• Tallinna otsus kujundada Põhja-Tallinna koolivõrk ümber on tekitanud terava vaidluse. Linn põhjendab muudatusi sündimuse languse ja vabade õppekohtadega, opositsioon ning osa lapsevanemaid leiavad aga, et kasvava linnaosa eripära on alahinnatud.

Tallinna linnavalitsuse otsus kujundada ümber Põhja-Tallinna koolivõrk on tekitanud küsimuse, kas tegu on vältimatu korrastamisega või sammuga, mis võib üha suureneva elanike arvuga linnaosas hiljem kätte maksta. Kuidas mõjutavad muudatused Tallinna avatud kooli, Põhjatähe põhikooli, Kalamaja põhikooli, Pelgulinna gümnaasiumi ja Ristiku põhikooli ning millise pilguga vaatab linn Põhja-Tallinna tulevikku?

Lapsevanem: küsimus on päris valikutes

Põhja-Tallinna lapsevanem Otto Oliver Olgo (Reformierakond), ütleb, et tema peret mõjutavad muudatused otseselt. Ta on kuueaastase lapse vanemana käinud avatud uste päeval nii Põhjatähe kui ka Pelgulinna koolis ning ütleb, et mõlemad jätsid hea mulje ja mõjusid uuendusmeelsena.

“Põhja-Tallinna kolib järjepanu uusi peresid.

Otto Oliver Olgo

Olgo sõnul tähendab Põhjatähe Lasnamäele kolimine aga, et seda kooli nad ei vali. „Mõlemad koolid jätsid mulje, et koolipere saab aru, mis oskusi ja keskkonda väärib tänapäeva laps. Kuid kui Põhjatähe viiakse nüüd Lasnamäele, jääb meie valikusse Pelgulinna kool, võib-olla ka avatud kool ja Kalamaja põhikool,“ ütleb ta.

Olgo sõnul ei ole küsimus ainult selles, kas linnas tervikuna leidub koolides mõni vaba koht, vaid millised koolid kodu lähedale alles jäävad. Kui üks kool muutub oma asukoha tõttu sisuliselt kättesaamatuks, kogetakse seda valikute vähenemisena isegi siis, kui koolides vabu kohti on.

Tema sõnul jäi linnavalitsuse põhjendus paljudele lapsevanematele arusaamatuks. Olgo hinnangul on Põhja-Tallinna kinnisvaraturg väga elav ja siia kolib järjest uusi peresid. Seetõttu leiab ta, et linnaossa on vaja pigem uusi koole.

Olgo sõnul on peamine mure see, et Põhja-Tallinnas on tugeva tasemega koole vähe, noorte arv aga kasvab. Linna teavitustööd peab ta puudulikuks, tema sai muudatustest teada uudistest alles pärast otsuste tegemist. Eelnevalt ei vihjanud miski, et koolivõrku plaanitakse nii suurel määral ümber teha.

Ka Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap (Keskerakond) möönab, et tagasiside on olnud erinev. Tema sõnul on loomulik, et osa inimesi tunneb muudatuste üle rõõmu ja osa on ärev. Samas koolijuhid on plaanituga rahule jäänud ning see on tema hinnangul edasi liikumise oluline eeldus.

Põhja-Tallinna koolivõrgu vaidlus koondub lõpuks kolme küsimuse ümber. Kas linn hindab õigesti linnaosa elanike arvu tulevikus? Kas vabade kohtade statistika näitab tegelikku olukorda või varjab survet tugevamatele koolidele? Ja kas tänane kokkuhoid võib mõne aasta pärast tähendada kallimat ümbertegemist?

Linn ütleb, et lähtuda tuleb praegustest täitumusandmetest ja tõenäolisest demograafilisest suundumusest ning vältida tühja varu ülalpidamist. Opositsioon ja osa lapsevanemaid leiavad, et just Põhja-Tallinna puhul võib liiga ettevaatlik arvestus tähendada, et mõne aasta pärast tuleb sama küsimust uuesti lahendama hakata, kuid siis juba suurema surve ja väiksema valikuga.

Kummal poolel on õigus, ei otsusta lõpuks mitte tänane pressivaidlus, vaid see, kui kiiresti täituvad uusarendused, kui palju noori peresid Põhja-Tallinnasse tegelikult kolib ja kas lähiaastatel lubatud lisakohad koolides rahuldavad vajaduse. Kui jah, saab linn öelda, et korrastas võrku õigel ajal. Kui mitte, võib öelda, et kiiresti muutuva linnaosa tulevikku prognoositi valesti.

Linn: arvestame rahvastikuprognoosi

Tallinna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) sõnul jõudis linn muudatuste vajaduseni eelarvemenetluse käigus, kui analüüsiti koolide täitumust. Tema sõnul selgus siis, et äsja renoveeritud Põhjatähe koolis õpib 16 last. Kante hinnangul ei ole selline olukord jätkusuutlik hariduslikult ega maksumaksja raha kasutamise seisukohalt ning analüüs näitas, et Põhja-Tallinna koolivõrk ei vasta nõudlusele.

“Põhja-Tallinna koolivõrk ei vasta nõudlusele.

Andrei Kante

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu kinnitusel põhinevad ümberkorraldused koolide täitumuse andmetel ja Tartu ülikooli koostatud rahvastikuprognoosil. Tema sõnul oli 2026. aasta veebruari seisuga Tallinna munitsipaalkoolide esimestes klassides 262 vaba kohta ning 1.–9. klassini kokku 1167 vaba õppekohta. Põhja-Tallinnas oli tema andmetel esimestes klassides 58 ja põhikooliastmes 320 vaba õppekohta.

Linna hinnangul näitavad sama suunda ka demograafilised numbrid. Kante viitab Tartu ülikooli 2025. aasta rahvastikuprognoosile, mille järgi sündimus langeb ja laste arv väheneb. Rundu lisab, et sel õppeaastal on lasteaedades umbes 1300 last vähem kui eelmisel ning 2026. aasta sügisel astub esimesse klassi vähemalt 400 last vähem kui aasta tagasi. Tema sõnul võib põhikooliealisi lapsi olla 2035. aastaks umbes 30 protsenti vähem kui praegu.

Kohti lisandub

Kante rõhutab, et linn ei käsita muudatusi koolikohtade vähendamisena, vaid olemasolevate ruumide ja õppekohtade piires tehtava ümberkorraldusena. Tema sõnul on muudatusi arutatud koolijuhtide ja lapsevanematega ning ühegi lapse haridustee ei katke.

Manuela Pihlapi sõnul lisandub Põhja-Tallinnasse küll mitmeid uusarendusi, kuid see ei juhtu üleöö. Laste arvu kohta ütleb ta, et praegu ja lähiajal see langeb. Pihlapi kinnitusel on 2026/2027. õppeaastal Põhja-Tallinnas lasteaiaealisi lapsi ligikaudu 140 võrra vähem kui tänavu ning esimesse klassi asub õppima ühe klassikomplekti võrra vähem lapsi.

Linna esindajate sõnul on uusarendusi prognoosides arvesse võetud, kuid uute korterite lisandumine ei tähenda automaatselt samas mahus kooliealiste laste arvu kasvu. Kante sõnul lähtuvad prognoosid sündimusest ja sissekirjutuste statistikast, mitte maksimaalsest kasvustsenaariumist.

Linn rõhutab ka, et ümberkorralduste tulemusel peaks kohti lähiaastatel lisanduma. Kante, Rundu ja Pihlap viitavad tõsiasjale, et 2027/2028. õppeaastaks lisandub piirkonda 130 uut õppekohta Tallinna avatud koolis ning 2029. aasta sügiseks, pärast Kalamaja põhikooli juurdeehitise valmimist, veel 120 kohta. See tähendab kokku vähemalt 250 täiendavat õppekohta.

Pihlapi sõnul on Põhja-Tallinna koolides 2026. aasta veebruari seisuga esimestes klassides 58 ja põhikooliastmes 320 vaba õppekohta. Järgmisel õppeaastal on oodata juba 620 täitmata kohta. Seetõttu leiab ta, et praegu on linnaosas õppekohti piisavalt ja isegi enam.

Rundu sõnul ei too prognoosid kaasa koolitee ulatuslikku pikenemist, sest piirkonnas on juba praegu piisavalt koolikohti ja neid tuleb juurde. Tema kinnitusel on koolikoht tagatud elukohajärgses või sellele lähedases koolis. Kante lisab, et kui laste arv peaks kasvama, on linn valmis avama täiendavaid klasse või korraldama ruumide kasutuse ümber. Pihlapi sõnul on linnal selleks reserv olemas.

Oluline osa linna põhjendusest puudutab taristu kasutamist. Kante räägib maksumaksja raha mõistlikust kasutamisest, Rundu kvaliteedi ja kulude tasakaalust. Pihlap sõnastab selle kõige konkreetsemalt: tema hinnangul ei ole mõistlik hoida tühjana koolimaja, mille rajamine maksis 14 miljonit eurot, samal ajal kui teise kooli lapsed peavad ruumipuuduse tõttu õppima ajutistes moodulhoonetes. Tema sõnul ei ole arvukate varukohtade loomine „igaks juhuks“ ressursi mõistlik kasutamine.

Pelgulinna gümnaasiumi kohta ütleb Rundu, et õpilastele tagatakse õpitee järjepidevus ning üleminek on sujuv. Tema sõnul on eesmärk tugevad põhikoolid.

---

Mis täpsemalt muutub?

Muudatused puudutavad Tallinna avatud kooli, Tallinna Põhjatähe põhikooli, Kalamaja põhikooli, Ristiku põhikooli ja Pelgulinna gümnaasiumi.

• Tallinna avatud kool alustab 2026. aasta sügisel tööd uues hoones aadressil Karjamaa tn 18. Piirkonna lapsed saavad edaspidi õppida avatud koolis.

• Ristiku põhikool võtab kasutusele lähedal asuva hoone Auna tn 6. See tähendab, et õpilased ei pea enam õppima ajutistes moodulklassides. Hoonet hakatakse korrastama järk-järgult, alustades Ristiku koolipere kasutusse minevatest ruumidest.

• Kalamaja põhikool saab kauaoodatud juurdeehitise. Alates selle aasta jaanuarist kasutab kool ajutiselt osa Karjamaa tn 18 hoonest, kus praegu õpivad 6.–9. klassid. Kui ehitus algab, kolib kogu koolipere asenduspinnale Harju tänaval.

• Pelgulinna gümnaasium korraldatakse ümber põhikooliks, millega lisandub piirkonda uusi põhikoolikohti.

• Tallinna Põhjatähe põhikooli õpilased jätkavad õpinguid avatud koolis või teistes Põhja-Tallinna koolides.

---

Opositsioon: linn loeb Põhja-Tallinna valesti

Tallinna linnavolikogu liige Madle Lippus (SDE) peab muudatuste peamiseks probleemiks nende aluseks olevat eeldust, et Põhja-Tallinna elanike arv väheneb. Tema sõnul see paika ei pea, sest lähiaastatel tuleb linnaossa elanikke juurde.

“Varasema plaani puhul oleks üks koolikoht maksnud 44 944, praeguse järgi maksab aga 120 833 eurot.

Madle Lippus

Lippuse sõnul on linna uus rahvastikuprognoos puudulik, sest see arvestab praeguste elanike arvu ja sündimuskordajaga, kuid mitte lisanduvate ehitusmahtude, sinna kolivate elanike ega demograafiaga. Tema hinnangul ei ole üksnes olemasolevate elanike ja sündimuse põhjal tehtud arvestus seetõttu adekvaatne tööriist Põhja-Tallinna lasteaia- ja koolivõrgu planeerimiseks. Lippus rõhutab, et Tallinna elanike arvu kasvu peamine põhjus on välisränne ning peamised elukohavahetajad on noored pered.

Näidetena toob Lippus välja Volta, Krulli, Manufaktuuri ja Hipodroomi arenduse. Tema sõnul on aktiivne elamuarendus Põhja-Tallinnas kestnud ligi kümme aastat ning selle aja jooksul on linnaosa elanike arv kasvanud ligi 5000 inimese võrra. Lähiaastatel lisandub veel umbes 3700 korterit, mis võiks tähendada ligikaudu 8000 uut elanikku.

„Kõik Tallinna linnaosad ei kasva sama kiiresti, nt Nõmmel elanike arv hoopis väheneb ning kaks korda suurema Lasnamäe elanike arv on samal perioodil suurenenud vaid 1500 võrra,“ lausub Lippus. 

Tema hinnangul on Põhja-Tallinnas koolikohti puudu juba praegu, eelkõige Kalamajas, kus nii Gustav Adolfi gümnaasium kui ka Kalamaja põhikool on ülerahvastatud. Kui kohti piisavalt juurde ei looda, kasvab surve olemasolevatele koolidele veelgi.

Lippus lisab, et küsimus ei ole ainult kohtade arvus, vaid ka koolide maine ja taseme erinevuses. Ta toob näiteks Tallinna kunstigümnaasiumi, kuhu piirkonna pered tema sõnul oma lapsi sageli panna ei soovi. „See suurendab survet samuti ülerahvastatud kesklinna koolidele,“ selgitab Lippus. 

Seetõttu ei näita pelgalt vabade kohtade olemasolu veel tegelikku valikuvabadust, sest tugevamad koolid jäävad surve alla. 

Lippuse sõnul võib koolikohtade nappus teravalt ilmneda juba tänavu sügisel, kui Karjamaa 18 aadressil alustavad tööd Tallinna avatud kool, kus praegu õpib 532 last, ning Kalamaja põhikooli 6.–9. klassid ehk umbes 200 õpilast. Tema sõnul on Karjamaa 18 koolimaja ehitatud 650 õpilasele, kuid sügisest peaks sinna mahtuma üle 732 lapse. See võib tähendada mõne klassi õppimist teises vahetuses.

Lippuse hinnangul olnuks parem jätkata plaaniga, kus Põhjatähe põhikool tegutseb edasi Karjamaa 18 koolimajas ning igal aastal võetakse juurde kolm uut paralleeli. Tema sõnul oleks see võimaldanud koolil kasvada järk-järgult tugevaks piirkonnakooliks. „Sellisel juhul ei oleks praegust olukorda, kus Kalamaja põhikoolis avati 2025. aastal neli ja 2026. aastal kolm uut esimest klassi, mida on selle väikese kooli jaoks ilmselgelt liiga palju,“ lausub ta.

Lippus kritiseerib ka uue plaani kuluefektiivsust. Tema võrdluse järgi oleks varasem plaan andnud Põhja-Tallinnale 890 uut koolikohta 40 miljoni euro suuruse investeeringuga. Praeguse plaani järgi investeeritakse täiendavalt ainult Kalamaja põhikooli juurdeehitisse ja renoveeritud Põhjatähe koolimajja kolivasse avatud kooli, mis annaks kokku 240 uut koolikohta. Lippuse arvutuse järgi oleks varasema plaani puhul üks koolikoht maksnud 44 944, praeguse plaani järgi maksab aga 120 833 eurot. Nii on ühe uue koolikoha maksumus ligi kolm korda suurem ning kohti ei teki piisavalt.