitavad aga, et ligikaudu 760 põhikoolilõpetanut ei jätkanud õpinguid ühelgi tasemel. See on terve Hiiumaa jagu õpilasi. Väiksel riigil ei ole võimalik lubada, et nii suur hulk noori jääb igal aastal haridussüsteemist kõrvale. Igaüks neist on kaotus nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes – tööjõuturule jõuab vähem inimesi, suureneb toetusvajadus ning kaotame väärtuslikku potentsiaali. Kui kaitseväe õppustel räägitakse, et iga okas loeb, siis hariduses loeb iga laps.

Mittejätkajad võivad olla noored, kes ei ole motiveeritud edasi õppima või kellel on vaimse tervise muresid, aga ka noored, kelle põhikoolis saavutatud tulemused ei võimalda gümnaasiumi, kutsekeskharidusse või kutseõppe erialaõppesse astuda. 

Kuigi 2024/2025. õppeaastani oli kohustuslik omandada põhiharidus, jätkas enamik noori õpinguid loomulikul moel, tajumata seda kohustusena. Haridustee valikud on seni õpinguid jätkanud noortel jagunenud selliselt, et ca 75% suundub üldkeskharidusse ehk gümnaasiumitesse, ca 23% rakenduslikku keskharidusse ja alla 2% valib kutseõppe erialaõppe ilma keskhariduseta ehk õpingud kutsekoolis. 

“2025. aastal ei jätkanud ligikaudu 760 põhikoolilõpetanut õpinguid.

Õppimiskohustuse edukaks rakendamiseks on üle vaadatud kõikvõimalikud õpiteed, püüdes kujundada neid õppijatele atraktiivsemaks. Nii on ellu kutsutud mitmed reformid ka kutsehariduses. Üldkeskhariduse kõrvale on loodud nüüdisaegsed rakendusliku keskhariduse riiklikud õppekavad ning et ükski noor ei jääks haridussüsteemist välja, ka uus õpitee – ettevalmistav õpe. See ei ole gümnaasiumi, rakendusliku keskhariduse ega erialaõppe konkurent, vaid lisavõimalus neile, kes vajavad enne järgmise sammu astumist täiendavat tuge.

Mida ettevalmistav õpe pakub?

Ettevalmistav õpe on suunatud eelkõige noortele, kes ei leia õppekohta põhivastuvõtul. Selle sihtrühm on noored, kes oskavad eesti keelt puudulikult, aga ka õpilased, kelle põhikooli õpitulemused ei võimalda järgmisele haridustasemele siseneda. Samuti madala motivatsiooni, ebakindlate karjäärivalikutega, toevajadusega ja vaimse tervise probleemidega noored. 

Õppe sisu kujundatakse iga õppija vajadustest lähtudes. Suur rõhk on karjäärivalikul ja enese tundmaõppimisel, õpilünkade analüüsimisel ja tasandamisel, õpioskuste arendamisel ning sotsiaalsete ja eluks vajalike oskuste omandamisel. 

Kus õpitakse?

Ettevalmistavat õpet hakatakse pakkuma eelkõige riigi kutseõppeasutustes, vajadusel kaasatakse riigigümnaasiume. Tartus ja Tallinnas on plaanis kaasata ka munitsipaalkutseõppeasutusi. Neil on juba kutsevalikuõppe kogemus ning seetõttu on neil hea alus ettevalmistavat õpet edukalt rakendada.

“Ettevalmistava õppe prognoositav ühikuhind on 7854 eurot õppija kohta.

Ettevalmistavat õpet pakkuvate koolide lõplik nimekiri kinnitatakse veebruari jooksul. Noor peab esitama avalduse, vastuvõtt algab juulis. Ettevalmistava õppega saab liituda ka pärast õppeaasta algust, aasta läbi. Ettevalmistav õpe ei ole valik kõigile, vaid neile, kellel muidu puudub võimalus edasi õppida.

Kuidas on tagatud rahastus?

Ettevalmistavat õpet rahastab riik, 2026/2027. õppeaasta prognoositav ühikuhind on 7854 eurot õppija kohta. Ühikuhinna arvestuses lähtutakse arvestuslikust vajadusest katta õpetaja, tugispetsialisti ja rühmajuhendaja tööjõukulu, õppe- ja IT-vahendite ning koolilõuna kulu. Iga ülesande saanud kool saab raha vastavalt õppekohtade prognoosile. Kui piirkonna vajadus on 1–8 õpilast, tagatakse koolile rahastus 8 ühikuhinda. Kui vajadus on 9–15 õpilast, eraldatakse koolile rahastus vastavalt prognoositud kohtade arvule. Rahastamine arvestab õppijate tegelikku arvu Eesti hariduse infosüsteemis ehk kui 10. novembri ja 10. märtsi andmete kohaselt on õppijate arv prognoosis suurem, eraldatakse koolidele suurenenud õppijate arvu jagu raha juurde.