• Matemaatikast on viimasel ajal palju juttu ja see pole juhus – matemaatikud on juba pikalt haudunud plaane, kuidas teha avalikkusele selgeks, et matemaatika ei ole arvutamine, vaid mõtlemine. Et kolmest kaks Targa Tuleviku fondi toetatud uuest projektist on just matemaatikaga seotud, näitab, et plaan toimib. 

Kõnealuseid projekte veavad Tartu ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt ja Tallinna ülikooli matemaatika didaktik Annika Volt. Mõlemad tunnistavad, et oli suur üllatus saada toetus kahele matemaatikaprojektile. „Tihti proovitakse taolisi toetusi jagada regionaalselt ja valdkonniti, et kõik midagi saaksid. Seetõttu ongi väga kõnekas, et kaks projekti on ühest valdkonnast – järelikult on matemaatikale ka meie kitsast ringist väljaspool hakatud rõhku panema,“ alustab Vilt. „Matemaatika võiks olla populaarne. Sellest huvitumine ei tähenda, et oled kummaline või veidrik, vaid matemaatikat osata on äge,“ lisab Volt sissejuhatuseks. 

Matemaatikakeele arendamine

Voldi juhitud projekt kannab tabavalt nime „Mõtlemine nähtavaks“ ja puudutab Pärnu linna ning Pärnumaa teise kooliastme õpilasi. Projektis osalevad klassid kulutavad iga tunni alguses viis kuni seitse minutit selleks, et vaikuses nuputamisülesannet lahendada. Kes ülesande valmis saab, annab sellest õpetajale märku vaikselt, et teistes õpilastes mitte pinget tekitada. Kui kõik on lõpetanud, jagatakse lahendused õpilaste vahel laiali ning järgneb arutelu, kuidas keegi lahendas ja miks. „Selles projektis üritame panna õpilasi matemaatikakeelt kasutama. Oma lahenduskäike teiste omadega võrreldes see arenebki,“ selgitab Volt. 

“Lahenduskäikude läbimõtlemine aitab matemaatikast sisuliselt aru saada. See omakorda arendab oskust probleeme lahendada.

Annika Volt

Lahenduskäike on igal ülesandel mitu ja kuna tavaliselt on eesmärk ülesanne mingil moel lahendada, piirdutakse pahatihti vaid ühega neist. Küll aga arendab mõtlemist just erinevate lahenduskäikude tundmine. „Lahenduskäikude läbimõtlemine aitab matemaatikast sisuliselt aru saada. See omakorda arendab oskust probleeme lahendada,“ ütleb Volt. 

Projekt aitab lahendada mitut probleemi, kuna kui õpilane näeb, et ka teistel tekivad samasugused mõttekäigud või vead nagu temal, väheneb tema matemaatikaärevus. Võib tekkida küsimus, et kui õpilane peab oma lahenduskäiku klassikaaslastega jagama, kas tema ärevus siis just ei kasva. Volt vastab sellele küsimusele: „Me alustame väga lihtsatest ülesannetest. Näiteks tuleb loendada mingeid punkte. Seda võib teha väga erineval moel. Seega ei pea kartma, et ülesanded kohe alguses kellelegi üle jõu käivad.“ 

Teisi hulle on veel

Raili Vildi juhitud projekt kaasab kolmanda kooliastme noori üle Eesti. Projektis soovitakse leida üles noored, keda matemaatika väga huvitab, kuid kellel ei ole võimalik seda huvi toita. „Kui jätame kõrvale näiteks Tallinna reaalkooli, kus huvilisi on terve klassitäis, siis meil on piirkonnad ja koolid, kus selliseid lapsi on mõni üksik,“ alustab Vilt. Tema hinnangul peab ka neil olema võimalik mõttekaaslastega juttu puhuda, nuputada ja uusi teadmisi koguda. „Muusika- ja kunstikoolid, trennid, maleringid jne on olemas, aga matemaatikahuviliste jaoks pole mitte midagi,“ lisab ta.  

“Me siseneme matemaatika varjudesse, mis kooliprogrammi ei kuulu ja kus saadakse aru, miks matemaatika toimib.

Raili Vilt

Esmalt leitakse igast piirkonnast õpetajad, kes taolist klubilist tegevust vedama hakkavad, ja seejärel korraldatakse laager, kus õpetajad ja õpilased omavahel tuttavaks saavad. Kui laager läbi, saavad klubilised ülesande kodus midagi õppida, jälgida või märgata ning saavad siis uuesti kokku – niimoodi neli korda. Kokku peaks tekkima 18 klubi – igas piirkonnas üks – nii, et Pärnu ja Pärnumaa, Tartu ja Tartumaa ning Tallinn ja Harjumaa oleks eraldi. „Projekt on regionaalne ja lapsed Valgas või Põlvas tunnevad, et ka nemad saavad kaasa lüüa. Nii näevad nad, et teisi selliseid hulle on peale nende veel,“ muigab Vilt. 

Kuigi selle projekti tarbeks luuakse laiem õppekava, saavad piirkonnad oma tegevust ise kujundada – see puudutab nii ajakasutuse kui sisu üle otsustamist. Klubilistele pakutavad teadmised tulenevad küll koolis õpitust, kuid riiklikus õppekavas neid ei mainita. „Me siseneme matemaatika varjudesse, mis kooliprogrammi ei kuulu ja kus saadakse aru, miks matemaatika toimib,“ räägib Vilt. Ta toob näite selliste kaarditrikkide kohta, mille taga on puhas matemaatika: „Kaarditrikke oskab peaaegu iga poiss, aga mina luban teha trikki ainult sellel, kes oskab mulle matemaatika abil selgitada, miks see töötab. Siis ei taha keegi enam trikki teha!“ 

Koole ja omavalitsusi teavitades loodetakse jõuda kõikide lapsevanemateni – ei ole oluline, kas nende lapsed on enne matemaatikalaagrites, huviringides või olümpiaadidel käinud. „Tahame, et kui koolis on kas või üks matemaatikahuviline, tuleks ta proovima. Muidugi ei aeta ära ka tihedalt olümpiaadidel osalejaid – me ei ütle neile, et nad on liiga targad. Küll aga on meie klubitegevus olümpiaadidega võrreldes parema sõna puudumisel natuke meelelahutuslikum,“ selgitab Vilt. 

Annika Voldi sõnul on kahte projekti ühendav eesmärk levitada armastust matemaatika vastu. Tegelikult on see paljudes olemas. Raili Vildi teeb rõõmsaks, et Eestis leidub pühendunud inimesi, kes aitavad taolisi projekte korraldada ja panustavad lihtsalt heast tahtest. Rahasummad on nii väiksed, et nende pärast keegi seda tegema ei hakka,“ lõpetab Vilt. 

---

KOMMENTAAR

Annika Räim, Targa tuleviku fondi juhatuse liige

Targa tuleviku fondi visioon on toetada haridusalgatusi, mis loovad pikaajalist ja süsteemset mõju ning aitavad kujundada tulevikuks vajalikke oskusi. Soovime panustada lahendustesse, mis ei jää üksikuks katseks ega projektiks, vaid muudavad mõtteviisi, praktikaid ja koostööd laiemalt.

2026. a on matemaatika õpetamine ja õppimine meie jaoks eraldi fookuses. Matemaatiline mõtlemine on alus nii edasistele õpingutele kui ka teadlikele valikutele reaal- ja tehnoloogiavaldkonnas. Sellest lähtuvalt otsustasime toetada kahte eri suunaga algatust: „Mõttemaatika klubid III kooliastmele“ arendab süvahuvi ja loob üle-eestilise toimiva mudeli koos juhendajate kogukonnaga. „Mõtlemine nähtavaks!“ toetab õpetamispraktika arengut, tuues tundidesse rohkem arutelu ja põhjendamist. Nende kahe projekti toetamine peegeldab meie teadlikku valikut tugevdada matemaatika õpetamist ja õppimist tervikuna.

Meil oli 2025. a teises voorus mitmeid häid matemaatika teemale pühendatud taotlusi, mille eesmärk oli lahendada probleeme tänapäeva haridussüsteemis eri tahkudes. Esitajate seas oli tegevõpetajaid, tunnustatud didaktikuid, EdTechi ettevõtteid ning meie toetuse saanud ülikoolide meeskonnad. Suur huvi kinnistas fondi arusaama, kui oluline on matemaatika õppesse eriilmelisi lahendusi pakkuda. Otsustasime teemale veelgi laiema kõla- ja kandepinna anda.

Valmistame fondis ette suunatud vooru, mille keskmes on just matemaatika teema. Kutsume huvilisi meie kanaleid jälgima, et kaasa lüüa – plaanime vooru avada 2026. a esimesel poolaastal.