2025. aasta keeleteokonkursi peaauhinda jagavad kaks keeletegu: eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ja Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi man“.

Ministritest koosnev žürii tõstis 34 kandidaadi seast esile ka eesti keele instituudi tööd järjepidevuse hoidmise eest õigekeelsussõnaraamatu väljaandmisel.

„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik“ annab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes aastatel 1600–1739, ning peegeldab põhja- ja lõunaeesti kirjakeele sünnilugu. Leksikonis on kokku 13185 märksõna, mille kohta tuuakse kasutusnäiteid ja iseloomustatakse omaaegset tähendust. Sõnastik valmis tänu uurimisrühmale, mida juhtis Kristiina Ross ja kuhu kuulusid Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Annika Viht. On igati sümboolne, et teos ilmus eesti kirjakeele 500. juubeliaastal. 

Teiseks peaauhinna vääriliseks keeleteoks pidas žürii eesti keele õppele pühendatud koolikorraldust Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. 2025. aasta lõpus otsustas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur muuta kooli õppekorraldust, et õppijate eesti keele oskuse arengut paremini toetada ja noored omandaksid eesti keele tasemel, mis võimaldab neil Eestis edukalt toime tulla. Muudatuse põhimõte on, et kellel keeleoskust pole, õpib kõigepealt keelt, ja kes keelt mõistab, jätkab tavaõpet. Viimastel aastatel tehtud eesti keele tasemetestid näitavad, et suurel osal esimese kursuse õppijatest on eesti keele oskus tasemel A1, A2 või nõrk B1, kuid see ei ole erialaõppeks piisav. 

Võrokeelne taskuhääling „Poodi man“ läks 2025. aastal eetrisse nii Spotify kui Helüaida keskkonnas 13 episoodiga ladusas võro keeles. Saadetes intervjueerisid ajalootudeng Hipp Saar ja gümnasist Eliisabet Raju võrokesi, kellega räägiti Vana-Võromaa lähiajaloost, kultuurist, haridusest, keeleõppest ja muust päevakohasest. Tempokas ja terane taskuhääling „Poodi man“ tegi võro keelt nähtavamaks ja vabastas selle levinumast stereotüübist, et võro keel on ainult vanema põlvkonna suhtlusvahend. 

Endised haridusministrid tõstsid esile eesti keele instituudi eestvedamisel valminud „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, mis on eesti kirjakeele uusim normi alus. Ministrid rõhutasid, et EKI väärib tunnustust järjepidevuse ja süsteemsuse eest õigekeelsussõnaraamatute koostamisel ja väljaandmisel.

Õigekeelsussõnaraamatu 14. väljaanne koondab ajakohaseid soovitusi õigekirja, sõnamuutmise ja neutraalse keelekasutuse kohta ning selle eesmärk on toetada ühtset kirjakeelt. Sõnaraamatus on ligikaudu 60 000 märksõna. Võrreldes varasemate väljaannetega on sõnastikku lisandunud hulgaliselt uusi sõnu ja väljendeid, mis seonduvad tänapäeva ühiskonna teemadega. Samal ajal on eemaldatud vananenud ja harva kasutatavaid sõnu. ÕS 2025 on kättesaadav nii trükis kui veebis. 

Keeleteokonkursi rahvahääletusel kogusid võitja järel rohkem hääli integratsiooni sihtasutuse Keelesõbra programm, XXVIII laulupidu „Iseoma“ ning Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi tegevus.