Koolides töötavad inimesed näevad iga päev, kuidas pinged, motivatsioonilangus ja väsimus kujunevad välja juba põhikoolis ning kanduvad edasi gümnaasiumi, kutsekooli, kõrgkooli ja hiljem ka tööellu.

2025. aasta novembris toimunud Eesti teaduste akadeemia hariduskomisjoni konverentsil käsitleti ühe olulise teemana õpilaste ja õpetajate akadeemilist läbipõlemist. Professor Margus Pedaste kokku võetud põhisõnum oli selge: akadeemiline läbipõlemine ei puuduta ainult õppijaid. Õpetajate läbipõlemine mõjutab otseselt õppe kvaliteeti ning seeläbi ka õpilaste heaolu.

Õpilaste läbipõlemine saab sageli alguse juba põhikoolis. Kui pidev pinge, kõrged ootused ja vähene taastumine muutuvad normiks, kanduvad need mustrid edasi kogu haridusteel. Seetõttu on oluline, et juba põhihariduses ja keskhariduses pöörataks teadlikult tähelepanu õppijate tervisepädevuse kujunemisele – oskustele, mis aitavad oma koormust juhtida, taastuda ja pingega toime tulla.

Tahtmatult tekib küsimus, kas Eesti on jõudnud noorte vaimse tervise kriisi. Mina arvan, et sõna „kriis“ tasub kasutada ettevaatlikult. Mitmed uuringud viitavad küll sellele, et laste ja noorte vaimne tervis on Eestis halvenenud, kuid pigem on tegemist selgelt kasvava riskiga ja süsteemse probleemiga, mis vajab ennetavat lähenemist, teadvustamist ja tegevusi. Meil on küllaldaselt teooriaid millele saab edukalt toetuda. Tuleb vaid tahta ja osata.

Inimlik seotus kodus, koolis, tööl ja sõpruskonnas

Minu kümneaastane kogemus koolijuhina ning varasem töö lastekaitse ja erinoorsootöö vallas ja Rajaleidja keskuse juhina ning õpetajana kinnitavad üht lihtsat tõde: see, mis inimesi tegelikult toetab – ja sageli lausa ravib –, on suhe. Inimlik seotus kodus, koolis, tööl ja sõpruskonnas, sh somes (sotsiaalmeedias). Kui noor tunneb, et ta on märgatud, kuulatud ja väärtustatud, on tal palju lihtsam õpingutega kaasnevate pingetega toime tulla.

Enesemääramisteooria kui olulisim teoreetiline alus heaolu toetavale koolile

Seda kinnitab motivatsioonipsühholoogias üks mõjukamaid käsitlusi – enesemääramisteooria, mille autorid on psühholoogid Edward Deci ja Richard Ryan. Selle teooria järgi on inimesel kolm universaalset psühholoogilist baasvajadust: autonoomia, kompetentsus ja seotus.

Autonoomia tähendab tunnet, et inimene saab oma tegevust suunata ja teha valikuid. Kompetentsus on kogemus, et ollakse võimeline õppima ja arenema. Seotus aga tähendab tunnet, et ollakse teistega seotud ja väärtustatud. Kui need vajadused on rahuldatud, kasvab sisemine motivatsioon, õppimine muutub püsivamaks ja heaolu suureneb. Kui need vajadused jäävad rahuldamata, langevad motivatsioon ja õppimise kvaliteet ning suureneb ka läbipõlemisrisk.

Seetõttu peetakse enesemääramisteooriat üheks olulisimaks teoreetiliseks aluseks heaolu toetavale koolile. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju on koolides tugispetsialiste, vaid ka selles, milline on õpikeskkond tervikuna ja milliseid suhteid see toetab.

Teaduste akadeemia hariduskomisjoni konverentsil sõnastati ka mitmeid praktilisi soovitusi. Üks neist on vajadus hinnata koolides süsteemselt nii õppijate kui ka koolitöötajate tervisepädevust ning õpikeskkonna mõju heaolule. Teine oluline samm oleks luua riigi tasandil platvorm, mis koondab koolidele tõenduspõhiseid lahendusi õppijate ja töötajate vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse tervise toetamiseks.

Sellised lahendused võiksid hõlmata näiteks regulaarse liikumise soodustamist, une ja taastumise väärtustamist, ajaplaneerimise oskuste arendamist ning teadveloleku meetodite kasutamist pingete maandamiseks.

Kui tahame tõsiselt tegeleda noorte vaimse tervisega, ei piisa ainult kriisi tagajärgede leevendamisest. Sama oluline on kujundada selline koolikultuur, kus autonoomia, kompetentsus ja seotus on igapäevase õppe loomulik osa. Just seal algab tegelik ennetus – ja sageli ka kõige tõhusam tugi.

Turvatunne minu klassiruumis

Sügisel 2025 toimus veel üks tähelepanuväärne haridustöötajatele suunatud konverents: „Turvatunne minu klassiruumis“. Konverentsi korraldaja, MTÜ Traumateadlik Eesti tegevjuht ja koolitaja Britten Kasekamp on teadusele ja parimatele kogemustele orienteeritud ning usub siiralt, et tõeline vaimse tervise revolutsioon algab turvalistest traumateadlikest koolidest. Konverentsil jagatigi ettekannete, töötubade, vestlusringide kaudu teadmisi ja valmisolekut turvaliste kontaktide loomiseks ja hoidmiseks. Jagan tegevjuhi mõtteviisi ja usun, et kool saab olla koht, kus last märgatakse, austatakse, usutakse ja mõistetakse. Koht, kus õpilane saab olla tema autentne mina, kus ta tunneb, et on oluline ja tal on väärtus, ning mis peamine – koht, kus ta saab kogeda turvalisi suhteid. Traumateadlik lähenemine on eelkõige inimlik lähenemine.