• Sõnamängud on selle lavastuse üks märksõnu.
• Rakvere teatri lavastuses on tegelased muudetud sõbralikumaks kui Lindgreni raamatus.

---

„Väikevend ja Karlsson katuselt“

• Autor Astrid Lindgren.

• Tõlkija Vladimir Beekman.

• Dramatiseeringu autor Wimberg.

• Lavastaja Urmas Lennuk.

• Kunstnik Kristjan Suits.

• Muusikaline kujundaja Imre Õunapuu.

• Valguskujundaja Roomet Villau.

• Osades Margus Grosnõi, Rainer Elhi, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Rästas.

• Esietendus 24. septembril 2025 Rakvere teatri suures majas

---

Pauku tuleb teha ja nalja tahan ma, 

uti bosse bisse basse bisse bom valleraa …

Rakvere teatri lastelavastuses „Väikevend ja Karlsson katuselt“ saab pauku ja saab ka nalja. Lugenud lapsena Astrid Lindgreni Karlssoni-raamatu esimest väljaannet, mis ilmus eesti keeles 1970. aastal, ning sama teost oma lastele 1990-ndatel ja 2010-ndatel, oli huvitav märgata, kuidas Karlssoni tegelaskuju aastatega lugeja silmis teiseneb. Lõbusast vigurvändast kuni iseka, et mitte öelda pahatahtliku kiusupunnini. 

Rakvere teatri lavastuses on tegelased õnneks sõbralikumaks, isegi paremaks muudetud. Dramatiseeringu autor on Wimberg, kuid lugedes tema algset versiooni, saab aru, et lavastaja Urmas Lennuk on näidendit lühemaks kärpinud. Kahjuks laulude arvelt. Ühtpidi on sellest kahju, sest mõni ilus laul oleks võinud Karlssoni suust ju kosta. Seda enam et Karlssonit mängival Margus Grosnõil on kena lauluhääl. Teisalt ei kujuta ma ette, kuidas olnuks esialgse pikema versiooniga lapsi paigal hoida. Praegune valik teksti ja muusikat on piisavalt pikk – teise vaatuse lõpuks tekkis saali juba kahin. 

“Näidata laval headust on parim, mida me oma laste jaoks teha saame.

Kindlasti on kokkuhoid tingitud ka ringreisidest, sest Rakvere teater tuuritab selle etendusega mööda Eestimaad. Ja see on väga tänuväärne ettevõtmine. Jõgeva kultuurimaja saal – etendus, kus mina viibisin – oli väikseid vaatajaid pungil täis. 

Ohtralt sõnamängu

Mis mõttes on lavastaja muutnud näidendi süžeed paremaks? Maailm on sedavõrd muutunud. Kui paljudel lastel on veel ema, kes on alati kodus? Kes ootab last soojade kaneelirullidega, mis oli aastakümneid armastava kodu sünonüümiks. Anneli Rahkema mängitud ema on just täpselt selline soe ja armastav ning kuigi me ümbritsevatest pereliikmetest kedagi rohkem laval ei näe, on nende kohalolek tajutav. Või siis vargad Fille ja Rulle, keda mängivad Anneli Rahkema ja Peeter Rästas. Heatahtlikud tobukesed, kes ei saa paljudest asjadest aru ja teevad sõnamängude rägastikus nalja. 

“Isekas ja manipuleeriv Karlsson muutub etenduse lõpuks empaatiliseks sõbraks.

Sõnamängud on selle lavastuse üks märksõnu. Kui öeldakse: „Katsu olla ettevaatlik, Karlsson!“, siis katsubki Karlsson ennast hästi ettevaatlikult. Sellist toredat sõnadega mängimist on veel. 

Tegelased muutuvad etenduse jooksul

Peategelane Karlsson, keda võib pidada isekaks ja manipuleerivaks, muutub etenduse lõpuks empaatiliseks sõbraks, kes on nõus ostma Väikevennale tagasi aurumasina, lõhutud linad, padjad, isegi koera, mida too üle kõige maailmas ihkab. Näidata laval headust ja sõbralikkust, mida maailmas pole kunagi liiga palju, on parim, mida me oma laste jaoks teha saame. Isegi Hildur Sokk (Silja Miks) pole liiga kuri, aga see-eest bravuurikas. Kui ta kopsud õhku täis tõmbas, siis lapsed saalis ohkasid: oi ei! Tema kasvatusmeetodid on tänapäeval kriminaalsed, aga musta huumoriga pikitud. Soku põhimõte on, et lapsed peaksid käima nööri mööda, kuristiku serval ja kinnisilmi. Silja Miksi mängitud preili Sokk on naljakas ja teraapiline isegi täiskasvanutele. 

“Fille ja Rulle on lavastuses heatahtlikud tobukesed, kes ei saa paljudest asjadest aru.

Suurt kasvu Väikevend (Rainer Elhi) on väike laps, kes elab oma unistuste maailmas ja loob kujutluses endale salasõpru. Veidi üksiklane, aga hea laps. Tabasin end mõttelt, et miks ei võiks lastelavastustes mängida lapsi lapsed. Samas on selge, et lapsed peavad käima etenduste ajal koolis ja trennis. Õnneks pole väikesel vaatajal vahet, kes keda mängib, kõike saab võtta selliselt, nagu seda näidatakse.  

Rootsilik kujundus

Meeldis, et kujundusega oldi kenasti seitsmekümnendates. Ja kuigi lavakujundus ei meenuta Rootsi vanalinna katuseid, siis Rootsi Ikea meenub küll. Lapsesõbralikult on tõstetud põhitegevus teisele korrusele, et väikesed silmad üle teiste vaadata näeksid. Kunstniku väike naljakas nüke on ühe varganäo soeng, mis meenutab kunagise ansambli Charizma solisti oma. 

Urmas Lennuki lavastus jagab lastele headust, ja nagu Karlsson Lindgreni raamatus lõpetuseks ütleb:

Olgu hei, olgu hopsti ja paukuma peab, 

igaüks minu vastu peab olema hea,

uti hoi-hoi-hoi,

uti voi-voi-voi,

uti bosse bisse basse bisse bom.